PÄRNU JÕGI - Keskkonnaamet

PÄRNU JÕGI

PÄRNU JÕGIMuiste olevat peetud jõevett nii kalliks, et sellegakeedeti toitu, tehti õlut, joodi, pesti ennast ja pesu.Loomadele anti kaevuvett.(Riisa)

SISUKORDSissejuhatus ......................................................................................................................................... 4Üldandmed ........................................................................................................................................... 4Inimasustuse algus ............................................................................................................................... 9Pärnu jõe veejõud ............................................................................................................................... 11Rae külast Vihtrani .............................................................................................................................. 13Vihtrast Torisse ................................................................................................................................... 23Torist Sindisse .................................................................................................................................... 33Sindist Pärnu ...................................................................................................................................... 43

Kalapüük Pulli külas !Vaatasime Pärnumaa kaarti. Ikka selleks, et imetledatuttavat rannajoont, soid, metsi, järvi ja jõgesid. Õnneks onseda siinkandis palju. Seekord ei alusta me üldandmetega,vaid pakume sissejuhatuseks meeldetuletust Pärnu jõevalgalaga seotud piirkondade nimetustest.Pärnu jõgi saab alguse Kõrvemaal, kesk- ja alamjooks onpiiriks ühelt poolt Lääne-Eesti madalikule ja teisalt Soomaalening Liivi lahe rannikumadalikule. Pärnu jõgi voolab Järvamaalja Pärnumaal. Eesti Ökoturismi Ühendus on Eestimaadiseloomustanud maaviiendikena, mille piirid on määratudmuistsete kihelkondade piiridega. Pärnu jõgi saab alguseRannamaa ja Metsamaa piiril ja on ise piiriks Väinamaale jaJõemaale. Selline jaotus on meile väga sümpaatne seetõttu, etka oma kirjutises oleme jõelõikude liigenduse aluseks võtnudloodusmaastikud ja pärandkultuuri.Pärnumaa turismi- ja puhkemajanduse arengukavas onmaakond jagatud Päikeseringideks. Püüame anda väikeseülevaate ja ühtlasi kutsuda Sind matkama Pärnumaa PõhjaPäikeseringi, st. Rohelisele Jõemaale. Loodame omalt pooltkaasa aidata ökoturismi põhimõtete - reisides säilitameloodus- ja kultuuripärandit ning austame kohalike elanikeheaolu - teadvustamisele.Seekord soovime Sulle tutvustada Pärnumaa ühtetuiksoont ja asustuse kujundajat – Pärnu jõge ja sellemitmekesiseid maastikke, mis sisaldavad endas palju erinevaidväärtusi. Kuna rääkida on nii palju huvitavat, siis keskendumeoma ülevaates Pärnumaa piiresse jäävale jõelõigule, alustadesjõe keskjooksust Pärnumaa kirdepiiril ning liikudes jõe suudmesuunas. Trükist on soovitav kasutada nii paadi või kanuugamatkates kui ka piki jõekaldaid seigeldes!ÜLDANDMEDPärnu jõgi on Eesti üks suuremaid vooluveekogusid,mille pikkuseks on 144 km. Jõge on kutsutud väga erinevatenimedega: Paide jõgi, Vändra-Tori jõgi, Korba jõgi (Purdi jaPaide vahelise jõeosa vana nimi) ning alamjooksu keskaegnenimi – Emajõgi.Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustiku läänejalamiltRoosna Alliku allikajärvest, annab Purdis suure osa oma veest4

paisregulaatori ja kanali kaudu Jägala jõkke, läbib Tarbaspaisjärve ning Paide ja Türi linna idaserva ja suubub lõpuksPärnu lahte. Jõe ülemjooks ja üks osa keskjooksust asuvadJärvamaal ja teine osa keskjooksust ja alamjooks Pärnumaal.Jõe valgala (6920 km²) hõlmab suurema osa Pärnu madalikust,Sakala kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku lääneosa ningKõrvemaa edelaosa. Ülem- ja keskjooksul voolab jõgi õhukesepinnakatte ja paasaluspõhjaga alal. Alamjooksul voolab jõgiDevoni liivakivi ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamastimoreen-, savi-, ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiemja sügavam. Jõe 9,1 km pikkune suudme-eelne osa Reiu jõeniallub mere mõjule, on üle 8 m sügav ja laevatatav.Pärnu jõe suuremateks lisajõgedeks on Navestipikkusega 100 km (valgala 3003 km²), Halliste 86 km (valgala1903 km²), Reiu 73 km (valgala 917 km²) ja Sauga 77 km(valgala 570 km²), Lintsi 67 km, Käru 62 km ning Vändrajõgi 49 km. Pärnu jõgi kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnualamvesikonda.6

"Pärnu jõgi Urumarja küla kohalJõe profiil on mõõduka kaldega: veepinna absoluutnekõrgus lähtes on 76,2 m ja suudmes 0 m ning keskmine lang0,53 m/km. Jõe piires on lang jaotunud võrdlemisi ühtlaselt.Suhteliselt suur on lang Türi-Alliku ja Prandi jõe suudme vahel(1,14 m/km), samuti Vändra ja Navesti jõe suubumiskohavahel (1,14 m/km) ning väga väike suudme eelses osas (0,04m/km). Aasta keskmine vooluhulk on 50 - 65 m³/s. Minimaalnemadalveeperioodi aegne vooluhulk on 2,5 – 3,5 m³/s.Kärestikke leidub jões peamiselt endiste ja praegustepaisude juures ning rändkivide kuhjumiskohtades. Tuntumadon Türi-Alliku, Särevere, Rae, Kurgja, Oriküla, Valma,Saareniidu, Vihtra, Laiakivi, Pärntõkke, Tori-Jöesuu (lang 1,9m), Vanksi, Levi (lang 1,4 m), Asvle, Virula, Ooreküla ja Sindi(lang 1,7 m) kärestikud.Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgivaldavalt hõreda inimasustusega soises maastikus.Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas, onjõe lähiümbrus suures osas põllustatud ja võrdlemisi tihedaasustusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuuvahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad.Jõe alamjooksu kaldail on asustus taas võrdlemisi tihe.Pärnu jõgi pakub koos eriilmeliste jõelõikude ja paljudelisajõgedega kalastikule ja kogu vee-elustikule väga suurtelupaikade mitmekesisust. Merre suubuva jõena on seesigimispaigaks ka paljudele meres elunevatele siirde- ningpoolsiirdekaladele, rikastades sel moel ka Pärnu ja Liivi lahekalastikku. Kalastiku liigirikkuselt on jõgi Eestis Narva jõe järelkoos Emajõega 2-3-l kohal. Pärnu jõest on teada 32 kala ning3 sõõrsuuliigi esinemine ning tõenäoline veel nelja kalaliigiesinemine. Kalastiku liigiline koosseis on jõeositi erinev, vägasuur on Sindi paisu mõju. Paisust allavoolu esineb jõesilm,meri-, jõe- ja vikerforell, merisiig, meritint, haug, angerjas,vimb, ahven jt liigid; paisust ülesvoolu jõe- ja vikerforell, haug,särg, turb, latikas, koger, luts, ahven, kiisk jt.Pärnu jõgi on valitud Pärnu maakonna teemaplaneeringugaoluliseks rohekoridoriks ning kauniksveeteelõiguks. Mitmed Pärnu jõega piirnevad maastikud, naguReiu jõe suudmeala, Sindi, Tori, Vihtra – Suurejõe – Kurgjajõemaastik, Vändra, Pärnu rand ja vanalinn, Pärnu rannaniit,Niidu-Tammiste metsamaastik, kuuluvad Pärnumaa väärtuslike7

"Pärnu jõe alamjooksul asuvad vanimad kiviaja asulakohad Eestismaastike hulka. Samuti on Pärnu jõele moodustatud ulatuslikNatura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama EuroopaLiidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade(looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm,ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp,jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnujõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnulahte.INIMASUSTUSE ALGUSPärast viimast, Weichseli jääaja maksimumi (umbes22 000-20 000 aastat eKr), mil jäämassiivid katsid suuremaosa Euroopa põhjapoolsest otsast, toimus kliima soojenemine,mis sundis ajapikku liustikku taanduma tagasi Skandinaaviamägedesse. Umbes 13 000 aastat eKr hakkas vabanemaEesti ala ja Pärnu jõe alamjooksul võis jääserv olla viimastkorda enam kui 12 000 aastat tagasi. Pärast mandriliustikutaandumist loksus praeguse Pärnu ümbruskonnas pikka aegajääpaisjärv, millest jäi maha laiaulatuslik viirsavitasandik.Umbes 12 000 eKr liustiku sulamisveest tekkinud suure Baltijääpaisjärve rannajoon kulges Pärnumaal kusagil Kilingi-Nõmme ja Suure-Jaani piiril.Edela-Eesti ja ka Pärnu ümbrus kuulub piirkonda, kusjääajajärgne maapinnakerge on üsna väike, ulatudes katänapäeval peaaegu ühe meetrini sajas aastas. Seetõttu onLäänemere nõos paiknenud, muutunud piiridega veekogudmitu korda üle ujutanud laialdase maismaariba, et siis mõneaja pärast taas taanduda. Viimase 11 600 aasta jooksul onolnud kolm nn langevat ja kaks tõusvat faasi. Selline tsüklilisuskajastub inimasustuses – madalaseisude ajal tekkinudelupaigad uppusid üleujutusaegadel ja muistsed asulakohadmattusid setteliivade alla.Esmakordselt sai Pärnu jõe suudmeala maismaaksumbes 9600-9500 aastat eKr, mil jääjärv Läänemere nõosleidis endale Kesk-Rootsi kohal väljapääsu ookeani. Tekkinudühendusest kujunes peagi mereline faas – Joldiameri.Veepind alanes kiiresti enam kui paarikümne meetri võrra jaka praegune Pärnu linna territoorium oli juba tollal maismaa.Muistne Pärnu jõgi murdis endale väljapääsu merre umbespraeguse sängi kohal. Suur ning paljude lisajõgede ja9

ojadega Pärnu jõgikonna ala pakkus rikkalikku kalasaaki,ümbruskonna kase- ja männimetsad rohkesti jahiloomi, ningsee meelitas kiviaja inimest. Umbes 9000 aastat eKr, pärastühenduse katkemist ookeaniga, hakkas veetase taas tõusmaAntsülusjärvena.Veetase Antsülusjärves tõusis jätkuvalt ja järve rannajoonulatus kaugele tänapäevasele sisemaale. Pullis mattusidinimtegevuse jäljed veekogu põhja settinud kahe-kolme meetripaksuste liivakihtide alla. Maksimaalne Antsülusjärve aegne(8300-8200 aastat eKr) rannajoon kulges Pärnu taga Kõdu-Suura-Sohlu-Kõrsa-Rabaküla-Niidu külade joonel umbes 14 mkõrgusel tänapäevasest merepinnast. Sellele järgnes peatseltveetaseme alanemine ning veest vabanenud alad asustati taasinimeste poolt.Veelkord olid inimesed sunnitud maha jätma omaharjumuspärased elukohad, sest ookeaniga ühenduse saanudLäänemere veetase tõusis uue merelise faasi, Litoriinamerestaadiumi algul ja ujutas taas üle laialdased alad. Merepiirei ulatunud siiski enam nii kaugele sisemaale, kui eelmisesuure tõusuperioodi ajal, kulgedes umbes 5500 – 4500 aastateKr Paikuse lähedal ligikaudu 10 m kõrgemal tänapäevasestmerepinnast.Pärnumaa on Eesti ala vanima ajalooperioodi, kiviajaseisukohalt, üks olulisemaid piirkondi Eestis. Pärnulähiümbrusest tuntakse mitmeid kiviaja asulakohti: Pulli,Sindi-Lodja I, Sindi-Lodja II, Sindi-Lodja III, Jõekalda,Metsaääre I, Metsaääre II, Metsaääre III, Lemmetsa I,Lemmetsa II, Malda ning piirkonnast on rohkesti juhuleide.Seni vanimaks dateeritud inimasustuse kohaks Pärnumaalja kogu Eestis on Pulli asulakoht Sindi lähedal (9000-8500aastat eKr). See laagrikoht asetses Pärnu jõe ääres mõnekilomeetri kaugusel Antsülusjärvest. Suhteliselt vähesteleidude ja õhukese “elutegevuskihi” tõttu oletatakse, et Pullisoli tegemist hooajalise laagripaigaga. Paik jäeti tõenäoliseltmaha veetaseme tõusust tingitud liigniiskuse tõttu ning peagiujutati ala ka üle.Teine tuntuim koht Pärnu jõe alamjooksul on Sindi-Lodja.Siin olid loodustingimused kiviaja inimestele eriti sobilikud.Piirkond asustati 7100-6600 aastat eKr. Kui Pulli asustusepuhul oletati, et tegemist on hooajalise asulapaigaga, siis10

Sindi-Lodja muistsed asukad elasid tõenäoliselt paigal koguaasta vältel. Asudes nii mere kui metsa ääres, jahtisid tollasedinimesed nii hülgeid kui ka metsloomi.PÄRNU JÕE VEEJÕUDPärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid –erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapijakalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivnepalgiparvetus.Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastalLaupa mõisas. 20. sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõelveskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil, Laupal, Rael,Samlikul, Kurgjal, 2 veskit Vihtras, Tori-Jõesuus (Päästalas),Levil, Asvles ja 2 veskit Oorekülas. Puupapivabriku paisud olidehitatud Jändjas ja Suurejõel ning kalevivabriku pais Sindis.Tänapäeval on säilinud jõepaisud Tarbjas, Jändjas, Kurgjal jaSindis. Suurejõe, Vihtra, Levi ja Oore-Virula veskipaisud onlagunenud kärestikeks.Üks suurejoonelisemaid ideid Pärnu jõe kasutamiseltekkis Rootsi suurvõimu ajal, mil sooviti rajada Pärnu-Viljandi-Kurgja veskipais ja veskihoone11

Tartu veetee. Veeteed mööda oleks toimunud enamik Eestikaudu liikuvast Venemaa (eelkõige Novgorodi ja Pihkva)transiitkaubandusest. Laevatee rajamise kavatsust tõestab1688. aastal. Pärnu magistraadi leping jõe puhastamise kohtaPärnust kuni Viljandini. Veetee rajamisest olid eluliselt huvitatudeelkõige Pärnu ja Tartu kaupmehed, kes olid kaotanud omasenise kaubandusliku tähtsuse Riias ja Narvas. Looduslikkeeeldusi paistis sellel ideel igatahes olevat, sest tolleaegsetearvutuste järgi oleks tulnud kaevata vaid mõned kanalilaadsedühendusteed ja süvendada jõgesid mõnes üksikus kohas.Kanalite reaalse projekteerimiseni siiski ei jõutud, sest peagiveenduti plaani liigses kulukuses. Veetee rajamise katseid tehtika hiljem- 1761. ja 1780. aastal ning Liivimaa kindralkuberneriPhilipp Paulucci eestvõtmisel veel 1817. aastal.Pärnu jõge ja tema harujõgesid kasutati aastasadu kapalgiparvetamiseks ning seetõttu olid kõik mineviku saeveskid,nagu Wylhuizen ja Co, Fröhling, Clayhills ja Co jt koondunud jõekallastele. Et parvetamisega seoses ujus vee peal päris paljuraha, ei saadud lasta sel omasoodu ja isevoolu toimida, vaidigal aastal moodustati parvetuskomisjon ja määrati vastutajad.Parvetuskomisjon kontrollis ja võttis vastu enne parvetusealgust jõgedel olevad palkide kinnipidamisaiad. Komisjonklaaris kinniste ja lahtiste parvetajate vahel tekkivaid lahkhelisid.Kinnised parvetajad nimelt sidusid palgid enne teelesaatmistparvedeks, lahtised parvetajad lükkasid palgid lihtsalt kaldaltvette. Peale parvetuse lõppu kontrollis ja hindas komisjonjõgedel olevatele paisudele ja sildadele tekitatud kahju suurust.Parvetamine on populaarne ajaviide ka tänapäeval12

Ajalooliste fotode järgi oli palgiparvetus väga muljetavaldav jasuurejooneline vaatepilt. Näiteks 1934. aastal oli ametis ligi1000 parvepoissi ja nende töö tulemusena parvetati Pärnusse478 295 palki, 23 747 ruumimeetrit paberipuid ning 21 375ruumimeetrit propse. Parvetamine algas sel aastal 1. aprillil jakestis 15. juulini. Palgiparvetus jätkus ka sõjajärgsetel aastatelning korraldajaks oli spetsiaalne parvetuskontor. Tasapisilõpetasid aga autod vajaduse parvetamise järele. Nüüdsekson ka kõik saeveskid jõe kallastelt kadunud.RAE KÜLAST VIHTRANIMeie matk Pärnu jõe kallastel algab Pärnumaa kirdepiiril,Rae külas, Pärnu-Paide maanteesilla kõrvalt. Jõemaastikukeskel voolav Pärnu jõgi on oma sängi uuristanud tasasesseplatoosse ja jätnud jõesängi ka üksikuid saari. Tegemiston vaieldamatult ühe metsasema ja loodusliku ilmelisemajõelõiguga. Veel praegugi võib siinsetes laantes leidamastimände ja kolmepalgipuid. Metsades on palju toredaidmustika- ja pohlakohti. Piirkonnaga tutvumise muudabnauditavaks võimalus liikuda Pärnu jõge mõlemal kaldalkulgevatel vanadel teedel.Pärnu jõe keskjooksul paiknevad mitmed põlistalud,millest tuntuimad on Kurgja- Linnutaja ja Särghaua. Kurgjasasub 1948. aastast alates kirjaniku ja Eesti ärkamisajasuurkuju juhi Carl Robert Jakobsoni Kurgja-Linnutajatalumuuseum. Siinset Pärnumaa kirdenurka on mainitud 1515.aasta ürikutes Kureculle külana, millest läbi nimemuutuste(Kureküla, Kurejõe) on tänapäevaks juurdunud Kurgja. Varemasusid Kurgjal , jõe paremal kaldal, kaks Uue-Vändra mõisavakutalu: Kurgja-Tõnise ja Kurgja-Hansu. Neist esimeseomandas 1874. aastal ja nimetas Kurgja-Linnutajaks (Torma)C. R. Jakobson. Ärkamisaja (aja)kirjanik, poliitik ja põllumeeselas ja töötas Vändras ja Kurgjal 1872. aastast alates. Kurgja-Linnutaja talu oli tuntud uute põllumajanduslike meetoditerakendamise, tolle aja moodsate põllutööriistade kasutamise,mesinduse ja veisekasvatuse, viljapuuaedade, parkide javeskite (1879) poolest. C. R. Jakobson on Eesti esimesespõllumehe käsiraamatus “Teadus ja Seadus põllul” kirjutanud:“…maakoht ilma lilleaiata on nagu roog ilma soolata või nädalilma pühapäevata…”; 1868. aasta “Eesti Postimehes” aga:13

"Pärnu jõe üks metsasemaid ja looduslikumad lõike asub Rae külas15

Vanakurat püüdnud Navesti jõest Suure-Jaani lähedal vähke. Seal läinud möödaKalevipoeg, kellele Vanakurat kohe kallalekaranud. Kalevipoeg visanud ta aga jõkke.Vanakurat võtnud pärast maast kivi ja visanudKalevipojale järele. Kivi kukkunud Tellisaarekarjamaale. See kivi on nii suur, et sinna pealemahub mitukümmend inimest.Jõest leitud neiu. Ennemuiste olnd üks suurja lai jõgi. Selles eland palju näkineidusi,kes alati petnd noormehi ja meelitand neidjõkke. Korra püünd üks kalamees jõest kinniühe ilusa neiu. Viind selle koju ja võtnd naiseks.Naine olnd oma mehega ja eluga väga rahul. Kordsõitnd mees ja naine paadiga üle jõe. Mehel tulndmeele, et ta polnud naiselt veel küsind: kust tatema on leind. Mees ütelnd: “Me oleme juba tükkaega ühes eland, aga me pole veel kordagi sellesträäkind, kust ma su leidsin!” Naine põle vastandsellele. Teine kord, kui mees ja naine jälle ülesõitnd jõest, küsind mees sedasama jälle, aga nainepole ka nüüd ütelnd. Nii sõitnud nad mitu kordaüle jõe. Iga kord küsind mees sama, aga naine polevastand. Kui nad seitsmendat korda üle sõitnud,küsind mees jälle. Nüüd ütelnd naine: “Kui sa justminust lahti tahad saada ja ise õnnetusse joosta,siis ma ütlen - sa leidsid minu siitsamast jõest!”Kohe peale selle läind paat ümber. Naine kadundkui tina tuhka, aga mees uppund ära. Kes see nainemuu võis olla, kui jälle üks näkineid. Vändra khk.,Johan Riiman (1937)

Kurgja-Linnutaja talu suuremaid vaatamisväärsusi on säilinud veskihoone !“Kaks suurt asja on, mille peal meie rahva edaspidine elu jatähtsus saab juurduma, need on: põlluharimine ja meresõit”.Kuidas on lood praegu, jäägu siinkohal igaühe otsustada.Kurgja-Linnutaja talumuuseumi üks suuremaidvaatamisväärsusi on tänaseni töötav Kurgja veskipais javeskihoone. Jõe vasakul kaldal asuv puidust veskihooneja ümarpalkidest kärgkast tarindusega pais taastati üle 20aasta tagasi. Kurgja sissesõidutee ääres põlismetsa kõrgetekuuskede all asub C. R. Jakobsoni perekonnakalmistu.Talumuuseumi maadel kasvavad ka mitmedtähelepanuväärsete mõõtmetega puud – C. R. Jakobsonimänd, kaheharuline pärn (Kurgja-Tõnise taluaseme pärn) jaKurgja mesilaskuusk. Viimane asub väikese taluhoone juures,mille lähedal oli varem mesila ja kus hoiti mesindustarbeid.Seepärast tunneb kohalik rahvas teda “mesilakuuse” nimeall.Kurgjalt saab alguse ka igivana metsarada, midakutsutakse “Sakala teeks”. See on vana Suure-Jaani ja Vändrakanti ühendav metsatee, mida mööda teoorjuse ajal Särgavanaised Suure-Jaani palvetundi läksid. Hiljem kasutas sedateed sageli Jakobson, kui ta Viljandis “Sakalat” toimetas.Kurgjalt paremale, Suurejõe poole viiva tee ja Pärnujõe vahel metsatuka taga, asub Särghaua. Siin on Eestirahvakirjaniku Ernst Peterson-Särgava suguvõsa põliskodu jaTartu Ülikooli professori Viktor Särgava (s. 1918) sünnikoht.Kurgja-Linnutaja talumaadest umbes 5 km allavoolu17

Vaade Kurgja-Linnutaja talumaadele !ühineb Pärnu jõega lisajõgi Mädara. Mädara jõe kirdepoolselkaldal, Pärnu-Paide maanteest kagu pool, asub muistneMädara linnamägi (kutsutud ka Kirikumäeks ja Punamäeks).Kuni 25 m kõrgust linnamäge piirab Mädara jõgi ja soo.Neemiklinnus paikneb suhteliselt kõrgemas edelaosas, mison kirdepoolt eraldatud umbes 1 - 1,5 m kõrguse valliga.Veidi kumer ja kohati ebatasane õuepind hõlmab umbes 800ruutmeetrit. Linnuselt on leitud savinõukilde, mis kuuluvadMädara linnamägitõenäoliselt I aastatuhande teise poolde. Linnamägi oli väikeseAlempoisi maakonna lõunaserval asunud kindlustatud koht.Alempoisi maakond asus kahe vägeva muinasmaakonnavahel- läänes Läänemaa ja lõunas Sakala.Pärnumaa, eriti Pärnu jõe kaldaalad, on Eesti ala vanimaajalooperioodi, kiviaja seisukohalt üks olulisemaid piirkondiEestis. Siitkandist on avastatud palju kiviaja asulakohti. Kunakiviaja inimesed elatasid end peamiselt kalapüügist, aga kaküttimisest ja korilusest, on arusaadav, miks rajati tolleaegsedasulad just jõekaldale. Kaks kiviaja, üks kivi- ja keskaja ningüks noorema rauaaja ja keskaja asulakohta on koondunud kapaarikilomeetrisele lõigule Pärnu jõe paremkaldal, Oriküla jaLüüste külades.Peagi jõuab meie teekond Suurejõele, kus suurimaksvaatamisväärsuseks on kärestikuks lagunenud veskipaisning jõe vasakul kaldal säilinud maakivist jaamahoone, millejuures töötas ka puupapivabrik. Suurejõel ühineb Pärnu jõegaKäru lisajõgi. Vändra-Suure-Jaani maantee ääres, veidi enneSuurejõed on Juurikaru koolimaja. Esimeseks koolmeistriksoli siin aastail 1853 - 1855 kirjanik E. Petersoni vanaonu18

"Jõemaastik Tagassaare külas ja OrikülasJaan Peterson. Suurejõel on elanud ka Jüri Ehrenpreis (1869-1940), kes käis ringi Pärnu-,Viljandi- ja Järvamaal ning kogusandmeid suurte rändrahnude kohta. Ta uuris ka Vändra allikaid,maavarasid ja põlispuid.Suurejõe asulat läbib Vändra-Suure-Jaani maantee,mida mööda tasub teha väike kõrvalepõige Kaansoo suunas.Suurejõe ja Kaansoo teelt paremale keerates leiate Tellisaareehk Viie valla piirikivi, mis on Pärnumaa üks suuremaid jaesinduslikumaid rändrahne. Migmatiitgraniidist rändrahnuümbermõõt on 23,3 m ja kõrgus 3,4 m. Rändrahn on piirikivikskolmele kihelkonnale: Vändra, Tori ja Suure-Jaani ning viielevallale: Uus- ja Vana-Vändra, Tori, Taevere ja Vastsemõisa.Kummalgi pool Suurejõe-Kaansoo maateed asuvad Eestiesinduslikumad looduskaitsealuse taimeliigi – mesimurakakasvualad.Suurejõe ja Vihtra kandis liikudes tasub kindlasti läbipõigata Vändrast, mis on ajalooline kihelkonnakeskus. Vändraasub Pärnu-Paide maantee ääres, keset rahuliku ilmega,metsatukkade ja avarate haritud põldudega lauskmaad.Esimesed säilinud allikad Vändrast (ajalooliselt Wenderskulle)pärinevad aastast 1515. Kirikuarhiivi andmetest pärinevhilisem nimekuju Fendern Moorland, võiks eesti keeles ollarabamaa.Vana Pärnu - Paide maantee äärde kerkinud alevhakkas Vändra mõisa ja kiriku ümber kiiresti arenema 19.sajandi alguses pärast seda, kui Vändrasse rajati klaasivabrikning metsatöötlemise ettevõtteid. Aegade jooksul onVändras au sees olnud kodukaunistamise kultuur. Hästi onsäilinud ajaloolise peatänava, Vana tänava, arhitektuurnePärnu jõgi ja Suurejõe veskihoone21

"Tellissaare ehk Viie valla piirikiviilme ja aastates puitelamud. Vändra arenemisel on olnudiseloomulik ühistegevus, mille eredaimaks näiteks on VändraRahvahariduse Seltsi poolt annetustena kogutud raha eestehitatud gümnaasiumihoone (1913).Vändral on oluline osa Eesti kultuuriloos. 1870-ndaterahvuslik liikumine, eriti hariduse vallas, oli siinmail ükseesrindlikumaid. On ju Vändra ja selle ümbrusega seotudJohann Woldemar Jannsen (1819-1890), Lydia Koidula (1843-1886) ja Carl Robert Jakobson (1841-1882). Vändramail onsündinud ja töötanud ka kolm tuntud 19. sajandi maadeuurijatvon Ditmarite (tuntuim Karl Woldemar von Ditmar- eestigeoloogiaaluste rajaja) suguvõsast, Eesti skautluse rajajaAnton Õunapuu (1887-1919) ja helilooja Mihkel Lüdig (1880-1958), Eesti esimene naisajakirjanik Lilli Suburg (1841-1923) ning kurttummade õpetuse algataja Eestis ja LiivimaalErnst Sokolovski (1833-1899) jpt. Paljud tuntud kultuuri- jaharidustegelased on maetud Vändra kalmistule, mis ontänaseni hästi korrastatud. Eesti suurmeeste haudadele onpaigaldatud uhked mälestussambad.Ajaloolistest ehitistest nimetagem 1885. aastal valminud22Kirikumõisa magasiniait Vändras !

Vändra Püha Martini kirik !Eesti esimest kurttummade koolihoonet (ühtlasi Baltimaadesuurim puitehitis), Vändra Püha Martini kirikut (1624) ja1844. aastal valminud viie kaarega maakividest kirikumõisamagasiniaita.VIHTRAST TORISSESuurejõelt linnulennult umbes 5 km allavoolu paikneb23

"Vaade Vihta asulale25

Vihtra asula. Ka siin oli üks vanadest paisukohtadest, milleston tänapäevaks säilinud kärestikuks lagunenud veskipais javundamendini lagunenud vanad maakivist veskihooned jõemõlemal kaldal. Vihtras on ajalooliselt olnud saeveski, jahuveskining linavabrik. Vihtra lähistel Piista talus möödus 19. sajandilõpu kirjamehe Johann Jürgenstein-Lille (1854-1914) ja temavenna Anton Jürgensteini (1861-1933) lapsepõlv. Vihtras, jõeparemal kaldal on kolm kivikalmet. Vihtrast allavoolu RahnojaPärnu jõgi Kullimaa külasja Kullimaa külas asuvad mitmed matmiskohad ning ohvrikivi“Kurikivi”. Kullimaa külas ühineb Pärnu jõega Vändra jõgi.Jõesuu ja Tohera kohal, Pärnu jõest pisut eemalasub Piistaoja. Piistaoja talu võib lugeda Pärnumaapõllumajanduskultuuri hälliks. Kuni 19. sajandi lõpuni tegelditalus põhiliselt maaharimisega, põhitulu andis linakasvatus.20. sajandi algusest hakati talus arendama piimakarjakasvatustja ehitati uued tootmishooned. Mart Pool kujundas 20.sajandi esimesel veerandil Piistaoja ümbruskonna taludelemusternäidiseks. 1927. aastal tunnustati teda kui Eestiparimat talupidajat. 1925. aastast jätkas isalt päritud taluarendamist Theodor Pool, kes kujundas selle kümnekonnaaastaga silmapaistvaks katseõppemajandiks.Piistaoja kujunes 20. sajandi teisel kümnendilkatseõppemajandiks, kus tegeldi lisaks põlluharimiseleka uurimistöödega, mis hõlmasid kõiki põllumajandusepõhiprobleeme: veiste tõuaretust, söötmist ja pidamist,talutööde ratsionaliseerimist ja mehhaniseerimist, kultuurrohumaaderajamist, kasutamist ja hooldamist. Säilinud onsada aastat vanad karja kontrollraamatud ja kuni 25 põlvkonna26

tagused andmed, mis on ka Euroopa mastaabis esinduslikudja suure väärtusega. Theodor Pooli poolt algatatud katsejaamavälja arendamist jätkas nõukogude võimu aastatel EdgarKeevallik. Praegu on taluelamus Theodor Pooli muuseum.Theodor Pool oli aastal 1918 Pärnu maavanem, 1919-21valitsuse põllutööminister ja Eesti maareformi suunajaid.Piistaoja põllud, rohumaad ja metsatukad on kantud Pärnumaaväärtuslike maastike nimekirja.Piistaojalt Torini on Pärnu jõe kõige kärestikurikkam lõik.Sepa madalikul ja Pärntõkkel, kõige enam aga Tori-Jõesuuendise paisu all on tihedalt üle veepinna ulatuvaid suuri kive.Jõesuu asula kohal suubub Pärnu jõkke suurim ja veerikkaimlisajõgi – Navesti. Navesti jõgi on paljuski “süüdi” selles, miksSoomaa Rahvuspargis tekivad pidevalt üleujutused. Nimelt eijõua lehvikukujuliste jõgikondade peajõed suurvee aegadelkogu vett kiiresti vastu võtta, kuna pinnamood on tasane, jõgedealamjooksu lang liiga väike ning lisajõed ühinevad lähestikku.Navesti jõgi peab suurvee aegadel vastu võtma Halliste veed,mida on kaks korda rohkem kui Navestil endal, sest Hallistekogub kokku suure osa Sakala kõrgustiku vetest. Kindlastion uputuste põhjuseks ka Halliste jõe peaaegu vastuvoolusuubumine Navestisse. Looduslike iseärasuste tagajärjeks onsuurejoonelised üleujutused Soomaal, maksimaalse veeseisukorral võib üleujutusala suuruseks olla kuni 200 km².Jõesuu asula kirdepiiril, 200 m Kaansoo teest lõunasasub looduskaitsealune Ratta (Jõesuu) rändrahn, milleümbermõõduks 15,1 m ja kõrguseks 2 m. Juhträndkividejärgi võib arvata, et Pärnumaa rändkivid on mandrijäägasiia jõudnud Viiburi kandist ja Edela-Soomest. Rändkividemineraalne koostis viitab küll sellele. Ratta rändrahn koosnebroosakashallist pegmatiidist (pärit ilmselt Ida-Soomest).Rahvapärimuse järgi on rahnu alla peidetud mõistagi kulda.Muide Ratta rändrahn on samasuguse mineraalse koostisegakui Eesti suurim rändrahn- Ehalkivi - Letipea rannal Lahemaal.Ja see kõlab juba uhkelt.Jõesuus asub ka omapärase kujuga Päkapiku mänd,kes kasvab Soomaa Rahvuspargi poole suunduva tee ääres.Päkapiku männi kõrgus on vaid 4 m ja tüve rinnasümbermõõt138 cm. Nii tüve jämedus kui ka paks korp viitavad puuüle 100-aastasele vanusele. Igaühel, kes teda näeb, tekib27

"Triibuline maastik Piistaoja külasküsimus, miks on puu sellise kääbusja kasvuga. Niisugustpuud võiks kohata kusagil rabas, kus kasvutingimused on eritikarmid. Siin, põllu servas ja tee ääres, ei saa põhjus olla ometiviletsas kasvukohas. Madala männi naabruses on teisedpuuliigid täiesti normaalse suurusega. Kena tiheda võragapuuke sarnaneb bonsaiga, mille kasvatamisega jaapanlasedtohutult vaeva näevad. Siin on samasugune miniatuurnekunstiteos tekkinud aga lihtsalt looduse armust. Igatahes onPäkapiku mändPärnumaa pikim rippsild Jõesuuspuu võetud looduskaitse alla. Nagu näha, ei pea puu tõusmaimetlusväärsete sekka alati seetõttu, et ta on väga võimas.Vastupidi, ta võib ka olla kõikidest väiksem.Parimad vaated jõgedele avanevad mõistagi sildadelt.Pärnu jõele ning selle lisajõgedele (nt Navesti, Halliste)on iseloomulikud rippsillad, mida on siinkandis arvukalt(vt kaarti) – Samliku ja Kurgja külas, Vihtras, Rahnojalning Jõesuus. Jõesuu külas on koguni kaks rippsilda, Viirakoolimaja juures Navesti jõel ning Jõesuu poe taga Pärnu jõel.29

"Jõesuu asula kohal suubub Pärnu jõkke Navesti jõgiViimane on üks pikimaid (67,5 m) omataoliste seas Eestisja oma väljanägemisega väärib teeäärde asetatud kultuurilistevaatamisväärsuste tähist.Üks põnevamaid jõelõike asub Jõesuu ja Tori vahel.Ühinenud Navesti jõega, kaldub Pärnu jõgi tavapärasestlõuna-edela suunast hoopis loodesse, teeb Levi küla kohalsuure kaksiklooke põhja suunas ja jätkab siis jälle vooluedela suunas. Jõe kõrged kaldad on sealtpeale üsna tihedaasustusega ja valdavalt põllustatud.Tori-Jõesuu lähedal Muraka küla kohal on jõesHiiesaarestik, mis oli muistne ohverdamiskoht. Hiiesaarestikkoosneb kolmest osast: Hiiesaar, Libedaru saar ja Vanksi saar.Hiiesaarel elanud hiiehaldjad Hiie-Liisu ja Hiie-Tõnn. Neile viidudohvriande. Hiiesaar on olnud ka rituaalipaigaks. Vanasti käinudsiin koos ka eesti malev. Must härg löödud maha ja ohverdatudhärja verd. Veel möödunud sajandil nähtud naisi Hiiesaareltoimetamas – seal omandavat naised erilise võlujõu. Hiie-Liisut nähtud tihti kivil istumas ja tulijate saabudes libistanudta end vette ning kadunud keerisesse. Kaldal kasvanud suuredpuud – tammed, pärnad ja toomingad.Jõesuu-Tori jõelõik on üsna kivine ning kärestikuline.Palgiparvetuse aegadel lõhuti siin mitmed suured rändrahnud,sest palgid takerdusid kivide taha. Mõned suured kivid kaldaääres (nt Linnusitakivi, Peedi rahn jt) annavad tunnistustendistest hiiglastest. Siinkandis on kärestikuks lagunenudLevi veskipais, millest on säilinud jõe vasakul kaldal asuvlagunenud väike maakivist veskihoone. Keset Levi kärestikkuasus Moorikivi ehk moorits. Levi külas toodi vanal ajal lapsiPeedi rahn Muraka külas31

Hiiesaarestik koosneb kolmest saarest:Hiiesaar, Vanksi saarja Libedarusaar. Hiiehaud jääb Hiiesaare jaMuraka küla poolse kalda vahele.Hiiesaarel elavad hiiehaldjad Hiie-Liisu ja Hiie-Tõnn.Vanasti käinud siin koos Eesti malev. Ohvrianninalöödud siis must härg maha. Veel möödunudsajandil nähtud naisi Hiiesaarel toimetamas, sestseal omandavat naised erilise elujõu. Tavaks oliigast “esimesest” ande viia.Mis laadi „esimeest“ onaga siiani selgusetu.Kuid ohvrianniviimata jätminetähendas ebaedu.Hiie-Liisut nähtivarasematelaegadel tihti kivilistumas ja tulijasaabudes libistanudta end vette.Hiiehauas on jaheallikavesi.Hiiesaarte piirkonnas elab ja tegutseb kapraegugi hoopiski mõjuvõimsam Liisu–Jõe Liisu. Jõe Liisu on Sarviktaadi tütar,Vanapagana õde ning Sookolli naine. Onteada, et varasematel aegadel austati Jõe Liisutväga Suure-Jaanis, Vändras ja Toris. Tundub, etnüüd järjest vähem. See on küll ohtlik, sest ei olemõistlik tegu temaga tüli norida. Jõe Liisu tunnebennast hästi nii maal kui ka vees. Vetevoogudesmagamine pidi ta lemmiktegevus olema. Ohtlikuksja äraarvamatuks muutub Jõe Liisu kevadeti. Temaarmastus Sookolli vastu on kirglik ja võimas.Piisab kui varakevadel Riisa kanti minna – jõedon vastuvoolu voolama pandud ja väljad kõik üleujutatud. Keegi vist ei tea, kui palju Liisul ja Sookollilapsi on – näkineiukesi ja sortsipoisse. Aga võimuon Liisul palju. Nii nagu põrgulistel ikka. Praegu onJõe Liisu töökus pisut raugenud. Muidu armastasta ikka veskirattaid keerutada ja parvepoiste palgidkõik õigesse kohta toimetada. Ehk kohtad Sinagiteda siinkandis suure kala, saarma või luigena.Aadu Must

kivi alt – mooritsa alt. Kivi lõhkamise järel olla laste järelkasvkülas järjest vähenenud. Teine kärestikuline koht on Vangsikärestik, mis asub Hiiesaarest 150 m allavoolu.Levi paisust allavoolu asub Songa poola sild, misehitati 16. sajandil Poola sõjaväe poolt jõe ületamiseks.Jõepõhja kuhjatud kivide abil moodustati jõkke kivisild, miskaldapoolsetest otstest oli lahti. Palktee pandi peale ainultsilla ületamise momendiks. Sild on tänapäeval umbes 1,5 msügavusel vee all ning veepinna virvendus poolpõiki asetsevastsillast on vaatajale näha.Enne Tori Põrgut tõuseb Pärnu jõe vasakkaldal asuvautotee mäkke, teetruubist voolab läbi väike Töngi oja, mison ilmselt nime saanud telliseid valmistanud töökoja järgi.Liivakivipaljandile tõusvat mäge kutsuti Kurjamaa mäeks.Legendi kohaselt olevat Töngi ojas Vanapagana silmavesi –nutvat teine Tõia (Tori) küla naiste hoopide eest ja lagunenudeluaseme – Põrgu pärast.kihelkonnakeskus. Tori kihelkonnakeskuses asus Tori mõis,mis 16. sajandil oli Pärnu ordukomtuuri peamõis. 1820-ndate aastate teisel poolel renditi mõis Liivimaa rüütelkonnalemeriino lammaste ja tõuveiste pidamiseks, 1854. aastal saipeasuunaks hobusekasvatus. Tori alevik hakkas kujunema19. sajandi lõpus, kandes enne Tõia küla nime. Siin onhästi säilinud kihelkonnakeskuse struktuur ja hooned,neist 23 on riikliku mälestisena arvele võetud. Esiletoomistväärib mõisaansambel, kus on säilinud imposantne värav,Kärestikuks lagunenud vana veskipaisTORIST SINDISSEAjalooliselt on Tori olnud asustatud paik ja33

Vanakurat pahandanud Pärnu esimese kirikuehitamise pärast. Tartumaalt Võnnust võtnudkivi ja visanud Pärnu kiriku torni poole. Jõuduoli aga nii vähe, et kivi langenud Taali mõisapõllule. Siis visanud teist korda veel suurema kiviga, miskukkunud Taali kirikumõisa alla jõkke;Pärnu jões Taali vallamaja kohal asub suurkivimürakas, millest kõneldakse: muinasajalehitanud Olev ja Kalev Eestimaale linnu:Kalev ehitanud Riiat ja Olev Tallinna. KuiOlev ehitanud Oleviste kiriku, saanud Kalev kadedaksja tahtnud tööd hävitada. Ta võtnud suure kivi ja visanudRiiast Tallinna suunas. Kivi aga kukkunus Ülemiste järve.Olev visanud kiviga vastu. Et aga jõud Kalevi omast hulganõrgem olnud, siis lendas kivi ka ainult poole vahemaastja langes Taali vallamaja juures Pärnu jõkke.Tori Põrgut on nimetatud vanasti ka Kuradimäeja Kurjama auguks ning arvatud, et sealt teepõrgusse viib (Jung, 1898). Koopa kohta onarvukalt rahvajutte. Ühe järgi muutub seetagapool nii avaraks, et püsti saab edasi minna. Kordolevat hanele kell kaela seotud ja august alla saadetud.Hani tulnud Viljandisse välja. Teise jutu järgi õõnestasidkoopa härjapõlvlased ja see viib Riia lähedale välja(Eisen, 1958).Vanakurat elanud Tori Põrgus ja kiusanudvastaskalda Tõia küla naisi. Kui naised pesupesnud, oli Vanakurat pesu ära määrinud jakuivatamise ajal lasknud alati vihmal sadada.Tõia naistel lõppes kannatus ning võtsid kaasa märja pesuja pesukurikad ning läksid Tori põrgusse, kus hakkasidVanakuradit märja pesu ja pesukurikatega peksma.Vanakurat pistis punuma Kikepera soo poole. Naisedjärele. Naised ajanud Vanakuradit kuni Vireksaareni, siispöördunud tagasi. Vanakurat ka väsinud ja istunud Altarumetsas kivile. Selle kivi nimi on Vanakuradi tool, sest ontugitoolikujuline : istumisaseme ja leeniga. Sellest ajastjättiski Vanakurat Tori põrgu maha;Tori Põrgu asub Tori kihelkonna keskel.Varema arvamise järgi ka maakera keskel, sestsiit algab telg, mille ümber pöörleme. Teljeteine ots ulatub siis taeva. Tori rahval onsuhteliselt lihtsam minna kunagi põrgu, on käepärasem.Pealegi on surnuaed üleval ja põrgu all."Vaade Tori asulale

Skulptor M. Karmini monument “Püha Jüri võitlus lohega” !viljaait, viinaköök, hobusekasvanduse tallide kompleks japark, taastatud on Tori eesti sõjameeste kirik ja kalmistulVabadussammas. Vaatamist väärib ka 1845. aastal ehitatudklassitsistlik kümne sambaga kõrtsihoone, mis on ükssuuremaid Eestis ja Tori uus vallamaja.Praegusele Püha Jüri luteri kirikule pandi nurgakivi1852. aastal. 2001. aasta jüripäeval nimetati Tori kogudusPärnumaal Tori Püha Jüri koguduseks. Ühtlasi nimetati kirikEesti sõjameeste mälestuskirikuks. Kiriku juures on 2003.aasta sügisel paigaldatud skulptor M. Karmini monument“Püha Jüri võitlus lohega”.Tori on tuntud ka tori hobuse aretamise kohana.Eesti hobusetõu parendamiseks rajati 1856. aastal Torihobusekasvatus. Tori hobuse kui iseseisva tõu aretusealguseks peetakse 1892. aastat, kui renditi Sangaste krahvBergilt roadsteri tüüpi sugutäkk Hetman. Märad pärinesidenamasti aga kohalikust eesti hobuse tõust. Tõuaretusespuudus aga järjekindlus ja see ei andnud soovitud tulemusi.1920. aastal püstitati kindel eesmärk aretada keskmist kasvu,kohalikele oludele sobilik universaalne töö- ja sõiduhobune.Püha Jüri luteri kirik Toris !37

"Pärnu jõe vasakkaldal asub liivakivi paljand - Tori PõrguJärjekindla aretustöö tulemusena saadi tugeva kehaehitusegaja suure veovõimega tori hobune. Tori hobusetõu aretamiselon suured teened Mihkel Ilmjärvel, kes töötas 1926-1947aastatel hobusekasvatuse juhatajana.Suurim vaatamisväärsus Toris on mõistagi Tori Põrgu,mis asub kalmistu kohal Pärnu jõe vasakul kaldal kuni 500 mpikkuse püstloodse liivakivi paljandis. Põrgusse saab minnakas piki jõekallast või kalmistu värava juurest, kust lähebtrepp alla. Paljand on kuni 10 m kõrgune. Koopasuu asubmaanteesillast veidi ülesvoolu. Tori liivakivijärsak on parimkeskdevoni Pärnu lademe paljand, kus avaneb maapinnalhallikasvalge vilgurikas liivakivi. Liivakivi alumises osasleidub 300 miljonit aastat tagasi elanud rüükalade kivististetükikesi ja primitiivsete esimeste maismaataimede jäänuseid.Tori paljand on üks väheseid keskdevoni taimede leiukohtiBaltimaades. Tänapäeval koosneb Tori Põrgu sisselangenudja maa-alusest osast. Koopa säilinud nähtav osa kujutab vaidosakest kunagisest allikakoopast. Praegustel andmetel võibväita, et Tori Põrgu oli enne sisselangemist (suuremad 1908,1937 ja koopa suue 1974) üle 5 m lai, kuni 5 m kõrge ja üle32 m pikk. Tori Põrgu kunagisest allikakoopast on praegusekssäilinud vaid paarimeetrine koopasuue. Teine üsna suur koobasasub silla vahetus läheduses. 2005. aastal puhastati paljandja koopad aja jooksul sissevarisenud liivast ja taimedest. Toriliivakivipaljand koos Põrguga on looduskaitse all.Torist pisut allavoolu, jõe paremal kaldal, umbes 80 meemal kasvab kaitsealune puu – Kõrvi tamm. Oma mõõtmetelton puu tõeline hiiglane – ümbermõõduks 582 cm ja kõrguseks18 m. Kaheharulise tamme vanuseks arvatakse olevat umbes225 aastat.Torist Sindini kulgeb Pärnu jõgi avarate väljade vahel.Jõeorg muutub üha laiemaks ja siin- seal paljanduvad järsuloruveerul devoni liivakivi lademed. Jõe laiuseks on keskmiselt100-150 m, kallaste kõrgus 4-6 m. Jõelõigus on kolmkärestikku – Asvle, Virula ja Ooreküla.Randivälja külas, Pärnu jõe vasakul kaldal kõrgelkaldapealsel, asub Taali kirikumõisa park ehk Tori pastoraadipark. Pastoraadihoone ehitati 18 sajandi I poolel. Endinepastoraadihoone oli ühekorruseline puitehitis, mis praegusekson ümber ehitatud. Hoone juures on lõvikujud, mis olevat39

"Pärnu jõgi Taali külasNarva lademe piiripaljandiga. Oore paljandist on pärit ka üksparemini kirjeldatud devoni fossiilide kogu.Taalis tasub kindlasti külastada sealset mõisakompleksi.Mõisa kohta pärinevad vanimad andmed 1565. aastast, milsee kuulus Pärnu raehärrale Heise Vegesackile. Ligi 300. aastakestel oli mõis parun Stael von Holsteinide suguvõsa käes.Siit ka saksakeelne kohanimi “Staelenhof", mis eestindatulton Taali. Itaalia pseudorenesanss-stiilis mõisahoone rajati 18.sajandi lõpupoole. Mõisa häärber oli lossitaoline 2-korruselineolnud Taali mõisniku kingitus tolleaegse mõisa metsahärrale.Maanteelt Taali metskonna hooneni viib võimas pärnaallee.Pargis, mille suuruseks on 1,8 ha, on leitud kokku 56 puu- japõõsaliiki, millest 14 on okaspuud.Tori pastoraadi pargi lähistel, jõe vasakul kaldal,asub Oore meierei paljand, mis oma suuruselt jääb allaainult Tori Põrgule. Paljand on 6- 8 m kõrgune, keskdevonialuspõhjalised kivimid paljanduvad siin ca 150 m pikkuselkaldalõigul. Tegemist on kahe Eestis väga olulise – Pärnu jaOore meierei paljand !40

"Taali mõisahooneRabakivi on kunagi lõhestunud, veepinnal on prao laiuseksumbes 30 cm, kivi peal kuni meeter. Kivimürakas ulatub 3,3m üle veepinna. Kevadise suurvee aegu aga löövad sagelilained üle kivi. Suurema kiviosa pikkus on 8,3 m, laius 5,5m, kõrgus jõepõhja järgi 5 m ning ümbermõõt veepinnal21,3 m. Väiksema osa pikkus on 5,5 m, laius 3,2 m, kõrguslõunapoolse jõepõhja järgi 4,6 m ning ümbermõõt veepinnal14,8 m. Võttes aluseks nii kivi ümbermõõdu kui kõrguse, võiböelda, et Võnnukivi on Jänesearu kivi ja Tellissaare Viie Vallatorniga kiviehitis suurte arkaadidega. Hoone rüüstati 1917.aasta revolutsiooniliste sündmuste ajal. Hoonetest on veelpargis selle lõunapiiril asuv endine mõisateenijate maja,mis on praegugi kasutusel elamuna. Mõisakompleksi juurdekuulub 14, 5 ha suurune park, kust on leitud 38 erinevat puujapõõsaliiki, sealhulgas 2 okaspuuliiki.Urumarja külas spordibaasi kohal keset Pärnu jõge asubüks Pärnumaa tuntumaid kivimürakaid, mida rahvasuukskutsutakse Võnnukiviks või Kalevipoja vestitasku kiviks.Taali mõisapark !41

"Pärnu jõgi Urumarja küla kohal, keset jõge Kalevipoja vestitasku kiviPiirikivi ees Pärnumaa suurim rändrahn.Sindi linna piirist umbes 500 m ülesvoolu on Pärnu jõekõrges vasakus kaldas Kuke talu lähedal kolm hästi säilinudpuhast tehiskoobast. Need kaevati pärast II maailmasõdaklaasiliiva varumise käigus, mida veeti siit Järvakandi tehasele.Käesoleval ajal on üks kolmest koopast kinni varisenud. Kukekoopad on tugeva laega. Seintes paljandub keskdevoni Pärnulademe helehall põimjas ja mitmekihiline liivakivi, milles esinebkohati ka roostevärvi kihikesi ja pesakesi.Pärnu jõe paremal kaldal, Sindi linnast 2 km ülesvoolu,Pulli külas asub seni vanim dateeritud inimasustuse kohtPärnumaal ja kogu Eestis - Pulli kiviaja asulakoht (9000-8500 aastat eKr). Asulajäänused avastati 1967. aastal jõekaldapaljandist liiva kaevandamise käigus, ligi 3 m paksuse liivajasavikihi alt. See laagrikoht asetses Pärnu jõe ääres mõnekilomeetri kaugusel kunagisest Antsülusjärvest. Järgnenudaastate ekspeditsioonide ajal õnnestus arheoloogidelpäevavalgele tuua rohkesti huvitavat. Säilinud luude järgi tehtikindlaks, et siinsete asukate peamisteks saakloomadeks olidpõder, kobras ja karu. Leiti ka metssea, metskitse, hundi,nugise, samuti kala- ja linnuluid ning koerahambast ripats,mis on vanim tõend koera esinemise kohta Eesti territooriumil.Pulli muinasasula eksisteeris suhteliselt lühikest aega. Sellestannavad tunnistust õhuke kultuurkiht ja arheoloogiliste leidudesuhteliselt tagasihoidlik hulk. Hiljem on asula jäänud vee alla.SINDIST PÄRNUSindi linn asub Pärnu jõe ja Lanksaare raba vaheliselalal. Kohanimi “Sindi” ei ole eriti vana. Mõisa nimetus, mishiljem kandus ka vabrikule ja linnale, tuleneb 1565. aastalPärnu linnafoogtiks olnud Claus Zindti nimest, kellele läänistatimõned talud Pärnu jõe kaldal. 1601. a. nimetati mõis, miskuulus Zindti pärijatele, “Suriaks”. Veel 1638. aastal kasutatiSindi (Zintenhof) kõrval Surry nime. Võimalik, et see viitab Sindiümbruskonna ajaloolisele ühtekuuluvusele Reiu jõe kaldailasuva Surjuga. Täpsemaid andmeid Sindi asustuse kohta võibleida 17. sajandi algusest pärinevatest ajalooallikatest.Sindi linnamaastiku kujunemine algas peale seda, kuiPreisi riigi peakonsul Riias J. C. Wöhrmann alustas 1832.aastal kalevivabriku rajamisega. Vabriku asukoha valikul43

Et Vanapoiss muiste sagedaste maad möödaümber käinud ja kord siin ja kord sial olnudja oma karutükka teinud, see on mitmelehk vast teada, aga et ta kord Pärnu jõestüleminemisega hädas olnud, see on paljul alles uudisja sest tahan seekord jutustada. See olnud ühel maikuualgneval või aprillikuu lõppeval päeval, mis mitteselgeste teada ei ole, tulnud Vanapoiss vilet ajadessuurt maanteed mööda Pärnu, mis Riia poolt tuleb. Jõeääre saades tahtnud ta sillast üle minna, kui kunagi igateine õige inimene, aga ei julgenud oma soovi täita, sestet palju inimesi silla pial seisivad ja silla lapist lastudlaevu läbi. Kus inimesi palju koos on, sinna ei julge temamehike sekka tungida. Nagu pääsukesed öökulli ümberpääval lendavad ja teda löövad, nii saab va Vanapoisska inimeste käest hurjutada, kui teda nähakse. Et sillastmitte üle ei ole saanud, läinud Vanapoiss hulkudes jõeäärt mööda Sindi poole, ehk leiab vast kuskilt madalamatvõi kitsamat kohta, kust üle võiks saada. Jõudnud talinnast juba piaaegu mööda, selle koha piale arvata, kusnüüd Frelingi lauasaagimise veske seisab, kuulnud taennast korraga kahes kohas hüütavat: linnas Lemmerathikõrtsis ja tema kohas üle jõe olevas Rääma kõrtsis. Ei tia,kumbasse kohta nüüd ennem piab minema. Rääma kõrtsihüüdmise hääled olnud aga valjemad ja ta mõtelnud,sinna piab küll ennem tõttama. Aga kust sa saad, jõgijälle tülinaks ees! Sial ei ole muu nõu aidanud, kui tavõtnud Pärnu linna jõepoolsest vallist hulga mulda jaliiva sülle ja viinud selle piaaegu keskpaika jõge ja lasknudsial selle sülest natukehaavalt maha pudiseda, nii et jõgipiaaegu poolest saadik madalaks jäänud. Sügavamastpoolest hüpanud ta ise kalpsti üle ja olnudki Räämalkäratsejate seas. Pool jõge on aga mullast ja liivastpraegugi koguni madalaks jäänud, nii et jalgsi võib seeskäia. Rääma poolt on aga väga sügav, mida mööda kaväiksed aurulaevad Pärnu ja Tammiste vahet käivad; kavesi jookseb Rääma poolt käredamini. Kas aga VanapoissRäämalt linna tagasi läks ja ka sialt tüli vaigistadasuutis, seda ei ole inimesed enam tähele pannud.M. Lippmann (1888)Sindi vabriku ligidal Pärnu jões on üks suurkivi, kes majasuurune on. Sellest räägibvana jutt nõnda. Kalevipoeg otsinud ühtsuurt kivi, et katsuks - kui kaugele tavisata jõuab. Kiva olnud küll, aga kõik pisiksed. Suurevaevaga leidnud ta kivi, mis paras olnud. Ta pistnudta tasku. Üle jõe hüpates kukkunud kivi jõkke. Takatsunud teda ära võtta, aga olnud pool muda seeskinni, ja ta jätnud ta sinna paika, kus ta praegu on.V. Jürgenstein (1876)"Rütavere ja Urumarja küla maastik

"Looklev jõgi Pulli külas47

"Pärnu jõgi Sindi linna kohalkujutas endast kõige suuremat väärtust jõgi. Suhteliseltlähestikku asetsevad kõrged kaldad endise veski kohalvõimaldasid kasutada odavat vee-energiat, mistõttu 1834.aastal rajatigi pais. Vesi jões oli hästi pehme, lubjavaba ningseetõttu tekstiilitööstuses kasutamiseks igati sobilik. Samaskõrval, jõe kaldas, leidus rohkesti head “rasvast” savi, misoli tol ajal üks tähtsamaid komponente kalevi pesemisel.Tööstusettevõtte edukaks eksisteerimiseks vajalik sadam asusversta kaugusel Pärnus. Kuni Sindini oli Pärnu jõgi laevatatav.1921. aastal sai Sindi asula alevi õigused. Tõukeasula edasisele kasvule andis Papiniidu-Lelle raudteelõiguvalmimine 1928. aastal, mistõttu Sindisse rajati raudteejaam.Raudteeühendus Sindiga kestis kuni 1970. aastani.Linnaõigused sai tööstusasula 1938. aastal.Arhitektuurse väärtusega ja ajaloomälestistekstunnistatud hooneid on Sindis palju - kalevivabriku hoonedja vabriku elamud Pärnu maantee ääres, endise Sindiraudteejaama hooned koos kõrvalasuva kolme puitelamugaPaide maantee ääres (ehitatud 1927 -1929), vanad puitelamudKooli ja Raudtee tänava ääres, kalevivabriku meistrite elamudWöhrmanni puiesteel. Ajaloolised hooned paiknevad grupitikesklinnas, mistõttu puudereaga ääristatud tänavatel liikudeson hästi aimatav 20. sajandi alguse miljöö. Sindi linnale oniseloomulik rikkalik rohelus ja rahulik elutempo.Vaatamist väärib ka Sindi pais, mille viimane betoonistülevool valmis 1977.aastal. Paisu pikkus on 151 m ja kõrgus4,6 m. Vaade paisule on küll võimas, kuid rohkem kui poolteistsajandit on see olnud pinnuks silmas kaluritele ja jõeäärseteleVaade Sindi paisule !49

"Paikuse asulaelanikele. Sindi paisu kõrval on vanast forellikasvatusest väljaarendatud puhkekeskus, kus saab iga huviline püüda forellija püütud kala ka ise küpsetada. Madalat jõge Sindi paisuall ilmestavad saarekesed ja see on Pärnumaa tähtsaimsiirdekalade (forell, lõhe, vimb, silm, tint jt) kudemisala.Sindi linnast allavoolu Pärnu jõe vasakkaldale jääbPaikuse ning paremkaldale Tammiste asula. Jõesängmuutub järjest laiemaks ning metsasemaks, siit saab algusePärnu linna lähiümbruse metsavöönd, mida kutsutakseka Pärnu linna “rohelisteks kopsudeks”. Paikuse asula jaReiu jõe suudme vahel asub kolm muistset kiviaja muistist,mis kutsutakse Sindi-Lodja asulakohtadeks. VõrreldesPulli leiukohaga on siinsed muistised nooremad, piirkondasustati 7100-6600 aastat eKr. Arheoloogid ning Paikuse valdplaanib Sindi-Lodja asulakohta rajada Eesti esimese kiviaiapargi. Piirkonda soovitakse tulevikus ehitada kiviaia küla,mis koosneks kahest-kolmest elamust ja kõrvalrajatistest.Hooned ja muud rajatised peaksid kujutama ajaperioodiumbes 3500 aastat eKr. Lisaks rajatakse kattega jalgrajad,paatide maabumiskohad, püstitatakse tutvustavad stendidPärnu jõgi Paikuse kohalning korrastatakse ümbrus.Silla külas ühineb Pärnu jõega pikkuselt kolmas lisajõgi– Reiu. Reiu jõgi on 73 km pikk ja saab alguse Soka järvestLätis. Reiu jõe suubumiskohal Pärnu jõkke moodustub kaunitekõrgete jõekallaste vahel avar veeala (laius on üle paarisajameetri), mida on hea imetleda Sindi-Lodja sillalt. Looduslikultkauni Reiu jõe kõrgel kaldal vana raudteesilla juures asub Reiupuhkekeskus, kuhu Paikuse vald on välja ehitanud vabaõhulavasuurürituste korraldamiseks. Ka raudteesillalt avanevad51

Reiu jõe ühineminePärnu jõegaPärnu jõgi voolab enne merre suubumist5 km ulatuses paralleelselt rannajoonega !ilusad vaated Reiu jõele ja kallastele. Reiu jõe vasakkaldalejääv Reiu - Raeküla männik paikneb vanal rannamoodustistevööl, kus luited on liitunud ahelikeks, moodustades mõnusaluitemaastiku. Männimets on väärtuslik linnalähedane puhkejasportimispaik.Sindi-Lodja sillalt vaadates jääb otse üle Pärnu jõeTammiste mets. Tammiste mets on populaarne linnarahvapuhkeala, metsas kulgeb tähistatud õpperada, jõe kaldalasub ka väljaehitatud lõkkekoht. Tammiste metsarada saabalguse Pärnu linna piirilt, Tammiste hooldekodust mõnesajameetri kaugusel. Raja kogupikkus on 2,7 km, õpperajal on52"Tammiste metsarada

Vaade Pärnu linnale !infostendid ja teabetulbad metsa elust ja majandamisest,erinevate puistute tutvustus, mitmesuguste lindude pesakastidja palju muud põnevat.Pärnu linn asub tasasel rannikumadalikul, millereljeefi ei too vaheldust ka lamedaveeruline jõeorg. Linnapiirides ligi 400 m laiuseks paisunud Pärnu jõgi voolabaeglaselt madalate kallaste vahel, umbes 5 km ulatuses karannajoonega paralleelselt, jättes enda ja mere vahele 1-2 kmlaiuse poolsaare. Enne mereni jõudmist liitub temaga paremaltväiksem lisajõgi – Sauga. Jõesuu ummistumise vältimisekson merre ehitatud kaks 2,15 km pikkust kivimuuli. Needomapärased ehitised valmisid 1864. aastal ning on tänapäevalsaanud Pärnu sümboliks.Pärnu linnast on võimalik palju rääkida ja on ka räägitudPärnu linna sümboliks on kivimuulid jõe suudmes54

Tammeallee Niidu metsa kaitsealal !palju, mistõttu me seekord ei peatu linna kuulsusrikkal ajalool,kuurordi arengul, vanalinna väljakujunemisel ja arvukatelkultuurilis-ajaloolistel ja arhitektuurilistel vaatamisväärsustel.Pigem üritame tutvustada Pärnu jõeäärseid kohti, millestteatakse üsna vähe, kuid mis kindlasti vääriksid rohkemtähelepanu.Linnades ja nende lähiümbruse rohevööndites võibteinekord leida väärtuslikke metsakilde, millega võrdväärseidon majandusmetsadest raske leida. Üks selliseid alasid onPärnu linnas, jõe paremkaldal asuv Niidu mets, mis võetiriikliku kaitse alla juba 1958. aastal. 2007. aasta veebruarisloodi siin Niidu maastikukaitseala. Üsna väike kaitsealahõlmab palju erinevaid elupaiku: lõunas piirneb ala Pärnujõega, kuhu suubuvad Ruunaoja ja Niiduoja, samuti leiab siitvana parkmetsa, jõeäärseid niite ja rohkem kui 20 hektaritvanametsa vääriselupaiku. Puistud on siin erivanuselised,mitmerindelised ja liigirikkad. Väärtuslikest metsakooslustestvõib leida soostunud sanglepapuistuid ning haruldast56"Tammiste metsarada

Pärnu rannaniidu looduskaitseala !lammimetsa. Sangleppade vanus küünib kohati kuni 130-aastani. Alal kasvab ka 150-200-aastaseid mände ning üle100-aastaseid tammi. Kümne meetri sügavuses uhtorus võibleida ka kuni 180-aastaseid pärnasid.Niidu mets on alati olnud pärnakate armastatudväljasõidukoht. Vanasti sõideti sinna hobuse või paadiga, 20.sajandi alguses rajati linnapea Brackmanni eestvedamiselNiidu metsa alamast seisusest linnakodanikele rahvapark,kuhu ehitati tantsuplats ja kus pühapäeviti mängis orkester.Linna laienedes ei ole Niidu enam kauge väljasõidukoht. Talvelkäivad Niidu radadel suusatajad ja kelgutajad ning Pärnu jõejääl õngemehed, kevadeti ja suvel on metsarajad jooksjate jajalgratturite päralt ning sügiseti pakub metsaalune leidmisrõõmumarjulistele ja seenelistele. Tuntuim Niidu maastikukaitsealaradadest on Jaansoni kahe silla terviserada.Pärnu jõe vasakkaldal ja linna kaguosas asub mitmetelahustükkidena Raeküla männikute kaitseala (tulevaneRaeküla maastikukaitseala), mis võeti kaitse alla juba 1958.aastal. Raeküla männikute (67 ha) peamiseks loodusväärtusekson Pärnu linna territooriumil kasvavad palumännikud ja palusegametsad.Eriti väärtuslikud on siinsed 140 - 160-aastased57

"Pärnu jõe suudmealaendistel rannaluidetel kasvavad männikud. Samuti on siinsedmetsad olulised elupaigad mitmetele liikidele: näiteks öösorr,kivitäks, punaselg-õgija ja kivisisalik.Raeküla männikud on looduslikuks filtriks Pärnu linnakaguosas paiknevate hoonestusalade ning linna läbiva suureliikluskoormusega maantee vahel. Linnakeskkonnas on üldseoluline säilitada kõiki rohealasid, sest nn “rohelised kopsud”aitavad tagada elukeskkonna kvaliteeti.Pärnu rannaalad on kogu ulatuses madalad liivarannad,mida ääristavad ulatuslikud rooväljad, roostuvad rannaniidudja nendevahelised sonnid ehk tiigid, mis on merega ühenduseskõrge veeseisu ajal. Rannaala on väga liigirikas, siin võibleida mitmeid kaitsealuseid taimeliike (nt kahelehine käokeel,sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja sooneiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi).Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõesuudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnurannaniidu looduskaitseala.59