finantsaruanne - Tartu Ülikool

SISUKORDSISSEJUHATUS .................................................................................................................................................5FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................6Finantsaruande selgitus punktide lõikes ...................................................................................................6Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste ning lastekodulaste laagrituusikute toetustegevusloaga noortelaagrites .....................................................................................................................7Laagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites ................................................................................9Sügistalviste laagrivahetuste laagrituusikute toetused tegevusloaga noortelaagrites .............................10Laagrituusikute toetus projektlaagrites ...................................................................................................11NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS ...............................................................15LAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTELAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARID ....................17NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTE LÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGID .............18TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID, MIS TÖÖTASID 2007. a LAAGRISUVEL ................................19TRÜKISED .......................................................................................................................................................20NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUS .................................................................................................20Tegevusloaga noortelaagrid ....................................................................................................................20Huvitavamad projektlaagrid ...................................................................................................................42KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................56

FinantsaruanneFINANTSARUANNE1. TEGEVUSLOAGA NLTOETUS – 50 KROONILAAGRIPÄEVNOORTE ARV LAAGRIPÄEVI SUMMAPrintsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt Printsiibid / Fakt18442 / 17453 165978 / 155807 8 298 900.- / 7 790 350.-(28 LEPINGUT) VÄHEM 989 / – 10171 / – 508 550.-2. PROJEKTLAAGRITETOETUS – 28,5 KROONILAAGRIPÄEV12169 / 12240 109521 / 103364(25.-) (28,5.-)2 738 025.- / 2 945 878.-(99 LEPINGUT) ROHKEM 71 / 6157 / + 207 853.-3. SOTSIAALTUUSIKUTETOETUS160 KROONI LAAGRI-PÄEV4. ERIVAJADUSTEGALASTE KOOLID –3 KOOLIGA LEPINGUD,TOETUS 160 KROONILAAGRIPÄEV3137 / 3287 28233 / 30164 4 517 280 / 4 826 240.-ROHKEM 150 / + 1931 / + 308 960.-133 / 131VÄHEM 21197 / 1145– 52/ 183 200.-– 8 320.-5. TOETUSED KOKKU: 33881 / 33111 15 745 725.- / 15 745 668.-ROHKEM / VÄHEMVÄHEM 770LAPSIJÄÄK / – 57.-FINANTSARUANDE SELGITUS PUNKTIDE LÕIKESMaakondade + Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametid esitasid Eesti Noorsootöö Keskusele 2810 soodushinnagalaagrituusiku jaotuskava oma maakonna lasterikaste ja vähekindlustatud perede lastele.Lastekodulastele eraldatud 350 soodustuusikut jagas lastekodude lõikes Eesti Laste HoolekandeasutusteJuhtide Ühendus. Soodustuusiku toetus oli 160 krooni laagripäeva kohta. Kuna maakonnad ei kasutanud äranende poolt tellitud sotsiaaltuusikuid ja tegevusloaga noortelaagrites jäi laagripäevade arv soovitust väiksemaks,siis suurendasime lastekodulaste tuusikute arvu 499-le. Projektiga on ühinenud ka 3 erikooli – TartuMaarja Kool, Porkuni Kool ja Tartu Emajõe Kool. 133 erikooli lapse tuusikut toetati 160 krooniga laagripäevakohta.6

FinantsaruanneLASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NINGLASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGANOORTELAAGRITES1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste laagrituusikute jaotus maakondade lõikes.2. Eraldatud 2810, lõplik täituvus 2807.3. Osa maakondi taotles rohkem kui pärast soovis ja nii said osa maakondi kohti juurde.JRK MAAKOND TAOTLETUD TUUSIKUTE ARV ERALDATUD TUUSIKUTE ARV1. Harjumaa 345 3912. Hiiumaa 34 343. Ida-Virumaa 360 3604. Jõgevamaa 135 1265. Järvamaa 74 616. Läänemaa 125 1187. Lääne-Virumaa 140 1408. Põlvamaa 146 1649 Pärnumaa 170 18910. Raplamaa 150 14911. Saaremaa 60 6012. Tallinn 426 35713. Tartumaa 275 30414. Valgamaa 140 15015. Viljandimaa 90 9016. Võrumaa 140 117KOKKU 2810 2810Lastekodulaste tuusikute jaotus lastekodude lõikesKoondprojektis 350, eraldatud 499, lõplik täituvus 480.JRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV1. Kohtla-Järve Lastekodu 502. Elva Väikelastekodu 273. Narva Lastekodu 394. Tallinna Lastekodu 1045. Tartu VLK Käopesa 676. Rakvere Lastekodu 37

FinantsaruanneJRK LASTEKODU ERALDATUD TUUSIKUTE ARV7. Tartu Mäekodu 188. Imastu Koolkodu 109. Kuressaare Väikelastekodu 910. Haiba Lastekodu 711. Pärnu Lastekodu 6012. Koeru Lastekodu 513. SOS Lasteküla 2914. Taheva Lastekodu 815. Narva-Jõesuu Lastekodu 616. Vääna Laste- ja Noortekodu 817. Järvamaa Lasteabikeskus 1918. Tilsi Lastekodu 2019. Viiratsi Lastekodu 10KOKKU: 4993287 soodustuusiku jaotus tegevusloaga noortelaagrite lõikesJRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGALAPSIPlaan/ Fakt8LASTEKODULAPSIPlaan / FaktKOKKULapsi / Summa1. Luunja Noortelaager 520 / 521 23 / 22 543 / 776 800.-2. Urumarja520 / 520 24 / 24 544 / 726 400.-Noortelaager3. Lastekaitse LiiduLastelaagrite OÜRemniku Laste- jaNoortelaager440 / 437 45 / 40 477 / 631 520.-4. Valgemetsa520 / 520 28 / 28 548 / 789 120.-Noortelaager5. Kurtna Noortelaager 175 / 174 117 / 117 291 / 558 720.-6. Romaškino Tiigrid280 / 280 3 / 3 283 / 511 040.-Noortelaager7. Kloogaranna36 / 36 36 / 38 080.-Noortelaager8. Relvo Sport64 / 59 59 / 83 520.-Noortelaager9. RannapungerjaNoortelaager34 / 34 34 / 54 400.-

FinantsaruanneJRK NOORTELAAGER SOODUSTUUSIKUGALAPSIPlaan/ Fakt10. PärlseljaNoortelaager11. PivarootsiNoortelaagerLASTEKODULAPSIPlaan / FaktKOKKULapsi / Summa17 / 16 16 / 25 280.-60 / 60 60 / 57 600.-12. Pariisi Noortelaager 7 / 6 6 / 7 680.-13. Taevaskoja1 / 1 1 / 1 600.-Noortelaager14. Veski Noortelaager 155 / 155 1 / 1 156 / 243 840.-15. Pärnu SS Kalev200 / 200 200 / 264 000.-Urumarjal16. Vihasoo Noortelaager 8 / 8 8 / 15 360.-17. Kotka Noortelaager 29 / 25 25 / 41 280.-18. KutiMuti2 / 0 0 / 0 .-NoortelaagerKOKKU: 2810 / 2807 499 / 480 3 287 / 4 826 240.-ROHKEM 150 / 308 960.-LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITESToetuse suurus 50 krooni laagripäeva kohta.JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVAD TOETUSE SUURUS1. Madsa Puhkeküla 431 3995 199 750.-2. Piiri Spordilaager 1190 10 990 549 500.-3. Mäe-Kääraku Spordilaager 420 5040 252 000.-4. Kotka Noortelaager 575 5662 283 100.-5. Taevaskoja Noortelaager 400 4000 200 000.-6. Viiking- Tiigrid Noortelaager 1157 11 116 555 800.-7. Vihasoo Noortelaager 632 5844 292 200.-8. Karepa Noortelaager 1040 7910 395 500.-9. Urumarja Noortelaager 606 5060 253 000.-10. Jaanimäe Spordilaager 175 1050 52 500.-11. Kurgjärve Spordilaager 2387 19 632 981 600.-12. Veski Noortelaager 644 5676 283 800.-9

FinantsaruanneJRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVAD TOETUSE SUURUS13. Relvo Sport Noortelaager 319 2586 129 300.-14. Rannapungerja Noortelaager 254 2576 128 800.-15. Lastekaitse Liidu Laste laagriteOÜ Pivarootsi Õppe- jaPuhkelaager513 3544 177 200.-16. Luunja Noortelaager 526 3979 198 950.-17. Pärlselja Noortelaager 715 5630 281 500.-18. Pärnu SS Kalev Urumarja400 3400 170 000.-Noortelaager19. Kloogaranna Noortelaager 1216 8747 437 350.-20. Kurtna Noortelaager 1220 14 640 732 000.-21. Tuksi Spordi- ja Puhkelaager 700 7840 392 000.-22. Lastekaitse Liidu LastelaagriteOÜ Remniku Laste- jaNoortelaager293 2787 139 350.-23. Valgemetsa Noortelaager 382 3438 171 900.-24. Pariisi Noortelaager 228 2090 104 500.-25. KutiMuti Noortelaager 540 4285 214 250.-26. Paunküla Spordi- ja400 3650 182 500.-NoortelaagerKOKKU: 17 3634 15 5167 7 758 350.-SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSEDTEGEVUSLOGA NOORTELAAGRITESPeale aruannete esitamist 01.09.2007. a selgus, et laagritoetuste osas on jääk. Laagrijuhtide Nõukoda tegi ettepanekukorraldada lisakonkurss sügistalviste laagrivahetuste läbiviimiseks.Laagrivahetused, mis viiakse läbi tegevusloaga noortelaagris:JRK NOORTELAAGER LASTE ARV LAAGRIPÄEVADE ARV TOETUSE SUURUS1. Vihasoo Noortelaager 40 240 12 000.-2. Paunküla Spordi- jaNoortelaager50 400 20 000.-KOKKU: 90 640 32 000.-10

FinantsaruanneLaagrituusikute toetus tegevusloaga noortelaagrites kokku:LASTE ARVSUMMAPlaan / FaktPlaan / Fakt21 579 / 20 740 12 816 180.- / 12 616 590.-Kolme erivajadustega laste kooli tuusikute jaotus koolide lõikesToetuse suurus 160 krooni laagripäeva kohta.Laagrivahetuste läbiviimise kohad leidsid koolid ise. Need laagrivahetused ei olnud seotud tegevusloaganoortelaagritega. KOV tõend tuli koolidel esitada.JRK KOOL TAOTLETUD TUUSI-KUTE ARV1. Tartu Maarja KooliLÜKASUTATUDTUUSIKUTE ARVSUMMA48 48 38 400.-2. Porkuni Kool 30 30 76 800.-3. Tartu Emajõe Kool 55 53 68 000.-KOKKU 133 131 183 200.-LAAGRITUUSIKUTE TOETUS PROJEKTLAAGRITESToetuse suurus 28,5 krooni laagripäeva kohta.JRKPROJEKTI TEOSTAJA VÕIPROJEKTI NIMILASTEARVLAAGRI-PÄEVADTOETUSESUURUS1. Kultuuri ja Vaba Aja Selts Välek 144 864 24 624.-2. MTÜ Tantsuklubi Tango 143 956 27 246.-3. VK Janika 200 2000 57 000.-4. Muusa MTÜ 78 741 21 118.-5. Merivälja Aedlinna Selts 96 1128 32 148.-6. Jahtklubi Merikotkas 188 2056 58 596.-7. Kuremaa Spordikool 360 2700 76 950.-8. Tallinna Kesklinna SK VISA 73 438 12 483.-9. Tapa Lastekaitse Ühing 38 228 6 498.-10. OK Põlva Kobras 110 740 21 090.-11. SK Taifu 30 420 11 970.-12. Eesti SS Kalevi Ujumiskool 135 1290 36 765.-13. Jõhvi Spordikool 200 2240 63 840.-11

FinantsaruanneJRKPROJEKTI TEOSTAJA VÕIPROJEKTI NIMILASTEARVLAAGRI-PÄEVADTOETUSESUURUS14. MTÜ Sirtsucamp 120 833 23 741.-15. Tallinna Habersti LO Vaba Aja Keskus 15 135 3 848.-16. Tallinna SS Kalev 257 2598 74 043.-17. Tantsuklubi Stiil 276 2760 78 660.-18. Tallinna Raskejõustiku Liit 120 1200 34 200.-19. Spordiklubi Do 160 1920 54 720.-20. Jõgeva LV SK Forte 265 1915 54 578.-21. Siili Palliklubi 400 4800 136 800.-22. Võru Spordikool 212 1327 37 820.-23. Rae Rahvaspordiklubi 411 3572 101 802.-24. Nõmme Kergejõustikuklubi 93 583 16 616.-25. Sillamäe Suusaklubi 30 300 8 550.-26. Rakvere Spordikool 340 3400 96 900.-27. MTÜ Tallinna Kalevi Võrkpalliklubi 200 2000 57 000.-28. MA Viljandi Spordikool 700 7000 199 500.-29. Võru Sümfoonilise Muusika Ühing MTÜ 78 468 13 338.-30. MTÜ Oma Stuudio 30 210 5 985.-31. Võrkpalliklubi Viktooria 55 660 18 810.-32. Eesti SS Kalev Purjespordikool 65 585 16 673.-33. MTÜ Valdeku Arengukeskus 40 420 11 970.-34. Türi Lastekaitse Ühing 60 360 10 260.-35. Võimlemisklubi Rütmika 180 1260 35 910.-36. MTÜ Noored Toredate Mõtetega 35 335 9 548.-37. Viljandi Noorte Huvikeskus 225 1475 42 038.-38. MTÜ RSK Vaikla 134 810 23 085.-39. Jaan Olesk 40 400 11 400.-40. Sõmeru Vallavalitsus 47 302 8 607.-41. MTÜ SK Biathlon 76 582 16 587.-42. MTÜ Andi 55 557 15 874.-43. Marvella Majad OÜ 64 544 15 504.-44. Noorsootöö ja Noorsoohariduse Arendamise Ühing 234 2808 80 028.-45. MTÜ Tsirkusestuudio Fox 78 604 17 214.-46. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat 90 720 20 520.-47. Tantsuspordiklubi Teemant 80 800 22 800.-12

FinantsaruanneJRKPROJEKTI TEOSTAJA VÕIPROJEKTI NIMILASTEARVLAAGRI-PÄEVADTOETUSESUURUS48. Alutaguse Spordikool 80 960 27 360.-49. MTÜ Spordi- ja Terviseklubi DAO 30 420 11 970.-50. MTÜ Iris 45 270 7 695.-51. VK Täht 260 2080 59 280.-52. ETNA Kondor 18 126 3 591.-53. Tsirkusestuudio Folie MTÜ 45 270 7 695.-54. Noorteühendus ELO 38 228 6 498.-55. MTÜ Revalia Tantsukool 110 660 18 810.-56. Lõuna Politseiprefektuur 211 1723 49 105.-57. Narva Paemurru Spordikool 77 888 25 308.-58. Pärnu Vibuklubi Meelis 60 720 20 520.-59. MTÜ SK Englas 265 2152 61 332.-60. Kultuuri- ja Spordiklubi Torma 150 1025 29 213.-61. Vara Valla Lastekaitse Ühing 40 400 11 400.-62. MTÜ Nõmme Matkaklubi 39 390 11 115.-63. MTÜ Kohaliku ja Regionaalarengu Partnerid 38 266 7 581.-64. MTÜ TIM kool 45 315 8 978.-65. ST Dance OÜ 70 590 16 815.-66. Kehtna Vallavalitsus 50 300 8 550.-67. Midrimaa MTÜ 105 706 20 121.-68. TK Tokra 29 174 4 959.-69. TOP-i Ujumisklubi 217 1974 56 259.-70. MTÜ Noorte Mereklubi Merelaager 144 1728 49 248.-71. Spordiklubi Flekser 30 360 10 260.-72. Hetero Stuudio 47 470 13 395.-73. Nõmme Spordiklubi 20 120 3 420.-74. Põlva Spordikool 100 940 26 790.-75. Tallinna Skaudilipkond Siil 25 150 4 275.-76. MTÜ Tuulekell 20 140 3 990.-77. Viimsi Noortekeskus 45 270 7 695.-78. Tartu Suusaklubi 40 240 6 840.-79. FIE Illar Olesk 240 1440 41 040.-80. MTÜ Fän Clab 216 1516 43 206.-81. MTÜ Tartu Koidu Keskus 91 760 21 660.-13

FinantsaruanneJRKPROJEKTI TEOSTAJA VÕIPROJEKTI NIMILASTEARVLAAGRI-PÄEVADTOETUSESUURUS82. Maidla Vallavalitsus 45 336 9 576.-83. MTÜ SK Rüütel 25 300 8 550.-84. Pärnumaa Spordiliit 1440 9675 275 738.-KOKKU 11 609 99 126 2 825 094.-SÜGISTALVISTE LAAGRIVAHETUSTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUSEDPROJEKTLAAGRITESNeed on korraldajad, kes ei planeerinud esialgselt laagrivahetuste läbiviimist.Toetuse suurus 28,5 krooni laagripäeva kohta.JRK PROJEKTI TEOSTAJA LASTE ARV LAAGRIPÄEVADEARVTOETUSESUURUS1. Tallinna SS Kalev Kergejõustikukool 45 270 7 695.-2. Kultuuri- ja Spordiselts Torma 50 350 9 975.-3. SA Kuremaa Spordikool 100 690 19 665.-4. Jõgeva linna ja valla SK Forte 60 420 11 970.-5. MTÜ Valdeku Arengukeskus 26 182 5 187.-6. TOP Ujumisklubi 20 240 6 840.-7. TIM Kool 70 420 11 970.-8. Oma Stuudio 25 150 4 275.-9. Põlva Spordikool 36 216 6 156.-10. Merivälja Aedlinna Selts 30 210 5 985.-11. Jaan Olesk 20 120 3 420.-12. MTÜ Spordiklubi DUO 60 420 11 970.-13. MTÜ Tartu Koidu Keskus 13 78 2 223.-14. Sõmeru Vallavalitsus 16 112 3 192.-15. MTÜ Nõmme Kaks Tuhat 60 360 10 260.-KOKKU: 631 4238 120 783.-Laagrituusikute toetus projektlaagrites kokku:LASTE ARVPlaan / FaktSUMMAPlaan / Fakt12 169 / 12 240 2 738 025.- / 2 945 877.-14

Noortelaagri juhtide ja kasvatajate koolitusNOORTELAAGRITE JUHTIDEJA KASVATAJATE KOOLITUS01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri 13. sept 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning projektlaagrijuhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967Määrus kehtestati «Noorsootöö seaduse» (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2004, 27, 179)§ 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel.Määruse § 6. Kvalifikatsiooninõuete täitmiseks vajalik eksam.(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi ja eksami korra kehtestab ENTK direktor, kooskõlastadesnimetatud dokumendi Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga.Eesti Noorsootöö Keskuse direktori 25.01.2005. a käskkirjaga nr 1-5/ kinnitati noortelaagri juhataja ja kasvatajakvalifikatsioonieksami tingimused ja sooritamise kord.2007. a kevadel esitasid Eesti Noorsootöö Keskusele (ENTK) taotlused koos programmiga noortelaagritejuhtidele ja kasvatajatele koolituste läbiviimiseks 10 õppeasutust ja organisatsiooni:Jrk Organisatsioon Koolituste arv OsavõtjadPlaan / Fakt1. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (kasvatajatele) 55 / 592. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele, 1 venekeelsetele 250 / 250kasvatajatele, 3 kasvatajatele)3. TÜ Narva Kolledž 2 (1 venekeelsetele ja 1 eestikeelsetele40 / 19kasvatajatele))4. Tallinna Pedagoogiline Seminar 3 (1 juhatajatele, 2 kasvatajatele) 140 / 1425. Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 5 (3 eestikeelsetele, 2 venekeelsetele 150 / 193kasvatajatele)6. Noorteühing Eesti 4H 1 (kasvatajatele) 30 / 307. SA Õpilasmalev 1 (organisatsioonisisestele40 / 41kasvatajatele)8. MTÜ Mõnus Tegu 1 (kasvatajatele) 30 / 309. MTÜ Lasnamäe Huvikool 2 (venekeelsetele kasvatajatele) 30 / 1910. Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus 1 (kasvatajatele) 30 / 23KOKKU 23 795 / 806Lisaks eelpool toodule, korraldasid oma piirkonna inimestele koolitused ka Haapsalu Maavalitsuse noorsootöötajaÜlle Lass ja Pärnumaa Õpilasmaleva juhataja Mati Sutt. Kahjuks jäid nad oma mõtete ja taotlusegahiljaks ning toetust koolitusele läbi ENTK ei saanud.Kõik koolitused lõppesid eksamiga.15

Noortelaagri juhtide ja kasvatajate koolitusLaagrikasvataja tunnistust oli võimalik saada ka eksternina, mis tähendas esmaabikoolituse läbimist ja vastavatõendi esitamist, iseseisvat õppimist (“Käsiraamat noortelaagri korraldajale”), essee kirjutamist ette antudteemal ning eksami sooritamist. Eksamid sooritati Eesti Noorsootöö Keskuse direktori käskkirjaga kinnitatudkomisjonile. ENTK korraldusel toimus 22 eksamit ja väljastati 707 noortelaagri ja projektlaagri kasvataja ja173 noortelaagri ja projektlaagri juhataja kvalifikatsiooni kinnitavat tunnistust, mis kehtivad 5 aastat.16

Laagrijuhtide Nõukoda ja noortelaagrite korraldajate seminaridLAAGRIJUHTIDE NÕUKODA JA NOORTE-LAAGRITE KORRALDAJATE SEMINARIDDIREKTORI KÄSKKIRITallinn 06.09.2007 nr 1-5/114Laagrijuhtide Nõukoja koosseisu muutmineEesti Noorsootöö Keskuse põhimäärusega (kinnitatudharidus- ja teadusministri 04. märtsi 2005. amäärusega nr 7) § 10 punkt 13 alusel:1. Arvata välja Laagrijuhtide Nõukoja koosseisust:- Kaire Kiili, seoses tema lahkumisegaTallinna Lastekodu Nõmme Keskuse juhatajakohalt;- Maie Reimann – isikliku avalduse põhjal;- Silver Pramann – isikliku avalduse põhjal.2. Kinnitan Laagrijuhtide Nõukoja koosseisu:- Elo-Anne Kalev – Tallinna Lastekodu Imikuteja Puuetega Laste Keskuse juhataja;- Luule Press – Tallinna PedagoogiliseSeminari noorsootöö osakonna vanemspetsialist;- Alar Tamm – Lastekaitse Liidu juhataja.Edgar ŠlümmerENTK direktorLAAGRIJUHTIDE NÕUKOJATÖÖKORD1. Nõukoja tööd juhib esimees, viimase äraolekulaseesimees.2. Nõukoja tööd korraldab projekti koordinaator,kes valmistab ette ja saadab koosolekupäevakorra koos teiste vajalike materjalideganõukoja liikmetele tutvumiseks vähemaltviis tööpäeva enne koosoleku toimumist.3. Nõukoja töövorm on koosolek.4. Oma ülesannete täitmiseks võib nõukodaraken dada ka teisi töövorme, mille valikuotsustab nõukoda.5. Nõukoja koosoleku kutsub kokku esimees(tema äraolekul aseesimees) vastavalt vajadusele,kooskõlastades selle projekti koordinaatoriga.6. Nõukoda on otsustusvõimeline, kui koosolekustvõtab osa vähemalt 2/3 nõukoja koosseisustja nõukoja esimees või aseesimees.Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub esimees(tema äraolekul aseesimees) esimeselvõimalusel kokku uue koosoleku.7. Nõukoda võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisellihthäälteenamusega. Häälte võrdseljagunemisel on otsustav esimehe (temaäraolekul aseesimehe) hääl.8. Esimehel ja aseesimehel on õigus kutsudanõukoja koosolekule sõnaõigusega eksperte,kes esitavad nõukojale vajalikku informatsiooni.9. Nõukoja koosolekud protokollitakse. Protokollilekirjutavad alla koosoleku juhataja japrotokollija.10. Nõukoja tegevuse lõppedes annab esimeesnõukoja tegevuse käigus koostatud ettepanekudning materjalid üle ENTK direktorile.2007. aastal toimus 5 Laagrijuhtide Nõukoja nõupidamist.Nõupidamised protokolliti ning neidvõib lugeda ka noortelaagrite kodulehelwww.noortelaagrid.edu.eeKõik otsused võeti Laagrijuhtide Nõukoja pooltvastu lihthäälteenamusega.NOORTELAAGRITE KORRALDAJATESEMINAR-KOOLITUSED toimuvad kakskorda aastas, kutsutud on nii tegevusloaga noortelaagritejuhatajad ja korraldajad kui ka projektlaagriteläbiviijad.Talvine seminar toimus 12.–13.02.2007. a KurgjärveSpordibaasis. Osalejaid oli 74.Seminari teemad:1. Noortepoliitika uudised. Laagritegevus 2007.– Edgar Šlümmer, HTM NO.17

Noortelaagri tegevusloa taotluste läbivaatamise komisjoni istungid2. Koondprojektiga seonduvast tegevusest Tuksija Kurgjärve seminari vahelisel ajal: 2006.a aruandlus, 2007. a rahastamise printsiibid,2007. a projektid ja toetused, lepingute sõlmimisegaseonduv, trükiste tutvustamine jne.– Kadri Kurve, ENTK peaekspert.3. Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitusedja eksamid 2007. a. – Ande Magus, ENTKpeaekspert.4. Koolitusprogramm – “Ühiselt tegutsedesvähen dame alkoholi liigtarbimist”, lisaksfilmid. – Dr Enno Kross.Sügisseminar toimus 24.–25.09.2007. a MargusePuhkekeskuses Otepääl. Osalejaid oli 65.Seminari teemad:1. Matk Väikesele Munamäele ja seikluskasvatusekoolitus Otepää seikluspargis. – Koolituseinstruktor Taivo Tigane.2. Kokkuvõte 2007. a noortelaagrite juhtide jakasvatajate koolitustest ja eksamitest.3. Ülevaade 2007. a laagrisuvest, lepingutest janende täitmisest, finantsaruanne, noortelaagritekülastused.4. 2007. a laagrisuve ajagraafik. – Kadri Kurve,ENTK peaekspert.5. Koolituse võimalustest 2007. ja 2008. – LuulePress, Tallinna Pedagoogiline Seminar.6. Noortelaagrite korraldajate sõnavõtud.NOORTELAAGRI TEGEVUSLOA TAOTLUSTELÄBIVAATAMISE KOMISJONI ISTUNGIDLähtuvalt noorsootöö seaduse § 9 p 3-st väljastabHaridus- ja Teadusministeerium noortelaagriteletegevusload.2007. a toimus neli noortelaagri tegevusloataotluste läbivaatamise komisjoni istungit.20.02.2007. a oli komisjonile laekunud VõruSpordikooli Jaanimäe Spordilaagri taotlus, kelleloli Päästeameti ettekirjutus. Luba väljastati pealeettekirjutuse täitmist.22.03.2007. a oli komisjonile laekunud MTÜAudentese Spordiklubi Paunküla Spordi- jaNoortelaagri taotlus ning neil oli ettekirjutusTervisekaitseametilt. Luba väljastati peale ettekirjutusetäitmist.04.06.2007. a oli komisjonile laekunud MTÜNõmme Spordiklubi Kurgjärve Spordilaagri taotlus2008. a tegevusloa saamiseks ja kuna kõiknõuded olid täidetud, siis tegi komisjon HaridusjaTeadusministeeriumile ettepaneku KurgjärveSpordilaagrile tegevusloa väljastamiseks.Komisjoni istungile 27.11.2007. a olid laekunudkuue noortelaagri taotlused noortelaagri tegevusloaväljastamiseks. Viis noortelaagrit omasid eelnevalttegevusluba ja üks taotles esmakordselt.Viis noortelaagrit olid täitnud noorsootöö seaduse§ 10 noortelaagri tegevusloa taotlemiseksesitatavad nõuded ning komisjon tegi HaridusjaTeadusministeeriumile ettepaneku väljastadataotlejatele tegevusload. Ühel noortelaagril oliPäästeameti ettekirjutus ja temale väljastataksetegevusluba peale ettekirjutuse täitmist.18

TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRID,MIS TÖÖTASID 2007. a LAAGRISUVELTegevusloaga noortelaagrid, mis töötasid 2007. a laagrisuvelJRKTEGVUS-LOA NRNOORTE-LAAGRI NIMITEGEVUS-LOAKESTUSASUKOHTVÄLJAANDMISEKUUPÄEV1. 121 Relvo Sport Noortelaager3 a Põlvamaa, Saverna vald 28.11.2005. a2. 137 Paunküla Spordi- ja 3 a Harjumaa, Kõue vald 22.03.2007. aNoortelaager3. 120 Karepa Noortelaager 3 a L-Virumaa, Vihula vald 28.11.2005. a4. 128 Viiking-Tiigrid 3 a L-Virumaa, Vihula vald,Võsu29.11.2006. a5. 133 Madsa Puhkeküla 3 a Valgamaa, Otepää vald 29.11.2007. a6. 129 Kloogaranna3 a Harjumaa, Keila vald 29.11.2006. aNoortelaager7. 115 Kurgjärve Spordilaager 3 a Võrumaa, Rõuge vald 26.11.2004. a8. 134 Veski Noortelaager 3 a Valgamaa, Otepää vald 29.11.2006. a9. 136 Jaanimäe Spordilaager 3 a Võrumaa, Haanja vald 20.02.2007. a10. 130 KutiMuti Noortelaager 3 a Harjumaa, Keila vald 29.11.2006. a11. 123 Urumarja Noortelaager 3 a Pärnumaa, Tori vald 28.11.2005. a12. 135 Mäe-Kääraku3 a Võrumaa, Haanja vald 29.11.2006. aNoortelaager13. 109 Luunja Noortelaager 3 a Tartumaa, Luunja vald 26.11.2004. a14. 110 Tuksi Spordi- ja3 a Läänemaa, Noarootsi ”Puhkelaager15. 118 Piiri Spordilaager 3 a Valgamaa, Sangaste 28.11.2005. avald16. 125 Valgemetsa Noortelaager3 a Põlvamaa, Vastse-”Kuuste17. 127 Lastekaitse Liidu3 a I-Virumaa, Alajõe vald 16.12.2005. aLastelaagrite OÜNoortelaager RemnikuPuhkekeskus18. 117 Lastekaitse Liidu Lastelaagrite3 a Läänemaa, Hanila vald 07.03.2005. aOÜ PivarootsiÕppe- ja Puhkelaager19. 111 Rannapungerja3 a I-Virumaa, Tudulinna 26.11.2004. aNoortelaagervald20. 119 Noortelaager Kotka 3 a Harjumaa, Loksa vald 28.11.2005. a21. 132 Taevaskoja Noortelaager3 a Põlvamaa, Taevaskoja 29.11.2006. a22. 112 Kurtna Noortelaager 3 a I-Virumaa, Illuka vald 26.11.2004. a23. 126 Pärlselja Noortelaager 3 a Pärnumaa, Varbla vald 28.12.2005. a24. 122 Pariisi Noortelaager 3 a L-Virumaa, Saksi vald ”25. 131 Vihasoo Noortelaager 3 a Harjumaa, Loksa vald 29.11.2007. a19

TrükisedTRÜKISED1. Koondprojekti “Noorte tervistav puhkus2007” aruanneAruanne sisaldab Hasartmängumaksu Nõukogupoolt eraldatud 15 745 725 krooni kasutamist jakoondprojektiga seotud olulisi tegemisi.2. Plakat “Laagrisuvi 2008”Plakatil on tegevusluba omavate noortelaagriteasukohad, kontaktandmed, laagrivahetuste ajadja vahetuste pikkused, suunitlus, tuusiku hind jalaste vanus.Plakati materjal on üleval internetis noortelaagritekodulehel ning sama materjal esitatakse kaajakirjanduses.NOORTELAAGRITE SISULINE TEGEVUSTEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRIDPARIISI NOORTELAAGERToimusid kõik planeeritud vahetused plaanitudaegadel, kuid kavandatust erinevas mahus. Huviprantsuse keele õppe vastu on märgatavalt tõusnud,ent uisulaager jäi plaanitust pisut väiksemaks.Suvi soosis lapsi ja korraldajaid, võimaldadesorganiseerida erinevaid tegevusi ja mängevärskes õhus ning kaunis looduses.I, II. Kaks vahetust prantsuse keele õppelaagrit.Laagri põhieesmärgiks on klassisõpitu kasutaminereaalses suhtlemises.Kasvatajad on prantsuse keele õpetajad, kellehulgas on ka neid, kelle emakeeleks on prantsusekeel (vanemas vahetuses 3 neljast, nooremas1 neljast õpetajast). Nende tööd aitavad pingevabamaltläbi viia mängujuhid – vanemad õpilased,kelle keeletase on kõrgem ja kes vajaduseltõlgivad ja aitavad noorematel hakkama saada.Päevas on 4 tundi tegevusi rühmadena ateljeedes,kus töökeeleks on enamasti prantsuse keelja tegevused suunatud keelealaste oskuste täiendamiseleja kinnistamisele. Vabal ajal on niisportmängud kui lauamängud mõlemas keeles.Prantsuskeelne aaretejaht osutus mõlema vahetuseüheks lemmikettevõtmiseks.Kuna osalejate hulgas on ka prantslasi, kes Eestisesimest korda, siis on tavaks saanud teha suurväljasõit lähikonda, kus tutvume looduse ja huvitavateajalooliste paikadega – sellel aastal külastasimeRakvere linna ja linnust.Laagri lõpul toimus traditsiooniline lõkkeõhtu,mida muudele tegevustele lisaks sisustasidlaste omatehtud näidendid ning prantsuskeelnekaraoke.III. Anna Levandi Iluuisutamisklubi treeninglaager.Tegemist on iga-aastase ettevalmistusega algavaksjäähooajaks. Eesmärgiks saavutada sportlastekeha ja vaimu ühtne valmisolek ja vigastustevältimine jääl. Treeningrühmad töötavadrotateeruvas süsteemis, tegeledes kergejõustiku,akrobaatika, koreograafia, spetsiaalse füüsilisetreeningu ja ujumisega kaks korda päevas.Vaba aega sisustasid arvukad loovust ja isiksustarendavad üritused: playbox, reklaamikonkurss,tantsuõhtu, joonistamine, pallimängud, lõkkeõhtu,omandatud oskuste arvestuslik hindamine,autasustamine jmt.IV, V. Inglise keel ja arvuti, matkarühm,sõjalis-sportlik tegevus ning ratsaõpe algjaile.Korraldajate jaoks oli see üheteistkümnes laagrisuvi.Järjepidev töö on viinud selleni, et kogulaager oli juba aprilliks välja müüdud. Eriti20

Noortelaagrite sisuline tegevuspopulaarse ratsaõppe-rühma kohad on viimsenireserveeritud juba ka 2008. a suveks ja ootelehtvabanevatele kohtadele lootusetult pikk. Kindlastion selle põhjuseks ilusad hobused ja tublidtreenerid, kes lõpuõhtuks valmistasid ette hingematvaltkauni tantsu otse laagri õuel hobuste,laternate ja muusikaga. Tänu eelmise juubelisuveilutulestikule on tekkinud uus traditsioonja nüüd lõpevad meie vahetused vaatemängulisetule mölluga Pariisi kohal.Inglise keelt õpetasid väga toredad vabatahtlikud– Tom Ameerikast ja Laura Hispaaniast.Ka nemad avaldasid soovi tulla järgmisel aastaltagasi nagu ka enamus laagris osalenud lapsi.Tegemist on õppelaagritega, kus tarkusi omandataksevastavalt valitud rühmades tublide juhendajatekäe all. Vaba aega sisustatakse spordi, lõkkeõhtute,matka, mängude ja muu taolisega, miskuulub ühe õige laagrikogemuse juurde. Olulisedmärksõnad on laste turvalisus, meeskonnatöö,sõbralikkus ja abistav hoiak suuremate poolt,keskkonnasõbralik ja säästev suhtumine ümbritsevasseloodusesse. Järgmiseks aastaks on plaanitudsuurem programmi uuendamine.Kontaktandmed:O.K.Neeruti ASPariisi NoortelaagerPariisi küla45201 Lääne-VirumaaTel 523 96 55pariis@hot.eeKaidi BorkLASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITEOÜ PIVAROOTSI ÕPPE- JA PUHKEKESKUSPivarootsi Puhkekeskus asub Lõuna-LäänemaalHanila vallas. Tallinn-Virtsu maantee 130. kilomeetrilnäitab suunaviit vasakule märkega “Pivarootsi”.Maanteelt laagrisse on 13 kilomeetrit.Noorte tervistava puhkuse läbiviimiseks on asupaikigati soodne – meri, puhas õhk, kaunis loodus,laagri eraldatus ning kaugus suurematestkeskustest.Pivarootsi Õppe- ja Puhkekeskuse põhitegevusekson laste ja noorte puhkuse ning vaba ajaveetmise, perepuhkuse, kursuste, seminaride,õppekäikude, nõupidamiste, ürituste korraldaminening selleks vajalike tingimuste tagamine.Eesmärk on anda noortele mitmekülgset loomingulisttegevust ning pakkuda võimalust veetasisukalt koolivaheaega. Traditsioonilisi laagriüritusipüüame igal aastal täiendada uute ettevõtmiste,matkade ja ekskursioonidega.Matkadel on jalgrattad, kaitsekiivrid ja matkavarustuslaagri poolt.Pivarootsis oli sel aastal 10 vahetust. Suvevaheaegakäis veetmas 573 last Eestimaa mitmestmaakonnast vanuses 7–17 eluaastat. Vahetusedkestsid 6 kuni 9 päeva.SportVabaõhu-korvpalliväljakul sai mängida nii minikuika tavalist korvpalli. Mängiti rahvastepalli,võrkpalli ning võisteldi korvpalli vabavisetes.Puhkemajaesisele puitpõrandaga mänguvälja -kule oli paigaldatud kaks lauatenniselauda jakoroonalaud. Peeti lauatennise- ja koroonaturniire.Võisteldi maastiku- ja orienteerumismängudesning teatevõistlustes. Punkte koguti nooleviskemängus.Korraldati vigursõit jalgratastel.Suvi ei olnud just päikseline ja merevesi mittealati soe, kuid mere ääres käidi. Nauditi päikest,randa, ehitati liivaskulptuure, korjati kive maalimiseksja taimi seadete valmistamiseks. Õhtutikäidi mererannas päikeseloojangut vaatamas.IsetegevusPärastlõuna oli ette nähtud õhtuse ürituseettevalmistamiseks. Ristimisrituaal püstkojas.Pivavisiooni esitus. Draamaõpe, rollimängud,moeshow, playbox, ööhäire, laagritüdrukuja -poisi valimine. Tubade kaupa programmiesi tamine. Erinevad mõtte- ja liikumismängud,etüüdid ning pantomiimid etteantud teemadelja vabal valikul. Laagripäevad lõpetatidisko ja karaokega. Toimus ka vabaõhuetendusmuinaseestlaste teemal.21

Noortelaagrite sisuline tegevusValiti “Pivarootsi superstaar”. Seal pidi laulma jatantsima ning ühe etteastena pidi tulevane superstaarjäljendama ka kasvatajaid. Selline kõverpeegelpakkus kasvatajatele küllaga mõtlemisainet.Kohal olid ka tulevaste superstaaride fännidplakatite ja kirjadega.Oli väga tore, et lapsed ise võtsid enda kanda üheõhtu ettevalmistused.Lõkkeõhtud “Laulge kaasa” koos grillimisegatoimusid laagrivahetuste viimasel õhtul. Needõhtud olid pidulikumad, kuid ka veidi nukramad,sest järgmisel päeval tuli sõpradest lahkuda.BussiekskursioonidMuhumaa. Bussiga sõideti Virtsu, sealt mindijala praamile ja Kuivastusse tuli vastu kohalikbuss. Külastati Laasu jaanalinnufarmi, kus perenaineHelena tegi lastele “munamänge”.Sel aastal sai lisaks jaanalindudele näha kaemusid ja känguruid. Üügu pangal peeti piknik.Näha sai Eemu pukktuulikut, mis on üksvähestest töötavatest tuuleveskitest. Tihuse hobuturismitaluskorraldati ratsamatk mööda muinaskultuuriõpperada, kus tutvuti endiste aegadekommete ja tavadega. Enne ärasõitu Muhumaaltkülastati Katariina kirikut.Matsalu rahvuspark ja Lihula linnusemägi.Matsalu rahvuspargi alal tehti lastele paadisõitmööda Suitsu jõge, käidi Suitsu linnuvaatlustornisja Penijõe matkarajal. Penijõe mõisas asubMatsalu rahvuspargi keskus ja looduskaitsealatutvustav muuseum, näidati slaidiprogrammi, misandis suurepärase ülevaate Läänemaa loodusest.Edasi sõideti vaatama Lihula linnuse varemeid(13.–16. saj), kus peeti piknik; käidi koos giidigaSaare-Lääne piiskopilinnuse varemetes; tutvutiLihula mõisahoones asuva muuseumi väljapanekutegaLõuna-Läänemaa minevikust.Paadimatk Kessulaiule. Kessulaiul oli paadimeheksUno Tali ja teejuhiks Peeter Vissak, kellehuvitavaid lugusid kuulasid lapsed huviga. Vägailusa ja puutumatu loodusega Kessulaid võluskõiki ja pildistamist ning uudistamist oli palju.Peale matka Kessulaiul oli kosutav süüa kaasavõetudtoidupoolist. Laagrilised olid vaimustuseslainetusest, mis neid merel vastu võttis.Jalgrattamatkad10 km jalgrattamatkal sõideti vesirooside tiigijuurde, kus sai lisaks vesirooside ilu nautimiselesööta tiigikalu ning suuremas tiigis ka ujuda.Sõideti Virtsu kanti ja tutvuti alevikuga. Suurelväinal tehti lastele paadisõit piki rannikut. KülastatiValeri Kirsi automuuseumi. Käidi tuulepargis.Seejärel sõideti Hanila muuseumi, et tutvudasealsete väljapanekutega.SeiklusradaSeigeldi rajal, roniti 10-meetrisel ronimisseinalja läbiti “julgustükil” kahe männi vaheline õhuköistee.Lastel oli võimalik oma julgus ja osavusproovile panna.Kunst ja käsitööOli palju erinevaid tegevusi: savikujude voolimine,lilleseaded, klaasile värvimine ja kopeeriminepaberile, kangamaal, puunikerdused,portselanimaal, klaasvitraaž, lillepärgade ja taimevaipadepunumine, kingipakkide, pudelite japurkide kaunistamine erinevate materjalidega,viltmütside viltimine, T-särkide värvimine batikatehnikas ja pearätikute kaunistamine tekstiilivärvidega,sõbrapaela punumine, ka voolimismassistCernit’ ehete valmistamine, maketi valmistamine;maaliti siidivärvidega siidlipse jaklaasivärvidega klaase, õpiti nii märga kui kakuiva viltimistehnikat, maaliti õlivärvide, guaššideja akvarellidega nii lõuendile, paberile kuika puule, joonistati söe- ja värvipliiatsitega. Poisidtegid ka veidi mehisemat puutööd: voolisidpuust võtmehoidjaid ja ripatseid ning põletasidneile peale mustreid.Toimus plakatikonkurss “Mis on minu jaoks turvalisus”.Suurele paberile said kõik joonistadaseda, mis annab turvatunde. Kokkuvõtvalt võiksöelda, et need on kodu, ema, isa, päike, sõbrad.Unistused ja helged värvid särasid nendest töödestvastu.Sally Stuudio kunstipraktika oli sel aastal teemal“Roheline”. Kunstipraktika eesmärgiks oli tõstalinnalaste keskkonnateadlikkust, uurida kunstija looduse ühendamise võimalusi ja teha 6 päevakunsti. Kunstipraktika tegevuste läbi avati mõiste“roheline” erinevaid tahke – uuriti, maaliti ja22

Noortelaagrite sisuline tegevusjoonistati loodust, milleks Pivarootsi keskkondpakkus suurepäraseid võimalusi; meisterdati looduslikestmaterjalidest, tehti installatsioone jalooduslikke fotogramme ja püüti olla keskkonnasõbralikud,taaskasutades materjale.Meediaüliõpilasest noortejuhi Lasse Uustalujuhendamisel lavastati ja tehti videosketše, miskoos fotodega ühele plaadile pannakse ja laagrilistelelaiali saadetakse.Valmis film “Pildikesi muinaseestlaste elust”.See tehti tavalise amatöörkaameraga. Tulevikusvõiks rohkemgi taolisi noortefilme ette valmistadaja filmida.Tõrvikutega rongkäigu ajal matkati öises laagritümbritsevas looduses.Meid külastasid:Jeti Balbiinost, kes kostitas lapsi jäätisega.Loodusetundjad Matsalu rahvuspargist.Tallinna Haridusameti ametnik.Kunstnik – näomaalingute spetsialist, meditsiinitarvikutefirma esindaja.Läänemaa Lihula Päästekeskus korraldas tuletõrjemasinademonstratsiooni ja vestluse teemal– miks ja kuidas tekib tulekahju ja millised peaksidolema ettevaatusabinõud.Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonnajuhtivkonstaabel Vichterpal rääkisnoortele liiklusohutusest – missugune peabolema varustus, kui liikuda jalgratta või mopeedigamaanteel, kuidas liigelda jalakäijana. Tutvutiavaliku korra eeskirjadega. JuhtivkonstaabelVichterpal kiitis lapsi, sest üldjuhul teati vastuseidesitatud küsimustele. Lapsed said pärida politseitöö ja tegemiste kohta. Elevust tekitas ka tutvuminepolitseiautoga ja sireeni kasutamine. Lõpukssaid kõik lapsed käepaelad “Liikle ohutult”.Käisime ise külasTegime jalgsimatka Raul Meele suvekodusse.Peremees rääkis mesilaste pidamisest ja kunstist.Pakkus mett, meesaia kõrvale joodi allikavett.Lapsed said kiikuda suurel külakiigel.Külastati ka Polli talu Loomingulist Keskust,mille perenaine Marika Blossfeldt tutvustas omatöid-tegemisi. Osaleti Kundalini joogas.Laagrilised said mälestuseks ka CD plaadil, kuhuon jäädvustatud pildid ühistest tegevustest. Seeannab ka vanematele väikese ülevaate laste laagripäevadest.Kuuldust ja nähtust toimusid viktoriinid, parimaidauhinnati diplomite ja maiustustega.Lapsed lõid kõigil üritustel aktiivselt kaasa, ühedesinejatena, teised žüriiliikmetena, kolmandadpealtvaatajatena.Viimasel päeval sai iga laagrilaps osalemise eesttunnistuse ja šokolaadimedali.Kontaktandmed:Lastekaitse Liidu Lastelaagrite OÜPivarootsi Õppe- ja PuhkekeskusPivarootsi külaHanila vald90103 LäänemaaTel 472 95 91; 507 60 21pivarootsi@lastekaitseliit.eewww.lastekaitseliit.eeKatrin KadakasKLOOGARANNA NOORTELAAGERKloogaranna Noortelaager asub Keila vallasKloogaranna külas, 40 km kaugusel Tallinnast,looduslikult kaunil liivarannal.2007. a korraldati 10 erinevate teemadega laagrivahetust,millest said osa võtta 1252 last.Väga populaarne on laste seas ujumislaager“Mull”, mis toimub juba viiendat aastat koostöösKeila ujulaga. Ujumisõpetuse laagrivahetusoli mõeldud lastele, kellel nappis ujumisoskusining see viidi läbi Keila Tervisekeskuses23kogenud treenerite juhendamisel. Ujumisõpetuskestis 40 min, ülejäänud vaba aeg kulus muiduvees sulistamiseks ja torus liuglemiseks. Kasvatajategakoos korraldati laagris lõbusaid mängeja koguti teadmisi, kuidas käituda veekogu ääresning veekogul, kui sõber vajab abi.Käelise tegevuse tundides said lapsed valmistadaendale näomaski, villapärlid, värvida jakujundada endale loodust säästev riidest kott jategeleda klaasimaaliga.

Noortelaagrite sisuline tegevusKloogaranna Noortelaagri laagrivahetustes viibisnoori Lätist, Leedust, Venemaalt, Ameerikast,Rootsist ja isegi Hispaaniast.Nõmme Noortemaja, lasteorganisatsioon ELO,Nõmme Kaks Tuhat ja “Segasumma Suvila” korraldasidlastelaagri vahetuse hästi läbimõeldudprogrammi järgi, mis oli väga huvitav ja arendav.Kloogaranna Noortelaagris viibivad mitmendataastat järjest 90 last Haapsalu linnast, kelle laagrisuveprogrammi koostasid Tallinna PedagoogiliseSeminari tublid kasvatajad, kes laagrivahetuselõppedes olid väsinud, kuid õnnelikud,võttes vastu laste kallistusi ja tänusõnu.Lisaks noortelaagrite korraldamise programmile“Noorte tervistav ja arendav puhkus” on noorteorganisatsioonidelvõimalus kasutada KloogarannaNoortelaagri ruume ka ürituste, koolituste,seminaride ja projektlaagrite läbiviimise kohana.Kontaktandmed:Keila valdKloogaranna külaTel 654 08 45 (noortelaager)638 07 57 ENTK512 93 66 (juhataja)helga.eichen@entk.eeHelga EichenPAUNKÜLA SPORDI- JA NOORTELAAGERPaunküla Spordi- ja Noortelaager teeb koostöödAudentese Spordiklubiga.2007. a tegevusse mahtus sportlikku tegevustnii lastele ja noortele kui ka tipptasemel sporti– kergejõustik, mitmevõistlus, korvpall, võrkpall,saalihoki, jalgpall.Võtsime vastu ka malelaagri. Oli tore vaadata,kui jalgpallipoistel toimus lisaks põhitreeninguleka male-kabe turniir. Traditsioon on, et üks laagripäevon pühendatud matkale Paunküla matkaradadel.Spordiklubide kõrval olid ka lastelaagrid.Väiksemad õpivad, nähes, mida suuremadteevad.Igal õhtul tehti lõkke ääres kokkuvõtteid päevastja anti üle diplomid ja meened. Lapsed ise valivad“päeva sõbra”, kes on olnud teiste vastu heaja abivalmis.Kogu laagriga käisime Paunküla veehoidla juurestoimunud ETV saate “Laulge kaasa” lindistusel.Korvpallilaagris olid külas ja õpetamas RaunoPehka ja Gert Kullamäe. Nimekaid külalisi, kesspordilastele eeskujuks, oli mitmeid.Igal aastal toimub idamaiste võitluskunstide laager.Laagri lõpus toimub eksam ja nendele, kestarkusi hästi omandanud, antakse järgmist värvivöö.Lastelaagrite laululapsed käivad aastaid andmaskontserti naabritele – eakatele Paunküla Hooldekodus.Paunküla Spordi- ja Noortelaagri deviisiks on– sport, muusika ja loodus.Kontaktandmed:Kõue valdHarjumaaTel/fax 607 17 44; 511 40 12paunkyla@hot.eeAnts AnupõldPÄRLSELJA NOORTELAAGERPärlselja Noortelaager asub Pärnumaal, Varblavallas. Noortelaagri omanik on Lääne Piirivalvepiirkond.Meri on laagrist 300 meetri kaugusel. Laagristviib plaattee läbi männituka liivaranda. Territooriumon piiratud aiaga. Pärlselja Noortelaagris on400 voodikohta.Ootame laagrisse lapsi vanuses 8–15 aastat. Laageron avatud ainult suvekuudel. Ööbitakse ühejakahekorruselistes puitmajades. Igas majas on24

Noortelaagrite sisuline tegevusvõimalik ka vihmase ilma korral üritusi läbi viia,sest tubade ees on suur fuajee. Laagris on saun jaduširuum.Laagrivahetused on skautliku suunitlusega jakindla päevakavaga. 2007. a korraldasime kolmvahetust, kuid esimene vahetus jäi oodatust väiksemaks.Kasutasime ka Matkaexperdi teenuseid(vibulaskmine ja seiklusmängud). Toimus EestiFilmi Seltsi poolt korraldatud filmiõhtu, ei puudunudka Päästeamet, Politsei ja Punane Rist.Oma tegemisi tutvustas piirivalve ning näitaspiiril kasutada olevat aparatuuri. Pidamata eijäänud ka juba traditsiooniks saanud päeva- jaöömatkad, spordivõistlused, Pärli ja Pärlikesevalimine. Noortel oli võimalus osaleda kunsti-,ajakirjanduse- ja näiteringis.Pärlselja Noortelaagris tegid oma laagreid veeltantsuklubi “Linavästrik”, kes lisas sära ka õhtusteleüritustele oma peotantsu oskusi näidates;Let’s Dance tantsustuudio; Pärnu Linna Spordikooliujujad; Tallinna Kalevi ujujad; Erki NooleSpordikool.Kontaktandmed:Saulepi sjskMatsi küla88203 PärnumaaTel 445 81 58; 512 31 36pearl.selg@mail.eewww.hot.ee/parlselgVirge BerggrünfeldtKAREPA NOORTELAAGERHuvikeskuse Kullo Karepa Noortelaager asubLääne-Virumaal, Vihula vallas.Laager paikneb mere kaldal, kus on ilus liivarandja männimets, Tallinnast 112 km kaugusel.Majutus toimub põhiliselt köetavates 4-kohalistespalkmajakestes.Suures peamajas asuvad köök, söögisaal, seminariruum,väike kohvik ja internetipunkt. Laagrison meditsiinitöötaja ja ka vetelpääste, kes seisabturvalisuse eest mererannas.Kasutamiseks on kaasaegsed dušid ja WC-d. Öiselajal valvab laagriliste und ja öörahu turvafirma.Laager töötab:suveperioodil (1. maist kuni 30. oktoobrini)150 voodikohaga;talveperioodil vähendatud mahuga – kuni 40 voodikohta.Suvel on välitegevusi võimalik korraldadakõlakojas, mängu- ja spordiväljakutel ning suurestelgis. Kui aga on soov laagrist kaugemale minna,siis erinevaid vaatamisväärsusi jätkub igalemaitsele. Võib minna kunsti nautima Kalametalumuuseumisse või piraatide aardejahile Toolselinnusesse. Tarkuse taganõudjad võivad tutvudajaanalindude või ravimtaimede kasvatamisega.Aastaringselt on meil pakkuda eraldi lühiprogrammidkoolidele. Selleks on klassidel jagruppidel võimalus veeta kaunis päev Karepapuhkelaagris koos ööbimise ja toitlustamisega.Programmi aitame kokku panna vastavalt osalejatehuvidele.Karepa Noortelaagris toimusid 2007. aasta suvelpõhiliselt Huvikeskuse Kullo huviringide suvisedõppelaagrid. Lisaks toimus rahvusvaheline laagerja mitmed puhkelaagrid.Rahvusvaheline noortelaager on traditsioonilineKarepa laagrisuve avalaager.Sel aastal oli rahvusvahelises laagris 130 laagrilistja 7 kasvatajat. Lisaks Eesti lastele olid laagriska õpilased Lätist – Riia Eesti koolist, ninglapsed Krimmist. Laagri ajal toimusid erinevadtegevused – iga päev said lapsed tegeleda kunstija spordiga. Kunstitubades tehti laagri jooksulküünlaid, lõhnakotikesi ja värviti tasse. Sporditundidestegeleti pallimängudega, akrobaatikaganing üle hulga aja said lapsed – tänu soojadeleilmadele – käia meres ujumas. Lisaks toimusidiga päev veel laagrielu lõbusamaks muutvadtegevused, nagu suur herbaariumi meisterdamisepäev; samuti turupäev, mille raames laagrilisedsaid teistele mänguraha eest omavalmistatudkaupu ning teenuseid müüa; naeruteraapia päev.Toimus ka iga-aastane “ametlik” veesõda ningööseiklus.Kultuuriprogrammi raames käidi matkal Toolselinnuses, kus toimus aardejaht ning külastati kaKalame talumuuseumi.25

Noortelaagrite sisuline tegevusLaagrivahetus korraldati koostöös Tallinna Haridusametiga.Tantsuansambli Sõleke tantsulaagridVaatamata tublile osalemisele tantsupeol oli tantsuansamblilSõleke veel energiat, et ka sel aastalKarepal läbi viia kaks laagrivahetust, kus seegikord keskenduti põhiliselt treeningutele ja valmistatiette suve lõpul toimuvateks esinemisteksfestivalidel Hispaanias ja Türgis.See traditsiooniline laager annab Sõlekese õpilastelehea võimaluse tutvuda ka teiste vanusegruppideliikmetega, kellega tavatreeningutel eikohtuta.Neis laagrites toimusid ka mitmed teemapäevad:“Spordipäev”; “Karepa ostib supermodelli”;“Olgem eestlased – saagem eurooplasteks”;“Meediapäev” (selle raames toimus ajurünnakteemal “Kas eliit- või tavakool”), “Tagurpidipäev”(kus tüdrukud said võimaluse riietuda poisteks javastupidi ning lastel oli võimalus olla õpetajad,õpetajad aga pidid olema laste rollis) jne.Lisaks toimusid veel: orienteerumismäng “Lotte– minu sõber”, jalgsimatkad loodusesse, rebasteristimine, liivalosside ehitamine ja palju muudpõnevat.Kati Tantsustuudio laager “Tantsu mitu nägu”Selles laagris pöörati erilist tähelepanu aktiivseleliikumisele ja tantsule.Enamus ajast kulus treeningutele, valmistati ettetantsulavastus “Tantsu mitu nägu”, millega esinetilaagri lõpuõhtul.Lisaks toimusid mitmed ettevõtmised nagu suurrannapidu, laste omaloomingu õhtu teemal “Jamis siis”, kus kanti ette laagri jooksul ette valmistatudetüüde. Toimusid ka jalgsimatkad jatantsutüdrukutele sobivalt igaõhtused diskod.MuusikalaagridKa Kullo laulukoorid viisid, vaatamata aktiivseleosavõtule laulupeost, läbi kolm vahetust erinevaidmuusikalaagreid.Erinevates vahetustes olid lastekoor Raduga(20.06.–27.06.07), tütarlastekoor Ellerhein(27.06.–03.07.07) ning mudilaskoor ja lastekoorEllerhein (05.08.–10.08.07).Et laulud meelest ei läheks ning hääl ikka õigeidnoote tabaks oli päeva esimene pool hõivatudkooriproovidega ja suve keskel toimuvate kontsertideettevalmistamisega. Päeva teisel pooleltoimusid mitmesugused üritused, matkad, võistlusedja tantsuõhtud. Õhtuid sisustasid laagrilisteendi poolt korraldatud meelelahutusprogrammid,lõkkeõhtud mere ääres ja kontserdid.Kõik laagrivahetused lõppesid kontsertidegaKarepa kõlakojas.Tütarlastekoor Ellerhein andis aga laagri lõppedessuure kontserdi Võsul.TeatrilaagerSeekordse teatrilaagri teemaks oli “Kaasaegnetantsuteater”, kus tutvuti lähemalt liikumise janüüdisaegse tantsuteatriga. Valmistati ette kuuserinevat minilavastust, kus nii lavastajateks kuika näitlejateks olid teatriringi õpilased. Esietendusedtoimusid laagri viimasel päeval.Juhendajateks olid professionaalsed tantsuõpetajad.Õhtuti toimusid kohtumised laagrilistele küllatulnud huvitavate teatriinimestega.Kunstilaager ja mõttemängudKunstilaager sisustas aega kaunite loodusvaadetemaalimise ja joonistamisega.Laagris valminud töödest korraldati näitus, mis oliavatud Huvikeskuses Kullo 1.–30. septembrini.Mõttemängude laagris toimusid treeningud ningmitmed võistlused rendsus ja gomukus. Laagrijooksul viidi läbi rahvusvaheline turniir “Karepaopen”, kus osalesid võistlejad Soomest, Venemaaltja Rootsist. Võistluse võitis maailmameisterTunnet Taimla.Sellises ühislaagris oli noortel võimlus tutvuda kateise huviringi õpilastega ning nende tegemistega.Koostöö nende huvirühmade vahel jätkub.Kontaktandmed:Tallinna Huvikeskus KulloMustmäe tee 5910621 TallinnTel 650 35 71; fax 650 35 63kairi@kullo.eewww.kullo.eeKairi Kaugema26

Noortelaagrite sisuline tegevusMADSA PUHKEKÜLAMadsa Puhkeküla asub Valgamaal, looduslikultkaunil maastikul Otepää kuplite vahel.2007. aastal külastas laagrit 14 laagrivahetuseskokku 431 last.Laagrite sisuks on traditsiooniliselt sport. Lapsioli erinevatest regioonidest ja spordiklubidest.Samuti oli laagrilapsi mitmetest huvigruppidestja -ringidest.Madsa Puhkeküla läbivad matka- ja suusarajad.Läheduses on tervise-, tunnetus- ja seiklusrajad.Suusarajad on kolme erineva pikkuse ja raskusastmega:0,9 km; 1,5 km ja 4 km.Vastavalt laagrivahetuse eesmärgile on laste tegevusederinevad.Traditsiooniks on kujunenud laagrivahetuste kohtumisedpäästeteenistuse töötajatega. Viimastejuhendamisel õpitakse esmaabi andmist ja tulekustutusvahenditekasutamist.Politseinikud viivad läbi narkoennetusalaseidloenguid, käesoleval aastal olid kaasas ka narkokoerad.Meditsiinitöötajad räägivad noori ähvardavatestohtudest ja nende ohtude vältimisest.Olenevalt laste huvidest külastavad laagrit ornitoloogidja bioloogid, kellelt saadakse vastava alateadmisi. Laagris omandatakse ka ellujäämistarkusi,korraldatakse jalgsimatku ja tantsukoolitusi.Erinevad laagrivahetused viivad läbi omavahelisivõistlusi maastikumängudes, orienteerumises japallimängudes.Ükski laagrivahetus ei möödu loomulikult meelelahutuslikuosata – toimuvad lõkkeõhtud, temaatilisedüritused ja karaoke.Kontaktandmed:Kalevi Madsa Puhkeküla OÜArula külaOtepää vald67411 ValgamaaTel 767 96 55; 514 81 03madsa@madsa.eeJoel ToomsaluKUTIMUTI NOORTELAAGERLaagri korraldaja on OÜ Bestring KML.Laager tegutseb 1996. aastast Laulasmaal 32 kmTallinnast. Täpsem asukoht: Harjumaa, Keilavald, Laulasmaa küla, Lohusalu poolsaare looduslikultkaunis männimetsaga piirnev mererand.Suplemiseks sobilik Lõunarand asub laagrimajast350 m ja Põhjarand 850 m kaugusel.Laagrimaja on ehitatud 1977. aastal. 2007. akevadel toimunud kapitaalremondi käigus majarenoveeriti. Naridega toad on kolmele ja kuueleinimesele. Majas on eraldi poiste ja tüdrukuteduširuumid ja saun.Kasvatajateks on pedagoogid ja tudengid TallinnaPedagoogilisest Seminarist, Tartu ÜlikooliViljandi Kultuuriakadeemiast ja oma laagri kasvandikestvälja kasvanud aktiivsed noored, keson läbinud laagrikasvataja koolituse. Teatrilaagritegemisi juhendavad lisaks kasvatajatele ka professionaalsednäitlejad, lavastajad, koreograafidja muusikud.27Laagri vanemkasvatajad ja laagri juhataja onnoorsootöö eriharidusega pedagoogid.Päevaprogramm. KutiMuti Noortelaagri tegevuson sobilik aktiivsetele ja tegutsemishuvilistelelastele ja noortele: meil on palju sportlikkeja vastupidavusliku suunaga harivaid ühisettevõtmisi.Lisaks toimub igakülgselt arendav loovtegevus:draamaõpetus, tantsu- ja laulutunnid.Programm õpetab eluks vajalikke sotsiaalseidoskusi ja iseseisvust.2007. aasta suvel toimus KutiMuti Noortelaagriskaheksa vahetust, osalejate arv kokku 460.Soovijaid oli ka sel aastal enam, kui me suutsimevastu võtta ja kahjutundega pidime paljudele äraütlema. Juba maikuu alguses oli 80% kohtadestbroneeritud.Soodne asukoht Tallinna lähistel, ilus mererandja mitmekülgne tegevusprogramm on kasvatanudaasta-aastalt laagrile andunud fänne, reeglina onneed lapsed, kes oma aktiivsuse ja eeskujulikuõppimise ning sportimisega silma paistavad.

Noortelaagrite sisuline tegevusSelle aasta uued tegevussuunad olid fotograafiaõpetus,kunst ja ratsutamine.Seiklusõpetuse-vahetuste lapsed käisid kahepäevaseljalgsimatkal Soodajärve-Klooga maastikul.Ööbiti telkides, matka käigus korraldati meeskondlikseiklus-orienteerumisvõistlus.Igas vahetuses esinesid lapsed oma laagris õpitugakülastuspäeval vanematele. Iga vahetus sai hakkamaomaloodud laagrilaulu ja ühistantsuga,lisaks lauldi sel suvel palju laulupeo repertuaarilaule. Teatrilaager lõpetas laagrisuve 25. augustilA. Tšehhovi loomingu ainetel loodud lavastuslikukompositsiooniga “Kajakas”.I vahetus. Näitlemine, tants, laul, sport. Lapsedvanuses 7–14 a.Kalevi Jalgpalliklubi treeninglaager, kuhu lisaksvõtsime näitlemisest, tantsust ja laulust huvitatudlapsi. Lisaks jalgpallipoistele osalesid siis katüdrukud, kes poiste tegemistele laagris kõvastisärtsu ja värvi lisasid. Ühised laulu-, tantsujanäitlemistunnid olid poiste arvates üllatavaltsisukad ja rõõmupakkuvad. Programm olikoostatud nii, et päeval toimusid treeningud jaõhtupoolikul ühised laagriüritused. ÕpilasmalevaLaulasmaa rühma tüdrukud olid siin Kalevitreeneritele-kasvatajatele suureks abiks huvitegevuseläbiviimiselII vahetus. Orienteerumine, näitlejameisterlikkus,tants, laul. Lapsed vanuses 7–16 a.Oleme üks neist laagritest Eestis, kus professionaalseltasemel õpetatakse lastele orienteerumist.Üldfüüsiline treening vaheldus kaarditreeningutegaiga päev erineval maastikul:Lohusalu pankrannikupealsel, Keila-Joa parkmetsas,Kloogaranna ümbruses. Toimusid igapäevasedmeeskondlikud jõuproovid ja lõpuksselgitati välja laagri parim rühm. Meie laagrieripäraks on see, et kogenud noorte orienteerujatekõrval õpivad esimesi orienteerumisnippeka päris algajad. Ja nagu KutiMutis ikka, tehtika selles vahetuses palju nn tavasporti: igapäevasedpallimängud, teatevõistlused, lipumäng,kuulijämm, raudkuti- ja raudmuti mitmevõistlus,olümpiamängud jne.III vahetus. Sport, seikluskasvatus, näitlemine.Lapsed vanuses 10–17 a.Selle suve “vanakeste” vahetus, kus 90% olijateston juba aastaid meie laagris osalenud ja seegaka laagrielus hästi kogenud. See asjaolu panivanemkasvataja Kaupo tegevuste valikul tõsiseltpead murdma. Oluline on ju igal aastal lisakstavapärastele tuttavatele üritustele ikka midagi uutja põnevat pakkuda. Selle suve hitiks sai kindlastikonkurss “KutiMuti otsib superstaari”, mis läbitudeelvoorude ja finaaliga kokku kestis tervenädala. Ülimenukalt esitati vanemate külastuspäevallavastus “Kõik müügiks”, kus kogu laagermängis siira rõõmu ja säraga. Lapse vanematekiidusõnad ja positiivne üllatus kõrge taseme üleinnustavad kasvatajaid ja juhendajaid kindlastijätkama. Spordialadest oli selle vahetuse soosikvõrkpall, järgnesid kergejõustik, orienteerumine,jalgpall. Vahetuses toimus traditsiooniline pulmapiduebatraditsiooniliselt matka ajal Kloogajärve rannas. Lisaks tava pärastele lõbusatelepulmakommetele – lustakad selts konnatantsud,pruudirööv, avavalss ja ühistordi valmistamine– tuli peigmehel seekord oma kallimale lausaujudes järele minna, sest väljavalitu ootas tedaparvega järveveel.IV vahetus. Seikluskasvatus, fotograafia, näitlemine.Lapsed vanuses 9–16 a.Vanemkasvataja Natalia Sereda tegi selle vahetusetegevuskava professionaalsuse huvides lausaise Tartus läbi fotograafia kursused. Nii oli pildistamiskunstiõppimine täiesti kõrgel tasemelja igal õhtul suurele ekraanile projitseeritud piltideanalüüsimisel said lapsed häid nõuandeid janippe edasisteks pildistamiseks. Kahepäevaselmatkal koos telkides ööbimisega oli hea jubaõpitud oskusi rakendada looduspiltide jäädvustamisel.Ka selle vahetuse matka kulminatsioonikssai pulmapidu, kus laagriabiellu astus koguniseitse õnnelikku paari. Tavapärane seiklusmängosavust ja nutikust nõudvate meeskonnatöö harjutustegaandis matkale põnevust ja sära. Vanematekülastuspäeva kontserdil esitati vaimukaspõimik “Kalevipoja taassünd ja eesti rahvapäästmine”. Selles vahetuses musitseeriti paljuja laagri lõpuks saadi tüdrukute suureks rõõmukskontserti andma laagri oma poistebänd tosinaomaloodud lauluga.V vahetus. Edu-Do karatelaager.Broneeritud oli kogu maja. Spordilaagrile omaselttoimus üks treening päevas, õhtul aga kultuuriüritus– disko. Laulasmaa küla pole ilmseltammu nii kõvahäälset treenerit ja tegevusi saatvatsoundchecki kuulnud. Laagri lõppedes arvatikorraldajate poolt, et oli väga kordaläinud aeg.28

Noortelaagrite sisuline tegevusVI vahetus. Sport, näitlemine ja ratsutamine.Lapsed vanuses 8–14 a.Laagri lähedal asuvas Allika ratsatalus sai sellesvahetuses 15 last iga päev hobustega tegeledaja ratsutamise algtõdesid omandada. Ülejäänudajal tehti samuti palju sporti, toimusid draama- ,tantsu- ja laulutunnid. Ja mustikal käidi ka! Sellevahetuse superstaari-finaali eel lõid kired niilõkkele, et vastaste edestamiseks läksid käikuka nurjatud reklaaminipid ja žürii “äraostmine”maiustustega. Õnneks pääses õiglus võidule japarimatest parimaks krooniti selle suve noorimsuperstaar Grete-Ly Pindmaa. Vanemate külastuspäevakontserdil kuulsid kasvatajad jällegikiidusõnu ja kauakestvat aplausi: lapsevanemadolid rõõmsalt üllatunud laste edusammude ja kõrgetasemeliseesituse üle.VII vahetus. Sport, kunstiõpe, laul, tants, näitlemine.Lapsed vanuses 8–15 a.Selle vahetuse suureks märksõnaks sai KUNSTigas eluvormis! Laagri esimestest päevadest pealeasus kunstnik Heli Mänd koos tudeng Noragalastele uusi käsitöötehnikaid õpetama. Tore olisee, et lapsed võtsid pakutu väga innukalt vastuja viitsisid nikerdada ja lihvida-viimistleda omatöid kuni öörahutundideni. Vanemate külastuspäevakspandi tehtud töödest üles näitus. Loomulikultkuulus ka selle vahetuse kavva meie laagrileomast tantsu, laulu ja draamaõpet. VanemkasvatajaKadri, kes ise teatrikooli lõpetanud, suutispanna ka poisid luulekavas “Me hoiame nõndaühte” väga südamlikult mängima.Nagu ikka läbiti selleski vahetuses meeskondlikultseiklusrada ja selgitati parim võistkond.Ühtekuuluvustunne oli võimas ja viimasel laagripäevalkäidi ringi kahtlaselt punaste silmadeja kurbade nägudega. Enamus teatas, et osalebkindlasti järgmisel aastal samas vahetuses.VIII vahetus. Teatri- ja rollimängulaager.Lapsed vanuses 13–19 a.Juba traditsiooniline teema: “Teater-teater!”.Teatrihuvilisi noori juhendasid oma ala profid:Jaak Prints Teatrist No99, Viljandi KA lavastajaerialalõpetanud Jaanika Juhanson, professionaalnemuusik ja laululooja Tiit Kõrvits, elukutselinekoreograaf Ajjar Ausma, noorsootöötajaja rollimänguõpetaja Maur Mere, rahvusvahelisetaustaga joogaõpetaja Valeri Tšobanu jt.Selle suve teatrilaagri märksõnaks oli Tšehhovi“Kajakas”. Kodutööna tuli osalejatel teos ennelaagrit läbi lugeda. Töö toimus kahes grupis:edasijõudnud ja algajad. Lõbu ja huvipakkuvattegevust jagus igatahes mõlemale grupile. Juhendajadkiitsid meie laagri noori, kes olid erakordseltviisakad ja püüdlikud ning kodutööd vägatõsiselt võtsid. Korraldajaid pani hämmastama kaluuleõhtu, kus küünlatulede valgel ja romanssidesaatel loeti ette grupitöödena valminud Tšehhovi“Kajakast” inspireeritud armastusluulet. Oli ääretultsiiraid ja kaasakiskuvaid poeeme ja nooredise olid oma esitustes hingega sees. Lisaks tehtiõhtuste grupitöödena etüüde lemmikraamatutebaasil, improviseeriti reklaamiklippe, lauldikitarride saatel lõkketule paistel ja peeti ka kohalikekülanoortega sõpruskohtumine jalgpallis javõrkpallis. Meie laagri suureks rõõmuks lõppesidmõlemad mängud meie suureskoorilise võidugaja külapoisid lubasid seepeale hakata korralikumalttreenima, et “teatrihulludele” mitte häbigaalla jääda.Viimasel laagripäeval esitati rohkearvuliselepublikule ülevaade laagrisõpitust. Tormiliseaplausiga kutsuti publiku ette juhendajad ja tänatineid suurepärase töö eest. Nii palju lilli poleselles laagris kunagi kasvatajatele ja juhendajatelekingitud!Viimasel õhtul peeti Laulasmaa rannas ka traditsioonilinelaagrisuve matus. “Kadunuke” tuhastatipäikeseloojangul. Iga laagriline esitas laagrisuveleoma siira ja emotsionaalse järelhüüu.Tore on teada, et KutiMuti laagrisõbrad jätkavadomavahel kohtumisi: käiakse koos teatris jasportimas, vahetatakse kirju ja saadetakse neid kalaagri juhatajale. On hingesoojendav, et KutiMutiNoortelaager on osalenute arvates parim.Kontaktandmed:LaulasmaaHarju maakondTel 502 81 80www.kutimuti.eetiiu@kutimuti.eeTiiu Mägi29

Noortelaagrite sisuline tegevusURUMARJA NOORTELAAGERUrumarja Noortelaager asub Pärnumaal, Torivallas, Pärnu jõe kaldal.Laager pakub lastele vanuses 7–13 a meelelahutuslikkuja sportlikku tegevust.2007. aasta suvel toimus üheksa laagrivahetust.Igas vahetuses mahutab laager 150 last.Oli vahetusi, kus soovijaid oli rohkem.Tegevus toimub rühmades. Rühmas on 10–15 last. Tegevust juhivad erialase koolituse läbinudkasvatajad. Lisaks rühmategevusele toimuvadka ülelaagrilised üritused.Ülelaagrilised üritused toimuvad vastavalt ilmale:matkad, maastikumängud, arvutimängud, sportlikudüritused, lauluvõistlused, viktoriinid, lilleseadetevalmistamine, veemängud, traditsioonilinekivi-ujumine, asfaldijoonistused, graffitid,filmide vaatamine jne.Kõige rohkem meeldivad lastele õhtused üritused.Selleks, et need lastele meelepäraseks teha,on tööle võetud huvijuht, kes aitab kasvatajatelõhtuseid üritusi ette valmistuda. Toimusid: näidenditeesitused, playbox, tsirkus, tantsumaraton,moeshow, laagrimissi ja -misteri valimised jne.Sel suvel oli lastel võimalus proovida kiikingut.Need, kes kiikusid üle võlli, võeti Kiikingu klubisse,kus neil on võimalus osa võtta kiikinguvõistlustest.Lisaks ülelaagrilistele üritustele käidi matkamas,Pärnu Terviseparadiisis ujumas, paatidega sõitmas,oli võimalus proovida oma võimeid trikiratastega(kevadel valmis vastav rada), külastadasõjaväeosa relvaladu jne.Laagrisuve deviisiks on TERVES KEHASTERVE VAIM!Laager täitis oma ülesande, andes noortele võimaluseolla linnaelust eemal, nautida kaunist loodustning õppida seda hoidma ja hindama.Kontaktandmed:Tori vald86801 PärnumaaTel 447 40 38; 556 468 74urumarjalaager@hot.eeTiia LindmaaRANNAPUNGERJA NOORTELAAGERTallinna NNKÜ-NMKÜ Rannapungerja Noortelaagerasub Ida-Virumaal, Tudulinna vallas,Lemmaku külas – kauni Rannapungerja jõe kaldalilusas männimetsas.2007. a suvel toimus 8 laagrivahetust, millestvõttis osa 288 noort.Puhkelaager eesti keele õppegaEesmärk on õpetada muukeelsele lapsele eestikeelt läbi huvitavate laagritegevuste.Osalesid 18 eesti keelt kõnelevat last Tallinnastja 18 vene keelt kõnelevat last Kohtla-Järveltning Sillamäelt. Laagri teema oli Oskar Lutsu“Kevade”.Kõik laagri tegevused olid seotud “Kevade” tegelastega.Lapsed käisid Palamuse muuseumis, vaatasidfilmi ja lavastasid ise katkendeid “Kevadest”.Laagreid külastas Argo Bachfeldt, kes õpetaslastele seiklusmänge, ja kunstiõpetaja, kellejuhendamisel valmisid huvitavad käsitööesemed.Laagripäevad lõpetas suurejooneline Teele jaTootsi pulm.TeemalaagridOsalesid lapsed mitmelt poolt Eestist vanuses7–16 eluaastat.I vahetus. “No Limits – 10 magamata ööd!”Huvitavamaid päevi oli kindlasti “Taliolümpiamänguderi maade vahel” ja põnevaim võistluslaskesuusatamine.Toimus ekskursioon Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumisse.Lääne-Virumaa Päästekeskus korraldas laagrilistelehuvitava tuleohutuspäeva, kus viidi läbi pritsumehevõistlus: tuletõrjujad tutvustasid oma tööd ja tehnikatja kõik lapsed said ise tuld kustutada.Ilusad ilmad võimaldasid nautida rannamõnusidning soojad õhtud lõppesid huvitavate ettevõtmisteganagu playbox, karaoke, diskomaraton jne.30

Noortelaagrite sisuline tegevusMeenutuseks laagrist jäi igale lapsele omakujundatudT-särk.II vahetus. “Reis ümber maailma”Kasvatajate poolt väga oskuslikult läbiviidudlaagrivahetus, millel peale lõbu ja seikluste oli kahariv eesmärk.Päevad algasid rattakeerutamisega, mille abilvaliti välja üks riik, misjärel terve päev toimustegevusi, mis sellele riigile omased.Näiteks Jaapani päeval toimusid sumomaadlus,karaoke jne.Laagri lõpuks valmis igal laagrilisel album, kuspildid esitletud riikide tutvustamisest ja kõik osalejadsaid endale laagripäevade fotoseeria.Laagrid toimetulekuraskustega peredest jaõpiraskustega lastele ning lastekodulasteleNendes laagrivahetustes osalesid lapsed RistikuPõhikoolist ja lastekodulapsed mitmetestEesti lastekodudest. Viidi läbi rohkesti vestlusi jaühisringe, kus põhilisteks teemadeks olid narkomaania,alkohol ja perevägivald. Laagri põhieesmärgiksoli näidata nendele lastele, et neist hoolitakseja nende tulevik on nende endi kätes.Suvi 2007 Rannapungerja Noortelaagris möödushuvitavalt ja jääb – tänu väga tublidele kasvatajatele– osalejatele kauaks meelde.Kontaktandmed:Tallinna NNKÜ-NMKÜRoosikrantsi 1110119 TallinnTel 631 30 04 ; 51016 50tea@ymca.eewww.rannapungerjalaager.eeTea JõgelRELVO SPORT NOORTELAAGERRelvo Sport Noortelaager tegutseb Lõuna Eestikaunis looduses Leevi oja kaldal.Mänguväljakud on laagri territooriumil kogu aegkasvatajatele nähtavad ja lastel on võimalus pidevaltharjutada korviviskeid, noolte täpsusviskeid,mängida tennist, sulgpalli.Ka on kättesaadavad igasugused spordivahendid:pallid, hüpitsad, lendavad taldrikud, viskemängud,petangi kuulid, rõngad jne. Laagrikõrval asub metsapark, kus on Saverna terviserada,mida on viimasel aastal uuesti korrastatud,seal saavad laagrilised joosta, pikemal rajal kamatkata ja korraldada mitmesuguseid jooksu-,orienteerumis- ja maastikumänge.Päevaplaani järgi toimuvad kolm korda päevasühised organiseeritud tegevused, mis on erivahetustes olnud erinevate eesmärkidega, samutijääb lastel vaba aega üksteisega sõbrunemiseksja mängimiseks. Nii tubades kui ka üldkasutatavatesruumides on televiisorid.Siseruumides on koroona, lauatennise, male, kabeja teiste lauamängude mängimise võimalus. Korraldameturniire, mängime, soovijatele on igas vahetuseskättesaadavad nii joonistamise kui kunstitarbed.Laagri lahutamatuks osaks on õhtused esinemisedja diskod. Igapäevase tegevuse käigus õpivadlapsed üksteist hästi tundma ja suhtlevadka hiljem – see on võimalus leida uusi sõpru jatuttavaid üle kogu Eesti.Relvo Sport Noortelaagris viibis 2007. aastahooajal tavatuusikuga 319 last ja sotsiaaltuusikuga59 erivajadustega last; kokku oli laagripäevadearv 3106.Lisaks puhke- ja spordilaagritele toimusid kateatri- ja kunstisuunitlusega laagrid. Kasvatajadolid tublid ja kohusetundlikud, said oma ülesannetegahästi hakkama ning kogu laagriperioodijooksul ei tekkinud mingeid märkimisväärseidprobleeme.Relvo Sport Noortelaagri laagrisuve võib lugedakordaläinuks.Kontaktandmed:Relvo Sport Motell OÜValgjärve vald63401 PõlvamaaTel 797 44 13; 534 035 23relvosport@yahoo.comSaima Värton31

Noortelaagrite sisuline tegevusVESKI NOORTELAAGERTartu linnale kuulub Valgamaal, Otepäält 2 kmkaugusel Kaarna järve ääres asuv Veski Spordibaas.Seal tegutseva noortelaagri programmi jakorralduse eest kannab hoolt Tartu SpordiseltsKalev.Spordiseltsi kuuluvad erinevate spordialadegategelevad spordiklubid. Nii on koolivaheaegadelolnud peamisteks Veski Noortelaagri kasutajateksTartu spordiklubid. Tartu Spordiselts Kalevkoostab noortele kindla päevakava, mis ei piirduainult treeningtegevusega. Tänavu osalesid laagrispeamiselt jalgrattaklubide Velo ja Tamme,Tartu SAK-i, Tartu Suusaklubi ja Tartu KaleviSpordikooli noored. Kogenud laagrijuhi ja treeneriteoskustest tulenevalt said lapsed palju viibidalooduses, aktiivselt osaleda nii treeningutelkui ka õhtustel meelelahutuslikel üritustel. KülastatiOtepää Suusamuuseumi, Tehvandi Spordikeskustja Audentese Spordikooli Otepää filiaali.Vajadusel viidi treeningud läbi Otepää Gümnaasiumispordisaalis. Lisaks laagri territooriumilekasutati palju Otepää piirkonna suure päraseidtervise- ja matkaradasid. Laagrivahetuste edukalekorraldamisele aitas sellel aastal palju kaasa suurepäraneilm.Veski Noortelaagri suvistes vahetustes osalevadteiste kõrval Eesti erinevate omavalitsustepoolt laagrisse sotsiaaltuusikutega suunatud lapsed.Nende hulgas on olnud lapsi Pärnumaalt,Harjumaalt, Ida-Virumaalt, Tartu-, Põlva-, ValgajaVõrumaalt. Laste vanusevahe on küll suur(vanus 7–15 aastat), aga tänu tublidele kasvatajateleon laager möödunud edukalt ja laagrilistelemeeldejäävalt. Kõik osalejad saavad kaasaVeski Noortelaagrist auhindu, diplomi ja fotosidtoimunust. Noortele korraldatakse pannkookideküpsetamise ja vorstide grillimise võistlusi. Igasvahetuses toimub kostüümikonkurss, lõkkeõhtuja “nõidade” pidu. Kasutatakse võimalust matkataPühajärvele ja sõita seal gruppide kasutusseantava laevaga. Laagripersonali hulgas on kanuusõiduinstruktor.Noortelaagrit on külastanud mitmete erinevatehuvialadega noored. Igas vahetuses puhkabvähemalt 70 noort. Looduskaunil Kaarna järvelsõidetakse paatidega, kasutatakse ümbruskonnamatkaradasid, igapäevane on ujumine ja pallimängud.Laagrivahetused kulmineeruvad tüdrukutel“Veskipiiga” konkursiga ja poisid selgitavadparemaid mitmevõistluses. Kokkuleppelpolitseitöötajatega demonstreeritakse laagri territooriumillastele politseikoerte oskusi. Kunstigategelevatele noortele (Tartu Kunstigümnaasium,Kunstikool) pakkus Otepää ilus maastik möödunudsuvel kindlasti palju uusi ideid ja mõtteid.Otepää looduspargi lähedus on Veski Noortelaagrilesuureks lisaväärtuseks. See aitab muuta laagrisveedetud aja palju sisukamaks, õpetab noorikäituma looduses ja seda enda ümber nägema.Noortelaagrit on võimalik kasutada ka kevad-,sügis- ja talvevaheaegadel.Majutustingimuste ja pesemisvõimalustega onjäädud rahule. Selles osas on Veski Noortelaagerviimasel paaril aastal teinud tõsiseid pingutusi.Laste poolt on kiidetud ka toitlustamist. VeskiNoortelaager ja Tartu Spordiselts Kalev ootavadedaspidigi mitmekülgsete huvidega noori aktiivseltpuhkama, seda nii suvel kui talvel.Kontaktandmed:Tel 501 58 25E-post:raido@kiirtee.eewww.tartukalev.eeRaido MägiTAEVASKOJA NOORTELAAGERTaevaskoja Noortelaager korraldas 2007. aastalaagrisuvel 7 seiklusrikast ja elamusterohketvahetust, kus esimeses kuues vahetuses osalesid8–13-aastased ning seitsmendas vahetuses14–17-aastased noored.Taevaskoja Noortelaager asub Põlva maakonnas,8 km kaugusel maakonnakeskusest. Laagerpaikneb kauni Ahja jõe ürgoru, Suure ja VäikeseTaevaskoja naabruses. Taevaskoja Noortelaageron üks Eesti omanäolisemaid laagreid. Esimesesttegutsemisaastast (1995) oleme noortelepakkunud haaravaid tegevusi. Ning neid mitteainult lõbustanud, vaid ka märkamatult õpetanud.Kanuu-, parve-, ratta- ja jalgsimatkad ning matkaõpe,kõrgseiklusrada ja kaljuronimine on tegevused,mida pakume. Tegevuste ühisnimetajaks32

Noortelaagrite sisuline tegevuson seikluslikkus. Noortele suunatud tegevusedjärgivad kindlat eesmärki kasvatada osalejateseneseusku, meeskonnavaimu, vastutustunnet,otsustus-, suhtlemis- ja analüüsivõimet. Sedakõike õpetame läbi elamuste.Noortelaagri päevad on sisustatud põnevate jaarendavate tegevustega, et pakkuda noorteleparimat ning mälestusterohkeimat laagrisuve.Hommikupoolsed tegevused annavad võimaluseosaleda erinevatel matkadel: jalgsimatk Ahjaürgoru maastikukaitsealal, tõukerattamatk möödaläheduses asuvaid matkaradu, kanuu- ja parvematkAhja jõel, kõrgseiklusrada, ronimine ronimisseintelning meeskonnamängud. Päevasedüritused on sisustatud orienteerumise, maastikumängude,teatevõistluste, pallimängude ja osalemisegagrupitöös. Õhtused tegevused pakuvadnii noortele kui kasvatajatele võimaluse korraldadaerinevaid temaatilisi üritusi/diskosid – nt“Taevaskoja Televisioon ja Eurovisioon”, jalgpallishow,teatri- või muinasjutuõhtu, stiilipidu,lõkkeõhtu mängude ja lauludega ning TaevaskojaAgnese ja Gabrieli valimine. Iga vahetuse raameskorraldame noortele ka bussiekskursiooni, kusmatkame Valgesoo rabas, külastame Põlvat, EestiMaanteemuuseumi ja Põlva Talurahvamuuseumining ujume Palo järves.Täname kõiki laagrilisi ja kohtume kindlasti järgmiselsuvel Taevaskoja Noortelaagris.Kontaktandmed:Taevaskoja küla63202 Põlva maakondTel + 372 799 20 67; +372 530 741 55info@taevaskoja.eeLiis ProosVIHASOO NOORTELAAGERVihasoo Noortelaager on olnud lastele avatudjuba 12 hooaega ning korraldas 2007. aastal10 vahetust: kolm kevad-, sügis- ja talvevaheajalning 7 suvel, igas vahetuses 70 last. Kokkusai siin puhata 680 last kogu Eestist, vanuses7–15 aastat.Selle aasta põhiliseks eesmärgiks oli pakkudanoortele mitmekülgset loomingulist ja kasulikkutegevust ning võimalust veeta sisukalt koolivaheaegaKuna Vihasoo Noortelaager asub Lahemaa rahvuspargis,siis tutvustame lastele alati Lahemaakõige kaunimaid kohti. Juba mitmendat aastatoleme võtnud endile kohustuseks Eru ranna jameie laagrit ümbritseva metsa koristamise.Traditsiooniliselt korraldame ühisüritusi naaberlaagritega.Sellel aastal oli ühine spordipäevVõsu Viiking-Tiigrid Noortelaagri lastega, toimusidspordivõistlused Kotka Noortelaagri lastegaVihasoo laagri territooriumil ja meelelahutusüritusKotka laagriga, kus esinesid nii lapsedkui ka kasvatajad.Meie laagris on kindel päevakord, millega kõiklapsed on harjunud.Iga vahetus Vihasoo laagris on erineva suunitlusega,aga ülesanded on ühised:1. silmaringi laiendamine;2. huvide arendamine;3. suhtlemisvilumuste omandamine – omavahelistesuhete kujundamiseks eakaaslastega;4. iseseisvuse kujundamine;5. eruditsiooni arendamine.Kevadvahetusest võtavad tavaliselt osa vanemadlapsed (11–15-aastased) ja traditsiooniliselt korraldamesiis rohkem ekskursioone. KülastasimeRakvere kindlust, kus pakuti palju huvitavaidettevõtmisi, korraldasime spordiüritusi Võsuspordihoones ning külastasime Käsmu kaptenitemuuseumi.Kõigis vahetustes oli korraldatud huviringidetöö, mis oli seotud vahetuse temaatikaga. Iga lapssai leida endale meeldiva tegevuse. Tegutsesidkunsti-, tantsu-, origammi-, pallimängu-, lavakunsti-ja matkatarkuste ringid, multimeedia, grimeerimise,liikumise, vokaalmuusika jm ringid.Traditsiooniliselt korraldasime teatrihuvilistevahetust. Selle aasta idee oli muusikalavastus,mille aluseks oli võetud muusikal “Cats”. Etkõik hästi õnnestuks, kutsusime lastega kohtumaA. Turovski, kes jutustas lastele kassidest.Kunstiakadeemia õppejõud Helga Laik õpetaslastele joonistamist (joonistasime kasse!). Vanematekülastuspäeval korraldasime kassinäituse –33

Noortelaagrite sisuline tegevuslapsevanemad tõid kassid kodunt kaasa ja lapsedvalisid kõige ilusama kassi, kassi peremees saiauhinna.Etenduse jaoks õppisime grimeerimist, kassideliikumist tantsus ja laule. Lapsed, kes ei võtnudosa lavastusest, tegid dekoratsioone, ka soenguidja grimmi näitlejatele, õmblesid kostüüme.Lavastus “Cats” oli vahetuse lõpuüritus, kuhuolid kutsutud ka lapsevanemad ja lapsed sõpruslaagritest.Etendus toimus Võsu klubis “7. taevas”.Oli vahva ja ilus etendus. Kõik meie laagrilapsed võtsid sellest tegevusest osa ja jäid omatööga väga rahule.Veel üks traditsiooniline vahetus on matkahuvilistele.Seekord oli kavas mäng “Balti merepiraadid”. Iga rühm moodustas ühe piraadilaevameeskonna, kellel oli oma kapten. “Laevad” korjasidkulda, mille nad said teenida üritustes osalemiseseeest ja päevakorra hea täitmise eest.2. rühma lapsed korraldasid oma magalaruumides“meremuuseumi”, mis oli väga populaarne lasteja vanemate hulgas. Maastikumängudes röövisidpiraatide meeskonnad teistelt kulda (mängudolid korraldatud nii ümbritsevas metsas kuika kaugemal karjääris. Vanemad rühmad käisidööbimisega matkal, nooremad ühepäevasel matkal.Vahetuse kokkuvõtteks oli parimate piraatidevõistlus, mis toimus Lohja järve kaldal. Pealeiga ülesande täitmist, lahkus mängust üks piraat– lõpuks jäid mängu kolm tublimat, kes nimetatiparimateks piraatideks ja said auhindu.Traditsiooniliselt lõpetame hooaja loomingulisevahetusega “Staaride vabrik”. Toimus kolmvooru. Esimeses esinesid kõik soovijad. Parimadsaid edasi teise vooru, mida nimetati videovooruks.Videofilmiks võis olla kas laul, tantsvõi mingi originaalžanr. Selleks, et see idee elluviia, oli appi kutsutud Kunstiakadeemia tudeng,kes just seda elukutset õpib. Siingi valiti väljaparimad, kes said võimaluse esineda kolmandasvoorus. Kõik õnnestus ning kontsert oli vägailus ja professionaalne. Võitjad kuulutati VihasooNoortelaagri “staarideks”.Vihasoo Noortelaagris töötab ühine ja sõbralikkollektiiv. Juba 3 aastat töötab meil kasvatajateklubi NOORUK. Selle klubi liikmeks võib saadanoor, kes on kas või ühe vahetuse töötanud laagriskasvatajana, kellele pakub see töö huvi ja kestahab ennast selles suunas arendada.Igal aastal on meil oma T-särgid, pastapliiatsid jahelkurid Vihasoo laagri sümboolikaga.Igas vahetuses tegime pilte, filme, salvestasimeparimad laulud CD-le ning kinkisime need vahetuselõpul lastele.1. septembril korraldasime klubis Roheline Ämbliktraditsioonilise laste ja kõikide laagritöötajatekohtumise.Kontaktandmed:MTÜ Noortekeskus VihasooKärberi 56-3813815 TallinnTel/fax 660 30 14; 505 93 42vihasoo@hot.eewww.vihasoo.eeIrina DjatšenkoPIIRI SPORDILAAGERPiiri Spordilaager asub Valgamaal, Sangaste vallas,looduslikult kaunis kohas metsade ja järvedekeskel. 2007. aasta laagrisuvest võttis osa 630sportlast ja koolinoort. Esindatud olid KotreeSpordiklubi, Tantsuklubid Maja ja Palestra, SpordiklubiRIM jne. Augustis korraldati Piiri Spordilaagrisrahvusvaheline iluvõimlemise laager,millest võtsid osa võimlejad Leedust, Ukrainastja Eesti koondis. Esmakordselt viidi edukalt läbiTaekwon-do laager, milles osalesid ka treeneridKoreast.Suvel saavad noored Piiri Spordilaagris kasutadavõrk- ja korvpalliväljakuid, spordisaali – tegelemisekslauatennise ja võimlemisega. KäärikuSpordibaasis käiakse kergejõustiku- ja jalgpallivõistlustel.Ujumisvõimalus on 1,5 km kauguselasuvas järves. Igal laagrivahetusel on võimalik kakaks korda kasutada Pühajärve ujulat ja saunu.34

Noortelaagrite sisuline tegevusLaagriüritused: rahvastepalli-, korvpalli-, ujumis-,kergejõustiku- ja teatevõistlused, Piiri suurjooks,lõbusad stardid jne. Igal õhtul toimuvadkultuuriüritusedPiiri Spordilaagris toimuvad ka sügis-, talve- jakevadlaagrid, millest võtab osa ühtekokku veel560 koolinoort.Kontaktandmed:Kotree SpordiklubiErika 5a10416 TallinnTel 660 30 09; 569 885 09karin.pops@tallinnlv.eeKarin PopsTUKSI SPORDI- JA PUHKELAAGERTuksi Spordi- ja Puhkelaager asub looduslikultkaunis kohas Läänemaal, Noarootsi vallas. Metsamassiividegaümbritsetud laagriterritoorium,lähedal asuv liivarannaga meri ning soodnekaugus Haapsalust ja Tallinnast on meile alatitoonud “täismaja”. 2007. aastal korraldati 5 laagrivahetust,millest võttis osa kokku 700 last.Suvelaagrite sisuks oli traditsiooniliselt sport.Lapsi oli erinevatest spordiklubidest ja spordikoolidest.Spordialadest olid esindatud korvpall, kergejõustik,jalgpall, vehklemine, võimlemine, ujumine jatantsimine.Aastate jooksul on välja kujunenud palju üritusi,mis on muutunud juba traditsioonilisteks: diskod,lauluvõistlus, reklaamikonkurss, karneval, tantsukavadekonkurss, lendgolf, maastikumängud,teatevõistlused, matkad, rannajooks jpm. Vastavaltgruppidele toimusid erinevad spordivõistlused,turniirid ja ka üldine “olümpia”.Peeti XIII minikorvpalli festival. Külas käisidtippkorvpallurid Rauno Pehka ja Valmo Kriisaning korvpalliliidu tegevjuhtkond.Kohtumiseni Tuksi mändide vahel!Kontaktandmed:OÜ Haapsalu Linna SpordibaasidLihula mnt 10HaapsaluTel 474 50 61; 506 56 88tarmo.tuisk@spordibaasid.eewww.spordibaasid.eeTarmo TuiskMÄE-KÄÄRAKU NOORTELAAGERMäe-Kääraku Noortelaager asub Haanjas jategutseb põhiliselt suveperioodil. Laager on rajatud70 noore vastuvõtuks. Juba 1973. aastast onlaagri peamisteks kasutajateks aktiivselt spordigategelevad noored.Laagri üldterritoorium on 7,1 ha. Noortelaagrikompleks koosneb kahest puithoonest (personalihoone ja söökla), võimlast (540 m²), saunast jakolmeteistkümnest kämpingumajast. Noorteleööbimiseks mõeldud kämpingumajad on möbleeritudja nendes on 5–6 kohta. Kasutusel onelektriküte.2007. a suvel õnnestus meil läbi viia suvelaagerkuues vahetuses, kus osales kokku 420 õpilast.Laagrivahetused komplekteerime peamiselt Tartulinna spordiklubide õpilastest.Laagris tehakse palju sporti, matkatakse ja viibitaksepalju vabas looduses. Mäe-Kääraku Spordibaasilon oma saal, kus on võimalik mängidanii võrk- kui korvpalli, rannavõrkpalliväljak jajalgpalliväljak. Tavapäraselt jätkub laagris ka piisavaltspordivälist tegevust. Laagrit külastavadkorvpallimeeskonna Tartu Ülikool/Rock sportlasedja treenerid, samuti mitmed teised tegevsportlased.Lisaks laste ja treenerite poolt läbiviidud üritustele kaasatakse viimastel aastatelürituste korraldamisele ka lastevanemad. Toituvalmistavad laagris professionaalsed kokad.Meditsiiniliselt teenindavad laagrit TÜ arstiteaduskonnaüliõpilased, õnneks ei ole nende abipalju vajatud.35

Noortelaagrite sisuline tegevusMäe-Kääraku Noortelaagri suurimad plussid onilus loodus, ujumiseks väga sobiv järv ja rahulikkeskkond. Loodame laagris osalemise võimalustpakkuda ka järgmistel aastatel.Kontaktandmed:Tel 501 58 25raido@kiirtee.eewww.tartukalev.eeRaido MägiLUUNJA NOORTELAAGERLuunja Noortelaager asub looduslikult kaunismänni-parkmetsas Tartu lähistel, Luunja vallaterritooriumil, Kabina külas. Laagri neljas lastemajassaab puhata 140 last ja ühes ka liikumispuudeganoored.Laagrisse saavad tulla noored vanuses 7–12 aastatja keelelaagrisse 7–16-aastased. Sisulist töödlaagris koordineerib vanemkasvataja. Kõikidesvahetustes on vajalik arv kasvatajaid ja teisi töötajaid,kes tagavad laagis laste turvalise puhkuseja sõbraliku õhkkonna.Populaarne on saksa keele suhtlemislaager.Õpetajateks on välistudengid Saksamaalt ja suurelaagripraktikaga keeleõpetajad eesti koolidest.Keeletesti põhjal jaotatakse noored rühmadessening alati on olnud ka algajate rühm. Keelelaagerkestab 10 päeva. Sellel aastal lavastasidkaks saksa tudengit saksa keelt õppivate lasteganäidendi “Lumeeit”. Väga hästi läbi mõeldudnäidendit (dekoratsioonide ja kostüümidega)esitati laagrivahetuse viimase päeva ennelõunal.Kogunes rohkesti publikut. Lisaks keeleõppele,käiakse lastega matkamas, mängitakse maastikumänge,võisteldakse spordis ja nuputamises.Õhtustel ülelaagrilistel üritustel kehastutaksetuntud lauljateks, iluvõimlejateks, muinasjututegelasteksvõi suvisteks päkapikkudeks. Hommikuseja õhtuse rivistuse ajal autasustatakse tublimaidsöökla toimkonna abimehi, hoolikamaidtoakoristajaid, ka hea laagrilaps olemise eest– rändkarikate, diplomite, maiustuste jm auhindadega.Tava- ja liikumispuudega laste integreerumineSeitsmendat aastat on toimunud laagrivahetus:liikumispuudega noor koos tavalapsega. Seevahetus on igati positiivne ja vajalik mõlemalepoolele, kus puudega laste vanemad, sõbrad jasaatjad saavad osaleda põnevatel üritustel ningunustada korrakski traagika. Puudega lapsed osalevadkoos saatjatega aktiivselt kõikidel üritustel.Tavalapsed on näidanud üles siirust ja abivalmidustning meeldivat suhtlemist puudega lastega.Käiakse koos jalutamas ja osaletakse ühisüritustel.Puudega lapsed elavad alati aktiivseltkaasa tavalaste võistlustele. Planeeritud tegevusevaheaegadel ollakse võimalikult palju basseinis,et teha seal spetsiaalseid harjutusi. Liikumispuudegalaste jaoks on rajatud mitmeid kaldteid japlaaditud alasid.PuhkelaagridPuhkelaagrite eesmärgiks on noorte suve sisustaminehuvitava tegevusega, et anda võimaluska midagi juurde õppida, harjuda üksteisegaarvestama. Olulised on rühmasisese koostööarendamine, toimetulekuoskuste, sallivuse jakoos töövalmiduse ning esinemisoskuse ja tähelepanuarendamine, lõõgastumine, heasoovlikkuseja meeldiva meeleolu loomine, pisiprobleemidegatoimetuleku saavutamine ning võimalikultrohke viibimine värskes õhus. Huvitava tegevuseloomiseks tegutsevad laagris huvialaringid:draama-, tantsu-, spordi-, loodussõbra-, ujumis,töömehe- ja kunstiring. Igal laagripäeval onoma nimi. Õhtuti toimuvad ülelaagrilised üritused:moeshow, pop-poisi ja -tüdruku valimised,tantsumaraton, soenguvõistlus, tv-õhtu, muinasjutuõhtu,playbox, lõkkeõhtud, diskod ja paljumuud.Laagri eripära on esmaabi õpetamine koos ohutundekasvatamisega.Laste rühi parandamiseks on võimalikult suur osapäevast pühendatud sportimisele ja ujumisele.Kontaktandmed:Luunja sjk 62201Kabina külaTartumaaTel/fax 741 72 25; 510 50 10reet.rannasaar @mail.eeReet Rannasaar36

Noortelaagrite sisuline tegevusVIIKING-TIIGRID NOORTELAAGERViiking-Tiigrid Noortelaager asub Lääne-Virumaal,Vihula vallas, Võsul. Laagrikompleksikuulub külalistemaja 130 lapsele koos söökla,seminariruumi ja diskosaaliga ning lastebaariga.2007. a suvel viidi läbi 8 laagrivahetust ningkokku osales laagri tegevuses 1030 last ja noort.Igal vahetusel oli oma, teistest erinev programm.Laagri tegevus oli sportliku suunitlusega, mängitijalg-, korv- ja võrkpalli, lauatennist ningkäidi meres ujumas. Sportlastest osalesid laagritegevuses iluvõimlejad TKSK Visast ja Narvast,jalgpallurid TVMK ja Štrommi jalgpalliklubidest,ONISTARS-i hokipoisid, Anna LevandiIluuisutamiskool.Koos noorte sportlastega osalesid laagri tegevuseska tavanoored mitmelt poolt Eestist, paljulapsi oli Lääne- ja Ida-Virumaalt.Probleeme laagri täituvusega ei tekkinud, kunakõik tuusikud olid välja müüdud juba maikuus.Tavakohaselt viidi läbi nii individuaalseid kui karühmadevahelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel.Suvi oli üldiselt soe ja kuiv, meri oli soeja lapsed said väga palju ujuda.Rühmadel olid igapäevased muusikatunnid,lastele pakuti võimalust esineda laulu- ja tantsukonkurssidelning karaoke võistlustel.Ürituste plaan oli mitmekesine ja sellega püütirahuldada kõige erinevamate huvide ja maitsetegalaste ja noorte vajadusi. Õhtuti toimusid ülelaagrilisedüritused: viktoriinid, isetegevuskontserdid,diskod, kus pandi proovile kõigi laagrisosalejate võimed.Viisime läbi suured laagritevahelised võistlused(jalg-, korv-, ja rahvastepallis), kus osalesidVihasoo, Kotka ja meie noortelaagri võistkonnad.Iga laagrivahetuse lõpul peeti meeles ühistegevuseaktiivsemaid ja spordivõistluste paremaid,keda autasustati laagrisärkide, embleemide, tortideja maiustustega.Kuna osalejaid oli üle Eesti, siis oli noortel võimalusleida uusi sõpru ja avardada oma teadmisikoduvabariigi geograafiast. Kõik laagris osalenudsaid juurde palju uusi kogemusi.Pilte ja videot saab vaadata meie koduleheküljelt.Kontaktandmed:Eevardi 513516 TallinnTel 646 33 95; 552 23 77; 520 94 42Tel 323 85 21 (laagris)tallinnatiigrid@hot.eewww.vikingtiigrid.eeBoriss PetrovKOTKA NOORTELAAGERKotka Noortelaager asub looduslikult kauniLahemaa rahvuspargi territooriumil. Laagerpakub 7–15-aastastele lastele aktiivset suvepuhkust.Kogu laagri tegevus on suunatud laste suhtlemisvajaduste,loominguliste, intellektuaalseteja füüsiliste vajaduste rahuldamisele. Lähtudeslaste erinevatest vanusegruppidest, huvidest jasoovidest koostati eelpool nimetatud eesmärkidesaavutamiseks erinevad programmid. Iga programmsisaldas maastikumänge, spordivõistlusi,jalgpalli, rahvastepalli, lauatennise ja koroonaturniire. Võistlused viidi läbi nii laagrisiseseltkui ka Vihasoo, Viikingi ja Romaškino-Tiigirtelaagritega. Kõige populaarsemaks on juba aastaidolnud kurnimäng.Kuivõrd programmid olid erineva temaatilisesuunitlusega, said lapsed valida endale meelepäraseima.Programm “Teadus ja elu” sisaldas üritusi, misaitasid arendada laste kommunikatiivseid oskusija loogilist mõtlemist. Sellisteks üritusteks olidparima matemaatiku väljaselgitamine, ideedeoksjoni läbiviimine, matemaatikute KVN. Suurthuvi pakkus lastele ristsõnade ja sudoku lahendamine.Väga populaarne oli ka armastatud lauljateja tantsijate parodeerimine.Programm “Mängud, mida mängivad lapsed”oli suunatud suhtlemisoskuste arendamisele.Psühholoogid keskusest “Huvi” viisid lastega läbiaktiivset suhtlusstiili arendavaid mänge, töötas ka37

Noortelaagrite sisuline tegevussuhtlemiskool. MTÜ “Siin” esindajad viisid läbirollimänge. Laagris töötas “Kunsti akadeemia”,kus lapsed joonistasid, kudusid, meisterdasidilusaid kompositsioone ja ikebanasid, konstrueerisiduusi rõivamudeleid. Lapsed võtsid osa konkurssidestMaskishow, Tähtede revüüst Lady andGentleman, majanduslotost jm.“Kotka TV” programmi raamides töötas tvkanal,kus näidati uudiseid, meelelahutusprogramme(Miss ja Mister, videoklipid, reklaam,tantsushow), muusikakonkursse, spordisaateidjne. Iga rühm kirjutas oma filmistsenaariumi,lindistas ja monteeris. Kõige noorem rühm lindistasanimafilmi ja filmi “Jerolaš”.Viimasel laagripäeval toimus filmifestival, kusanti preemiad parimale operaatorile, lavastajaleja näitlejale. Seda programmi aitasid läbi viiaSTV töötajad.Ühe vahetuse jooksul muutus laager “Vääriskivilinnaks”,kus iga laps proovis leida midagihuvitavat ja kasulikku enda jaoks. Linnas töötasidloovuse, tantsu- ja muusikastuudiod. Oliloodud Ideede Pank – kuidas aidata muinasjutukangelasi.Lapsed “reisisid” muinasjutu- ja seiklusmaal,Tuhkatriinu peol, Neptuni peol ja pakkusiderinevaid lahendusi, et õpetada naeratamanoort kuningannat.Kõikidele aktiivsetele lastele oli mõeldud vahetus“Staarivabrik” – see oli loovuse ja fantaasiavahetus. Staarid kujunesid välja erinevates valdkondades.Kõige rohkem staare oli spordis, laulmisesja tantsus. Lapsed osalesid võlulabürindis,otsisid kass Leopoldi peidetud vara, võtsid osaspordivõistlustest, disainerite ja modelleerijatevõistlustest, DJ konkurssidest.Matkahuvilistele oli mõeldud programm “Robinsonaad”.Koos skautidega Tiigri rühmast käisidlapsed matkal Lahemaa looduspargis. Vanematerühmade jaoks oli ette nähtud matk ööbimisegatelkides – lapsed pidid õppima metsas orienteerumaja lõkke ning sõlmede tegemist. Halva ilmatõttu toimus kogu tegevus laagris.Nooremad käisid kiikumas ja koske vaatamas,mängisid luuremänge. Vihmase ilmaga mängisidlapsed lauamänge, osalesid konkursil “Loodus jaloovus”, tantsumaratonil, karnevalil jne.“Sügismaratonil” esitles iga rühm mõnda teistrahvust, nende laule, tantse ja rahvuskombeid.Kaunistati oma ruume, mõeldi välja sümboleidja projekte laagri territooriumi kaunistamiseks(kaasaegsed majad ja vigvami ehitamine).Osaleti kartulipeol, “rahvusvahelisel” festivalilja teatris.Lapsed võtsid meelsasti osa kõikidest üritustest.Kontaktandmed:Tallinna Skautide Rühm TiigridKärberi 27-9113918 TallinnTel 635 55 53; 563 545 52galina_j@yahoo.comGalina JarotskajaVALGEMETSA NOORTELAAGERTaas kogunes Valgemetsa laagrisse täismajanoori. Põlvamaal, Vastse-Kuuste vallas Ahjajõe kaldal paiknev laager oli tänavu võõrustajaks930 noorele vanuses 7–14 aastat. Arvestadesseda, et Valgemetsa Laste ja Noortelaageron tegutsenud juba viiskümmend laagrisuve,“rikuti” mitmeid viimaste aastate traditsioone.Laagriliste aktiivsuse tõstmiseks said kõik lapsedarvestuslikke punkte aktiivsuslehtedele. Vastavaltvanusele ja võimetele oli võimalik ennastn-ö aktiviseerida mitmetel ülelaagrilistel üritustel– kunstiringi korraldatud joonistuste näitusel,spordiüritustel, õhtustel meelelahutuslikel üritustel,kus paljud lapsed üllatasid julguse ja oskustegalaagrisaali laval esinedes. Lavalises tegevusesolid eeskujuks ka kasvatajad. Ilmad soosisidlaagriliste soove ujuda/supelda kahes basseinis,matkapäevi lähiümbruskonnas, bussireise Maanteemuuseumisse.Spordiüritustest oli taas kavas– pärast mitmeaastast pausi – menukas triatlon(ujumine, jalgrattasõit, jooks), Valgemetsa Rammumehe-konkursilvõeti mõõtu kolmel alal javõistluse parim selgus rannamaadluse tulemusena.Tüdrukute laagrivahetused kulmineerusidMetsapiiga-konkursiga, kusjuures mitmed tüdrukudeelistasid esineda Rammumehe-konkursil.Kõiges võeti aluseks eelkõige laste aktiivsus,soov olla tegev igal üritusel. Oli siiski üksikuid,38

Noortelaagrite sisuline tegevuskes mängisid oma tunnustatuse maha koguni eelviimasellaagripäeval/ööl. Kahju! JuubelitervitusiValgemetsa Noortelaagrile tõid naabrid TaevaskojaNoortelaagrist – mõlemad laagrid esinesidja sportisid ning napilt jäid eduseisu võõrustajad,seda tänu 1:0 jalgpallimängu võidule!Tänavu said laagrilised, abipersonal ja kasvatajad,üllatusena kaela juubelimedalid, millel Valgemetsalogo: pöial püsti – “olid parim”, “olidtubli”, “olid hea”, ning paljudele jagus kergeidseljakotte – “50 aastat Valgemetsa laagrit”. TänavuseValgemetsa laagrisuve finaalmõtted viisidplaanini korralda 2008. aasta laagrisuvi viiesvahetuses. Selle suve eelregistreerimisel said jupaljud soovijad kahjuks eitava vastuse.Kontaktandmed:Valgemetsa puhkekülaVastse-Kuuste valdPõlvamaaTel 514 45 61; 797 01 69valgemetsa@hot.eePeeter PreeKURGJÄRVE SPORDILAAGERKurgjärve Spordilaager asub Võrumaal, Rõugevallas kahe ilusa järve vahel.MTÜ Nõmme Spordiklubi on 2007. aasta 1. septembriksläbi viinud Kurgjärve Spordibaasis13 laagrivahetust 2058 lapsele.Nii talvised, kevadised kui 10 suvist vahetust onmöödunud hästi, sportlikult ja tervislikult. Laagrisoli lapsi nii Tallinnast, Viljandist, Tartust, Pärnust,Kadrinast, Parksepast, Alutaguselt, Sakust kuimujalt Eestist. Eriti populaarsed on juuli ja augustikuulaagrid, kus harjutasid kergejõustiku, ujumiseja suusatamise treening rühmad.Kõigis vahetustes töötasid laagris huvijuht, arstja ujumisinstruktor. Huvijuhi eestvedamisel olisisustatud noorte vaba aeg. Õhtuti toimusid mälumängud,viktoriinid, isetegevus, mitme sugusedturniirid, diskod jne. Laagris ei juhtunud suuremaidõnnetusi ega pahandusi režiimi rikkumisepärast. Kurgjärvel kui spordilaagris on keelatud niitubaka, alkoholi kui narkootikumide tarvitamine.Lisaks sportlastele olid laagris ka Tallinna Kunstikooli,diabeedihaigete laste ja kurtide rühmad.Sellel aastal lõpetasime kämpingumajade renoveerimise.Valmis ka uus puitpõrandaga korvpalliväljakja Kurgjärve ujumissild. Oli tavalineilus sportlik suvi.Nõmme Spordiklubi korraldab laagreid kakevad-, sügis- ja talvevaheaegadel.Kontaktandmed:MTÜ Nõmme SpordiklubiKülmallika 15 A12617 TallinnTel 671 85 44; 505 51 43nommespordiklubi@hot.eeJuhan AnupõldJAANIMÄE SPORDILAAGERJaanimäe Spordilaager tegutseb Võrumaal,Haanja vallas, Jaanimäe külas asuvas JaanimäeSpordibaasis. Spordibaas kuulub Võru linnale jaon Võru Spordikooli hallata.Spordibaas on käigus aastaringselt ja spordilaagrikäsutuses on spordibaasi ruumid talviselning suvisel koolivaheajal. Spordilaager kasutab1,5 ha spordibaasi territooriumist, kus paiknevadkõik laagri läbiviimiseks vajalikud ruumid jamänguväljakud.Spordilaager on mõeldud Võru Spordikooliõpilaste suve sisustamiseks ja õppe-treeningprotsessimitmekesistamiseks koolivaheaegadel.Spordilaagri pedagoogiliseks personaliks onVõru Spordikooli treener-õpetajad ja abikasvatajateksüliõpilased, kooli endised õpilased.39

Noortelaagrite sisuline tegevus2007. aasta suvised laagrivahetused toimusid16. juulist kuni 25. augustini. Vahetused on kuuepäevasedja suvel oli ühes vahetuses 25–30 õpilast.Viimane laagrivahetus toimub detsembriskolmekümnele õpilasele.Põhitegevuseks laagris oli sportlik treening: jaanuarisja detsembris suusatamine, suvel jooks,suusaimitatsioon, matkad, orienteerumine, pallimängudja ujumine. Laskesuusatajad kasutasidlaskeharjutuste treenimiseks Haanja SpordijaPuhkekeskuse lasketiiru. Rullsuusatamisekskasutati Võru-Väimela rattateed ja Haanja uutkergliiklusteed. Ujumiskohana kasutati spordibaasistkahe kilomeetri kaugusel asuvat Üvvärjärveja 4 km kaugusel olevat Kurgjärve Spordibaasiujulat. Kõikide laagrivahetuste õpilased andsidoma panuse ka spordilaagri kütte varumisel jaspordibaasi territooriumi hooldamisel.Kord laagrivahetuse jooksul toimus peoõhtu(moedemonstratsioonid, isetegevus) koos diskoga.Ühele päevale (kolmapäev või neljapäev)laagrivahetuse jooksul oli planeeritud vanematekülastusaeg (16.00–20.00). Selle aja sees oli lastevanematelvõimalik osaleda koos lastega sportlikesmängudes ning päeva lõpul nautida saunamõnusid.Haanjamaa kauni looduse keskel asuv JaanimäeSpordilaager on mõnus koht õpilastele vaba ajaja tervistava puhkuse veetmiseks ning meelisspordialagategelemiseks.Kontaktandmed:Võru SpordikoolKreutzwaldi 1665609 VõruTel 782 12 25; fax 782 11 66; 503 34 47spkool@vorulinn.eematiojandu@hot.eeMati OjanduKURTNA NOORTELAAGERLaager asub looduslikult kaunis kohas looduskaitsealalKurtna järvede vahel, 30 km Kohtla-Järve linnast.Laager jätkab koondprojekti “Noorte tervistav jaarendav puhkus” raames aktiivse vaba aja veetmisepopulariseerimist ning laagri eesmärgiks onluua kõik tingimused, mis võimaldavad lastelemaksimaalselt hea puhkuse.Kurtna Noortelaager on koht, kus laps võibsuhelda oma kaaslastega ja laagrikasvajatega,olla looduses ja värskes õhus, arendada loovustja osaleda mitmetes huvitegevustes. 2007. aastalaagriprojekt tõi kaasa uusi ideid ja muljeid.Kollektiivi ülesanded:• tagada mugav õhkkond iga lapse jaoks, et lapsei tunneks ennast tõrjutuna;• luua tingimused, mis soodustavad laste suhtlemistomavahel, ka erinevate vanuseastmetevahel;• arvestada iga lapse individuaalset eripära jaiga;• laiendada laste silmaringi ja teadmisi erinevatesvaldkondades;• õpetada lapsi looduse eest hoolitsema.Lastega töötasid litsentseeritud kasvatajad.Nende tööprintsiibid on: koostöö ja ühislooming;initsiatiivi ja eneseväljenduse heakskiitmine;grupi tegevuse organiseerimisel laste huvide jalaagri võimalustega arvestamine; lahkus, hoolivusja mõistmine.Iga rühmajuht on vastutav iga lapse elu ja terviseeest. Suve jooksul oli laagris pidevalt ööpäevaringnemeditsiiniline teenus lastele.Laagrivahetused olid temaatilised.I vahetus. Lillede põldKõik üritused olid pühendatud sellele teemaleja iga laps pidi tegema midagi, mis oli seotudühisteemaga. Selleks organiseeriti käigud metsa,et nad saaksid rohkem tutvuda meie ilusa loodusega.Vahetuse üritused: “Metsaskäik”, “Lillede pidu”,“Botaanikaloto”, “Seiklusteotsijad”, konkurss“Parim loodusmaterjalist käsitöö”. Vabal ajal lapsedujusid ja tegelesid erinevate spordialadega.40

Noortelaagrite sisuline tegevusII vahetus. Muinasjutul külasSee pühendati lemmikmuinasjuttudele ja nendetegelastele. Kõik lapsed seiklesid koos oma lemmikutegamuinasjuttude maal.Vahetuse üritused: “Vana muinasjutu uus lavastus”,“Intellektuaalne mosaiik”, “Tähistaevas”,“Neptunipäev”, “Tublimate päev” ja palju muidtemaatilisi tegemisi. Kahel korral oli külas teater“Muu taevas”. Vahetuse lõpul toimus suur pidulikkontsert.III vahetus. MatkaradaSellesse vahetusse tulevad reeglina vanemadlapsed ja vahetuse temaatika oli valitud vastavaltlaste eale.Toimusid: “Turistideks ristimine”, “Super-rühmajuht”,“Tunne meloodiat”, “Looduse hääled”,“Vaatlemisoskuse võistlus”, “Indiaanlasterada” ja “Kalurite turniir” ning vaatlemisoskuse,nägemismälu ja takistusvõistlused. Viid läbi kaöömatku teemadel “Tähistaevas” ja “Öine orienteerumine”.Muusikatundides lauldi matka- jareisilaule. Lapsed õppisid telki püstitama ja lahtivõtma, lõket tegema ning lõkkel toitu valmistama.IV vahetus. Suvine olümpiaadVahetuse temaatikat valides toetus laagrijuhtkondlaste soovidele. Selles vahetuses viidi läbiiga suguseid võistlusi ja spordiüritusi: “Olümpiamängud”,“Lõbusad stardid”, “Veepidu”ning laagri meistrivõistlused jalgpallis ja hokis.Toimusid tennise, võrk-, pioneeride-, rahva- jakorvpallivõistlused. Kuna vahetus oli võistlusteemaline,siis fikseeriti kõik tulemused ja rekordidning kõik võitjad ja rekordite püstitajad saidautasustatud diplomite ja mälestusesemetega.V vahetus. RobinsonaadSelles vahetuses puhkas lisaks tavalastele ka kaksrühma vabatahtlikke, kes päeva esimesel poolelkäisid tööl, teisel poolele osalesid laagriprogrammis.Läbiviidud ürituste hulgast võib nimetada“Iseseisvumispäeva”, “Armastuse päeva”,“Halloweeni”, “Neptunipäeva”.Iga vahetuse lõpul valmistasid rühmajuhid lastejaoks “üllatuse”. Need olid toredad ja meeldejäävadrühmajuhtide etendused, kus nad esinesidtantsijate, lauljate ja moosekantidena.Üks tähtsamaid eesmärke oli õpetada lapsi loodusthoidma ja temast hoolima. Koristati niilaagri territooriumi kui ka randa, kus lapsed omasilmaga nägid, kuidas inimesed reostavad loodust,ja mõistsid selle hukka.Kontaktandmed:Kurtna NoortelaagerKeskallee 1930395 Kohtla-JärveTel 566 873 05kurtna.laager@kjlv.eeLjudmilla ŠutLASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITE OÜREMNIKU LASTE- JA NOORTELAAGERLASTEKAITSE LIIDU LASTELAAGRITEOÜ NOORTELAAGER REMNIKU PUHKE-KESKUSRemniku Puhkekeskus on suurepärane koht, kuson head tingimused lastele ja peredele suunatudprogrammide läbiviimiseks ning igakülgseksaktiivseks puhkuseks. Puhkekeskus asub Peipsijärve põhjakaldal, Alajõe vallas, Ida-Virumaal.Asukoht on igati soodne – Peipsi järv, puhas õhk,kaunis loodus ja laagri eraldatus.Puhkekeskus pakub erinevaid võimalusi suveprogrammisisustamiseks. Meil on võimalikpuhata sportides ja matkates, ujuda järves, mängidajalg-, korv-, sulg- ja võrkpalli. RemnikuPuhkekeskuse territooriumil on ka väike staadion,kaks erineva suurusega jalgpalliväljakut,kaks platsi rannavõrkpalli harrastajatele. Päevasteleja õhtustele tegevustele lisaks on võimalus41

Noortelaagrite sisuline tegevusmängida koroonat, lauatennist, mitmesuguseidlauamänge, laenutada lugemiseks raamatuid, osaledaüldüritustel jne.Meil on välja kujunenud traditsioonilised iga-aastasedüritused lastele. Korraldame ühiseid spordivõistlusi,toimuvad karneval ja veepidu, organiseerimetemaatilisi õhtuid, tantsime. Vajadusel jasoovil korraldame lastele ka ekskursioone kokkuleppealusel Ida-Virumaa huvitavamatesse jaajaloolistesse kohtadesse. Olgu nendeks näiteksIisaku vaatetorn või Kohtla-Nõmme vallas asuvKohtla Kaevandusmuuseum.Traditsioonilisi laagriüritusi püüame igal aastaltäiendada uute üritustega.Laagril on kindel päevakava ja kodukord, töötavadlitsentsiga kasvatajad, vetelpäästja ja meditsiinitöötaja.Käesoleval aastal korraldas Remniku Puhkekeskusnoortele kuus laagrivahetust. Suvevaheaegakäis veetmas 770 last Eestimaa mitmetest maakondadest.Tule aktiivselt puhkama Remniku Puhkekeskusesse!Kontaktandmed:Lastekaitse LiitEndla 6-1810142 TallinnTel 631 1128; 33 93198www.lastekaitseliit.eeAlar TammHUVITAVAMAD PROJEKTLAAGRIDPORKUNI SUVELAAGERPorkuni Kooli korraldatud suvelaager toimus15.07.–22.07.07, osales 30 last.Laagri avamisel said lapsed oma rühma värvigakaelaräti. Avamispäeva õhtul küpsetasime sütelviinerpirukaid ja seejärel toimusid rahvalikudvõistlusmängud.Kõik laagrihommikud algasid hommikvõimlemiseganing seejärel heisati laagrilipp. Päevlõppes lipu langetamisega.Teisel päeval käisid lapsed järvel aerutamas,meisterdasid aknavitraaže, ujusid. Õhtupoolikultoimusid maastikumäng ja vahvad osavusvõistlused.Kolmandal päeval korraldasime ekskursioonimere äärde. Külastasime Toolse linnust, kustoimus aardejaht; ujusime ja päevitasime Võsurannas.Laagri neljandal päeval toimus liivapildi valmistamine,sõideti paadiga, soovijad ujusid. Toimusveepidu Neptuni ja Näkineiuga.Viiendal päeval külastasime Põlula piisonifarmi,kus tutvusime koduloomade eluga. Kõigil olivõimalus ratsutada, hüpata batuudil ja vibugamärki lasta; õhtupoolikul sai õppida lina-tantsu.Kuuendat päeva võib nimetada muusikapäevaks.Laagrilised meisterdasid roopilli, laulsidja musitseerisid erinevate rütmipillidega. Päevateisel poolel matkasime talumajapidamisse, kuslapsed söötsid jäneseid.Seitsmendal päeval kaunistati liivapildi raami,joonistati pilt lemmiklaagripäevast ja valmistatimaitsvaid küüslauguleibu. Õhtul püstitatitelgid ning kõikidel soovijatel oli võimalus telgisööbida. Küpsetasime lõkkel vorstikesi ja laulsime-tantsisimeakordioni saatel.Viimasel, kaheksandal päeval panime ühiseltvälja näituse laagris meisterdatud töödest, langetasimetelgid ja pakkisime kotid. Enne laagrilõpetamist jõuti veel ujumas käia.Laagri lõpetamisel said kõik lapsed mälestusekstunnistuse ja omameisterdatud tööd. Lastevanemateloli võimalus saada ülevaade laagri tegevustestja näha pilte, mis valmisid laagri jooksul.Laagri korraldajad M. Luik ja E. Himma42

Noortelaagrite sisuline tegevusMTÜ TARTU KOIDU KESKUSE LAAGRIVAHETUSEDMTÜ Tartu Koidu Keskus viis laagrivahetusi läbinii kevadvaheajal kui suvel; seitsmes vahetuson plaanis korraldada talvel. Laagrite eesmärkoli tervistav ja arendav tegevus looduses, eemallinnakärast ja ka kiusatustest.Lastel oli võimalus tutvuda Eestimaa kauni loodusegaerinevates laagripaikades ja kõik kohadolid valitud nii, et seal oleks võimalik korraldadanii sise- kui välisüritusi, leida tegevust niipäikselistel kui vihmastel päevadel. Laagripaigadvaheldusid ning see andis võimaluse ka samadellastel käia korduvalt meie poolt pakutavateshuvitavates laagrites.Kevadlaager Kirikumäe MatkamajasLaagripaik asub väga kaunis kohas ning pakubhäid võimalusi matkamiseks. Lähikonnas asuvVastseliina Gümnaasium lubas kasutada omaspordisaali, kus sai läbi viia spordivõistlusi. Vaatamatakevadisele lörtsisele ilmale õnnestusidlaagri ettevõtmised hästi.Suvelaager Pähnis IEsimene Pähni laagrivahetus oli pühendatudkalastamisele. Lapsed, kes laagris osalesid, olidjuba varemgi kohtunud kalastusklubi eestvedajateganing saanud rohkesti teoreetilisi näpunäiteidja teadmisi kalastamisest. Kõigepealt saadiõpet turvalisest veekogu ääres viibimisest ningsiis avanes võimalus ise saadud tarkusi järeleproovida. Lapsed püüdsid hulgaliselt kalu, õppisidneid puhastama ning toitu valmistama. Laagritkülastasid mitmed kalastuse spetsialistid, shTartu Kalastusklubi esinaine Lea Saar. Plaanis onkorraldada samalaadne laager ka järgmisel aastal,et lapsed saaksid saadud teadmisi veelgi kinnistadaning huvilistel oleks võimalik tegeleda omauue hobiga.Suvelaager Tiirimetsas SaaremaalSaaremaal peetav laager on lastele alati eksootiline,kuna juba kohale jõudmiseks tuleb veidireisida. Laager oli põhiliselt paikne, kohapeal olivõimalus korraldada võistkondlikke sportmänge,jalgpalli, võrkpalli ja rahvastepalli. Samutiselgitati võitjad välja sulgpallis ja teatejooksus.Külastati ka Tehumardi lahinguvälja ning soojemailmaga käidi meres ujumas ja metsa alllooduslikku materjali korjamas.Suvelaager Pähnis IITeine laagrivahetus Pähnis möödus põhiliseltmatkates ja orienteerudes. Lähedalasuvad matkarajadandsid võimaluse tutvustada lastele Eestiskasvavaid marju, taimi, seeni jm. Matkaradadeläbimine õpetas ka vastupidamist ning tähelepanelikkust.Käidi Metsavendade talus, Paganamaalja Piiriorus. Jõuti ka kõige kaugemasseEesti-poolsesse lõunatippu Läti piiri ääres. Sealnematkarada oli väga huvipakkuv ning marjaderohke.Laagripaigas viidi läbi veel nii sõudmis-,ujumis-, lilleseade- kui ka soenguvõistlusi, erilineoli ka väikeste skulptuuride valmistamine.Suvelaager Orissaares SaaremaalOrissaare laager oli põhiliselt kunstilaager.Laagrit külastas noor naiskunstnik, kes tegi iseja õpetas lastelegi henna kehamaalingute tehnikat.Enamus aega möödus mere ääres, kus lihvitiujumisoskust ja korraldati rannamänge. Osaletikohalike poolt korraldatavatel Tammetõru mängudel,kus Tartu lastel läks väga hästi. Diplomeidjagati ka omavaheliste viktoriinide ja pallimängudevõitjatele.Matkalaager ümber VõrtsjärveJuba traditsiooniks saanud rattamatk leidis asetka sel aastal, seekord sõideti ümber Võrtsjärve.Selline matk õpetab hästi üksteisega arvestamaning uute oludega kohanema. Peatuspaikades tuliühiselt nii lõket teha kui toitu valmistada. Läbisõideti pea 200 km ning kõik noored jäid rahule.Oli võimalus Vaiblas mängida võrkpalli ning käiapaadiga sõitmas. Mõned ööd ööbiti telkides ningoli öid, kus saadi magada väga heades tingimustesnagu näiteks Tarvastu pastoraadis. Nooredootavad põnevusega juba järgneva aasta matka.Nii kasvatajad kui ka lapsed on väga rahul möödunudsuviste laagritega ning leiame, et projekttäitis oma ülesande.Merli Tähnas,laagrijuht43

Noortelaagrite sisuline tegevusKEHTNA VALLA SUVISED LASTELAAGRIDKehtna valla populaarsemaks lastelaagriks onolnud juba mitmel aastal järjest laager Tarsil.Tarsi talu on mitmekülgsete võimalustega looduskauniskoht meie vallas. Lastelaagri korraldamineTarsi talus on laste poolt väga omaksvõetud. Laager toimus kahes vahetuses. Igastvahetusest võttis osa 25 last ja laager kestis kuuspäeva. Kõik päevad olid laste jaoks huvitavaltsisustatud. Laagri peaeesmärgiks oli pakkuda niiprobleemkäitumisega lastele ja ka kõigile teisteleeduelamust ja toimetulekuoskusi. Elati “mereröövliteelu”, poisid said koos juhendaja IllarOleskiga ehitada mereröövlite laeva.Toimus looduspäeva rabamatk, samuti kunsti jaarendavate tegevuste päev. Mitmel õhtul saidlapsed osaleda karaoke võistlustel ja moeshowl.Arendavateks tegevusteks olid savitööd, kivimaalingud,punutiste valmistamine jne. Kõikidestlaste töödest said vanemad ülevaate laagrilõpul korraldatud näitusel.Lastelt saadud arvamustest võib positiivsenavälja tuua selle, et laagri tegevused toimuvadvabas vormis, lapsed saavad ise valida, kas osalevadaktiivsemates või passiivsemates tegevustes.Laager on eelkõige puhkelaager, tegevustegaei ole üle pingutatud, lastest hoolitakse väga.Kristina Lett,lastekaitsetöötajaFÄN CLAB LAAGERTALVFän Clab laager alustas 2007. aastal tegevustOtepääl.Kuna lund oli jaanuaris vähe, siis toimusid igapäev pikemad ja lühemad matkad igasuguseilmaga. Matkad toimusid energiasamba juurde,Suusamuuseumisse, Väiksele Munamäele.Otepääl oli avatud snowtubingu rada, seal lustiminemeeldis lastele väga.Meisterdasime küünlaid, pudelikorkidest väikeloomi,kalendreid. Vaatasime öökino, laulsimekaraoket, tantsisime. Laagri toimumise ajal tehtitelesaadet “Puhka Eestis”, kus paljud lapsed saidteletähtedeks. Sõjaväelaste juhendamisel lasimeõhupüssi, vibu, läbisime miinivälja. Tünnisaunamõnud jäävad meelde pikaks ajaks.SUVIIgal suvekuul toimusid meil laagrivahetusedEestimaa erinevates kohtades. Juunis toimuslaager merehõngulises Käsmus, juulis kadakaselSaaremaal ning mägisel Otepääl ja augustispikem vahetus Otepääl.KäsmuKujundasime laagriraamatuid, majadele soovidelippe,vahvaid mobiili- ja pliiatsitopse, siidimaalitehnikaskaelakeesid, kangast ja papistseinapilte.Matk soovide kivimäele ja Kuradisaarele kujunesoodatust raskemaks, kuna veetase oli tõusnudja saarele minekul ulatus väiksematel lastel vesipõlvini. Üllatus oli aga suur, kui Kuradisaarekuradid jagasid sponsorite poolt kõigile lasteleT-särgid.Läbi matkamängude õppisime hulganisti matkatarkusi.Toimus laagrikunni vastuvõtt, fänn-poisi ja fänntüdrukuvalimine, karaoke, laagripulm.Korraldati laskmisvõistlus õhupüssist, toimusidpõnevad teatevõistlused, korvpalli tähtedemäng,maahokivõistlus, minimaraton.F1 kommentaator hr Tarmo Klaar rääkis vägapõnevalt noore arengust, kangelaseks saamisest,tehes seda väga värvikate ja õpetlike filmide saatel.Laagri lõpul toimus ekskursioon TV 3 stuudiosse,kus saime istuda uudistestuudio puldi taganing kuulasime eelinfot uue hooaja saadetest.SaaremaaEkskursioon Pädaste mõisa ja jaanalinnufarmioli väga vahva. Külalised Lõuna-Aafrikast jaLondonist mängisid lastega palju põnevaid erisuguharude mänge. Toimus lõkkeõhtu.Oli ka fotoviktoriin, fotoshow, meigi- ja moemaailm,fännipidu, karaoke, laagripulm.44

Noortelaagrite sisuline tegevusUudse tehnoloogiaga kaunistasime pudeleid,lillevaase. Kujundasime laagriraamatuid.Toimusid lustilised olümpiamängud, sopsu-,laskmis-, petangivõistlus, võrkpall, maahoki, minimaraton.Ühe öö veetsime Muhu saarel telklinnakus, tutvusimeastelpajuistandusega.OtepääKülastasime Otepää seiklusparki, Pühajärvematkaradasid. Mängisime lipumängu, 50-mängu,veesõda. Valmistasime villapallidest võtmehoidjaid,kaelaehteid, kaunistasime moepurke.Toimusid karaoke- ja diskoõhtud, moeshow teemal“kosmos”, filmiöö ja laagripulm.OtepääLaager algas ekskursiooniga Tartu teatrisse“Vanemuine”. Nägime lavataguseid ruume jasaime lauluhääle suurel teatrilaval lahti laulda.Laagris toimus väga palju erineva suunitlusegamatkasid. Külastasime Otepää seiklusparki,Ansomäe matkaradasid, energiasammast, Suusamuuseumi,Pühajärve. Toimus “laagrierna” läbiseiklusliku matkamängu Pühajärvele, kus veetsimeöö telkides. Õppisime tegema lõket, õigestipakkima matkakotti, grillisime vorste.Kavas olid meeskondlik orienteerumine, lipumäng,jalgpall, veevõrkpall, laskmine, liiva lossideehitamine, erinevad kullimängud, täpsusjooksudjpm meeskondlikke mänge, mis olid noorteleülipõnevad. Ootamatu mälumäng muusikast jaEestimaast oli väga hariv.Meisterdasime teokarpidesse geeliküünlaid,klaasivärvidega meigitopse, elu esimesi kalakonksutopse,raamatuid.Tegime filme, fotoshowsid, korraldasime etlemisstuudioid,playboxi, laagripulma. Õppisimelinetantsu, erinevaid rahvatantse nt vene troikatjne.Laulsime regivärsis laagrilaulu ja karaoket. Laagritkülastas tulevane superstaar Laura, kes rääkisväga põnevalt, kuidas kirjutada laule ja midaendast kujutavad laulustuudiod.Enamus laagrilastest sai oma kogemuse tünnisaunarituaalist.Kontaktandmed:MTÜ Fän Clabwww.seiklusmaailm.eeinfo@seiklusmaailm.eeTel 513 76 85Krista DregerMTÜ SIRTSUCAMP SUVELAAGRID2007. aasta suvel korraldas MTÜ Sirtsucamptaas 4 laagrivahetust, millest võttis osa 120 lastvanuses 6–14 a. Enamus lapsi on meile tuttavadeelmistest aastatest, kuid nagu igal aastal tuli kasel suvel juurde uusi lapsi ja nii meie laager ainasuureneb.15–17-aastased korduvkäijad noored proovisidtaas kätt abikasvatajatena ja tulid sellega edukalttoime. On hea meel, et meil on aastatega väljakujunenud kindel kasvatajate kaader. Ühe meienoorkasvataja Grete saatsime aga sel suvel omakasvatajaoskusi näitama ja uusi kogemusi omandamameile tuttavasse USA lastelaagrisse, kellegaon plaan hakata laagrilaste vahetusi korraldama.Oleme oma kasvatajatega palju arutlenud selleüle, et kas peaksime oma laagri tegevuskavamuutma või jätkama sissetöötatud tegevustega?Miks tulevad lapsed mitmeid aastaid järjest meiejuurde tagasi? Kas neile ei muutu tüütuks taassamu mänge mängida ja sarnaseid võistlusi kaasateha? Kuid niipea kui mõne eelmisel aastal läbiviidudvõistluse või mängu ära jätame, küsivadlapsed ise, et miks sel aastal “Miljonimängu” eiolnud või et miks me triatloni ei teinud? Ja samadküsimused juba enne laagri algust matka kohta,et kuhu me sel aastal läheme ja mitmepäevasematka teeme? Tundub, et just see, kuidas ja midakorraldame, toobki lapsed tagasi.Tegelikult muudame natuke oma üritusi igalaastal ja matkatagi püüame igal aastal uude kohtaning füüsiliselt veidi raskemates oludes (näitekstuli rohkem matkata kruusateedel).Sel aastal korraldasime I ja IV vahetuse lastelekahepäevase kombineeritud ratta- jarongimatka Kernust Kurgja lähedal asuvasseKõrgekalda tallu. Vastavalt vanusele ja füüsilisele45

Noortelaagrite sisuline tegevusvõimekusele gruppidesse jaotatuna sõitsid lapsedratastega enne rongile minekut kas siis 16 kmKohilasse või 32 km Raplasse. Matk jätkus rongisõidugaEidaperesse, kust edasi oli vaja sõitaratastel veel pisut üle 20 kilomeetri, et jõudaplaneeritud sihtkohta.I vahetuse ajal sadas peale rongilt lahkumistpidevat “seenevihma” ja hetkel tekkis väikemure, et kuidas lapsed vastu peavad. Kuna agateadsime, et ees ootab vana taluhoone oma soojakaminatulega ja me ei pea hakkama vihmastelke püstitama, siis andis see jõudu eelkõigekasva tajatele, kes oma optimismiga hoidsid kalastel tuju üleval. Vapustav oli vaadata, kuidassaateauto, olles laste pakid juba ära viinud, tulirattu ritele vastu, et väsinud matkaselle auto pealevõtta, pidi aga tühjalt tagasi sõitma, sest viimastelkilomeetritel oli juba auasi ise rattal kohalevändata.IV vahetuse suuremate lastega tegime samamatka pikema variandi juba täies ulatuses kõigigakoos läbi. Nüüd jäi meil seal talus ollesaega ka ratsutamiseks ja Pärnu jõel kanuudegasõitmiseks. Talukoht Vändramaa metsade keskelon ilus ja lastel on soov järgmisel aastal samassekohta veel tagasi tulla.Ka III vahetuse lastele oli tegelikult kavandatudsama matk, kuid meeletu vihmasadu matkaksplaneeritud kolmapäeval sundis meid plaanemuutma. Kaks kasvatajat koos “7 vapraga” asusidvihmale vaatamata teele ja tegid selle matkalühema variandi edukalt läbi. Ülejäänud lastegakorraldasime ilma paranedes neljapäeval ühepäevasematka Pahkla karjääri. Õhtul, kui pikaltmatkalt saabunud 7 poissi õhinal oma muljeidrääkisid, olid paljud mahajäänud veidi kurvad,üks neist (10-aastane poiss) isegi nii “õnnetu”,et tuli IV vahetuse matka ajaks kohale ja tegikoos selle vahetuse lastega oma ärajäänud matkakaasa!II vahetuse 6–10-aastaste lastega korraldasimekahepäevase rattamatka Pahkla karjääri.Peale 25 km rattasõitu seadsime seal üles omasuured 10–15-kohalised telgid, ujusime, tegimelõkkel süüa, korraldasime rühmadevahelise liivalossideehitamise võistluse ja ronisime EestimaaKivide Kuninga otsa.Samuti nagu eelnevatel aastatel korraldasime kasel aastal enne matka maastikumängu või orienteerumisvõistluse,kus siis erinevates KP-deskontrolliti eelnevalt õpitud matkatarkuste omandamist.Väga oluliseks pidasime seejuures justgrupitööd ja üksteisega arvestamist, mis on olulineka matkal olles.I, III ja IV vahetuse lastele korraldatud orienteerumismängoli sel aastal veidi teistmoodi kuitavaliselt. Eesmärgiks oli õpetada lastele selgeksvõimalikult rohkem tingmärke. Uus mäng oliväga põnev ja kaasahaarav.Et tuua meie spordiellu veidi vaheldust, asendasimetriatloni sel aastal akrobaatikaga. Tuntudakrobaatikatreener Eero Joon õpetas lasteleõigeid hüppetehnikaid trampliinilt. Nii mõnigipoiss sai selgeks isegi salto ette või taha! KunaIV vahetus oli pikem, siis jõudsime siin lastetungival soovil ka triatloni läbi viia.Nagu näha, on kõik meie laagrivahetused vägasuures osas sportliku suunitlusega: matkad, erinevadpallimängud, lauatennise- ja koroonaturniirid,akrobaatika, traditsiooniline laagri triatlon,ujumine väikeses kodubasseinis ja Keila veepargis.Samuti Rammumehe valimine I, II ja IIIvahetuses.Lisaks spordile oli meil palju ka loomingulisitegevusi.Igas vahetuses meisterdati midagi põnevat:I vahetuses traadist ja paberist usse ja madusid;II vahetuses lilleseadeid omavalmistatud paberplaadileja kipsist lilli; III vahetuses kipsist kujundatudseinaplaate ning IV vahetuses taimevaipu.Samuti küpsetasid lapsed ise lõpuõhtuks pärmitaignastmaitsvaid saiakesi, IV vahetuses tegi agaiga rühm oma retsepti järgi koogi, mis tuli siis kaise kaunilt serveerida.Väga tähtsaks peame laste omaalgatuse arendamistja esinemisjulguse kasvatamist. Loodame, etandsime lastele piisavalt võimalusi esinemiseks.Õhtud olidki sisustatud nii, et vaheldumisi esinesidlapsed ja kasvatajad. Lapsed tegid dramatiseeringumõne tuntud muinasjutu ainetel,mõne reklaamiklipi ja tutvustasid iseend kaskogu rümaga või individuaalselt esinedes. Vägavaimukad olid etteasted IV vahetuse teemaõhtul“Sirtsucamp aastal 1957”.Kasvatajad korraldasid meeltemängu, viktoriinija sel suvel esmakordselt uue mälumängu“Matematico”. Õhtud lõppesid tavaliselt lõkkeääres kitarri saatel lauldes, tihti ka diskosaalis46

Noortelaagrite sisuline tegevustantsumöllus. IV vahetuse lapsed olid meil eritimusikaalsed. Saime kuulata 10-aastase Andreivapustavat klaverimängu, Haini akordionipala,rääkimata mitmetest kitarripoiste esinemistest.Kasvatajad aga esinesid iga vahetuse lõpuõhtulselle aasta Sirtsucampi hitiga, omaloominguliselauluga:“Sirtsucampi tullakse, järgmisel aastal tagasi.Pane tähele!”.Loomulikult kuulub laagrielu juurde ka ööhäire,mille ärajäämine vihmaste ilmade (just vihmamärgadeööde) tõttu I ja III vahetuses oli lastemeelest “täielik katastroof”. IV vahetuse lastelesai korraldatud väike julguseretk öises metsas.Paljud meie tegemised said ka sel suvel jäädvustatudvideolindile. Tavaliselt ongi viimase päevaärasõidunukruse leevendamiseks tore tegevusjust eelmiste aastate videote vaatamine.Laagrit jääb meenutama meie laagri T-särk. Igalaps saab laagrist lahkudes kaasa CD oma vahetusepiltidega, lisaks erinevate võistluste diplomidja auhinnad.Kuigi meil on internetis ka oma koduleht, olemekindlad, et laager kogub üha enam populaarsustjust läbi laste eneste. Nende rahulolu oma laagrisuvega,uute sõprade leidmine ja kindel plaanja soov ka järgmisel aastal kokku saada, annabkasvatajatelegi positiivseid elamusi ja jõudu uuelsuvel taas laagrit teha.Kontaktandmed:MTÜ SirtsucampTel 522 12 46sirje@sirtsucamp.eewww.sirtsucamp.eeSirje RaudRAHVASPORDIKLUBI RAE SPORDI-JA PUHKELAAGRIDRahvaspordiklubi Rae viis oma projektlaagridläbi Eesti looduslikult kauni väikelinna Tõrvavahetus läheduses – Valga maakonnas, Hummulivallas.Kokku osales 2007. a suvel laagrites 458 last.Suvelaagrite erinevatel vahetustel oli ka erineveesmärk. Kui suve alguses oli laagrite peamisekseesmärgiks pakkuda lastele koolis tekkinudväsimuse ja stressi maandamist aktiivse puhkusenäol, siis suve lõpupoole olid laagrivahetustesjuba tõsised sporditegijad tõsiste treeningutega.Esimesed kolm laagrivahetust täitsid täielikultoma eesmärgi. Peamiselt Tallinna koolilastest(Õismäe ja Lasnamäe koolidest ning Tallinnalähedalt Jürist ja Arukülast) koosnevad vahetusedsaid täiel rinnal nautida Lõuna-Eestis viibimist.Tallinna poole tagasi vuravas bussis olidsilmanähtavalt rahulikumad ja rõõmsameelsemadlapsed kui laagrisse tulles. Esimeste päevade ärevussai õpetajate-kasvatajate abiga kiiresti maandatudhuvitavate ja mitmekülgsete tegevustega.Lisaks kõikvõimalikele pallimängudele (jalg-,korv-, sulg-, rahvaste- ja pioneeridepall; lauatennis)jätkus meelepärast ja huvitavat tegevustkogu päevaks. Jäi aega ka intellekti ja loogilisemõtlemise arendamiseks. Viidi läbi erinevaidkonkursse ja viktoriine, maastikumänge ja matkuloodusesse. Käidi külastamas kohalikke vaatamisväärsusi,nagu näiteks Helme lossivaremeidja koopaid, Taagepera lossi jne. Iga laagrivahetuslõppes temaatilise lõkkeõhtuga.Suve keskpaik oli Tallinna ja Rae valla õpilasmalevlastepäralt, kelle põhitegevuseks oli maasikatekorjamine, kuid lastel jätkus küllaga energiatka vaba aja edukaks sisustamiseks. Nii olid popidstiilipeod, lõkkeõhtud. Toimusid kahepäevasedmatkad Valgjärve ja Väikese Emajõe äärde, kusööbiti mitte telkides vaid lahtise taeva all; sõidetikanuudega, mis oli omaette eksootika linnalastele.Ja loomulikult ei lõpe malev ilma malevapulmaja malevalauluta. Laulu harjutamist võetitõsiselt ja nii saavutatigi kokkutulekul teine koht.Spordikallakuga laagrites osalesid erinevate aladegaspordiklubid: karateklubi Impakt Tallinnast,jalgpalliklubi Viimsi, käsipallimängijad spordiklubistMella, akrobaadid SK Trefoil, korvpalliklubiMarkus, iluvõimlejad Keilast, kergejõustiklasedTallinnast. Suviste treeninglaagritekorraldamiseks on laagripaigas olemas täismõõtmetegapuitpõrandaga korvpalliväljak, murupinnasegajalg- ja võrkpalliväljakud; kergejõustikujaoks kaugus-, kõrgus- ja teivashüppepaigad ning47

Noortelaagrite sisuline tegevusakrobaatikaharjutuste jaoks rajad ja batuudid.Vaba aja sisustamiseks on võimalus mängidalauatennist ja koroonat.Lõõmava päikese eest saab kosutavat jahutusttiigist, kus ujumiseks on eraldatud ohutu koht.Kokkuvõtteks võib öelda, et laagrisuvi meeldislastele väga, enamus lubas kindlasti järgmiselsuvel tagasi tulla ja mõni isegi sõbra kaasa võtta.Kontaktandmed:MTÜ Rahvaspordiklubi RaeTel 515 00 58indrekuuemaa@hot.eeIndrek UuemaaMARVELLA MAJAD OÜ NOORTE-LAAGER “BEAVERS CREEK”Marvella Majad OÜ laagripaik asub ValgamaalSooru külas, Tallinnast 250 km, Tartust 75 kmja Valgast 10 km kaugusel. Sel aastal on meiltoimunud kolm erineva programmiga laagrivahetust.Kevadvaheajal toimus üks vahetus jasuvel kaks. Kaks vahetust oli suunatud sportlikuletegevusele ja vanemale vanuserühmale,ning üks noorema vanuserühma lastele, kellestenamus tuli laagrisse esimest korda. Neljas vahetustoimub sügisesel koolivaheajal ja on sportlikusuunit lusega.Meie laagril on oma sümboolika: T-särgid, kruusid,vimplid, pearätik ja kleepsud.Sport on meie laagrite kõikides vahetustes ühekskeskseks tegevuseks. Päevakava on koostatudnii, et vaimsed ja füüsilised tegevused oleksidtasakaalus. Noorte käsutuses on matkarada, korvpalli-ja võrkpalliväljakud, minigolfirajad, tenniseväljakud,piljard, lauatennise- ja koroonalaud.Mängitakse ka jalgpalli, rahvastepalli, sulgpalli,korraldatakse teatevõistlusi, tehakse hommikvõimlemistning võimalusel käiakse ujumas. Eritreeninguttehti esimeses ja teises vahetuses.Laagrilised käivad matkal, õpivad orienteerumistja läbivad seiklusraja, mille eesmärgiks on meeskonnatööõppimine ja turvalisuse arendamine.Palju tegeldakse ka laste loovuse arendamisega.Üheks selliseks tegevuseks on teatrikunsti õpetus,kus arendatakse väljendusoskust, rühmatööd, esitatakseetüüde ja lühietendusi. Teiseks loovusearendamise suunaks on kunstiõpetus – joonistatakse,tehakse kollaaže, rebimistehnikas pilte,valmistatakse kompositsioone ja voolitakse savistmitmesuguseid kujukesi.Toimuvad ka meediapäevad, kus tehaksereklaamiklippe, intervjuusid ja antakse väljalaagrilehte. Korraldatakse laagrilaulu ja luuletusekonkurss.Vahetuse lõpul korraldatakse näitus noorte projekttöödestja esinetakse ühiskavaga.Õhtuid sisustatakse ühiste etteastetega ette antudteemadel, korraldatakse viktoriine ja tantsitaksening igaõhtuseks rituaaliks on kujunenud koguneminepuhketuppa, kus päeva jooksul toimunudsündmused läbi arutatakse ning salasõprade kirjakastavatakse.Lõpuõhtud sisustatakse nädala jooksul väljakujunenud parimate tantsude, laulude ja näitemängudeesitamisega. Süüdatakse lõke, grillitaksevorste ja süüakse torti. Autasustataksetublimaid laagerdajaid.Käidi ka väljasõidul, kestvusega üks päev, järgnevateskohtades:• marsruut 1: Sooru–Võru–Haanja–Sangaste–Sooru;• marsruut 2: Sooru–Pühajärve (tunnetusrajaläbimine)–Sooru.Kontaktandmed:Marvella Majad OÜ68301 Tõlliste valdTel 767 98 60; 516 20 60marvella@hot.eewww.hot.ee/marvellaVeiko Ardel48

Noortelaagrite sisuline tegevusMERIVÄLJA AEDLINNA SELTSI NOORTELAAGRIDKevadvaheaja laager Otepääl AnnimatsikämpingusLaagri kestel tegeleti spordiga ja veedeti kultuurseltvaba aega. Joosti, orienteeruti ja korraldatijalgsimatku. Käidi ekskursioonil Sagadi lossis.Õhtuti korraldati viktoriine ja diskosid.Suvelaager Ukrainas, Beregovoje külasAugusti keskel naasis Krimmist Tallinna õpilasterühm, kelle projektlaager toimus Ukrainas,Beregovoje külas. 24 noort käisid abistamaseestlaste järeltulijaid, kelle esivanemad olid145 aastat tagasi oma kodud rajanud Musta mereläänerannikule. Puhkuse kõrval tehti tööd: raiutivõsa, saeti puid, koristati tomatisaaki, rohiti põlduja parandati tööriistu. Tutvuti ka Krimmi poolsaarevaatamisväärsustega – käidi Jevpatorias,Sevastopolis, Jaltas ja Marmorkoobastes. Kahelõhtul võisteldi küla noortega jalgpallis. Kohalikudvõitsid küll mõlemad mängud ülekaalukalt,kuid sõprussuhete loomisele aitas see tunduvaltkaasa. Pärast suheldi rohkem nii külatänaval kuidiskoõhtutel. Eks eesti noorte vene keele väheneoskus andis tihti tunda, aga võttes appi ka teisedkoolis õpitud keeled, saadi omavahelised jutudaetud.Kuna osa noori oli samas külas laagris olnud kaeelmistel aastatel ja külarahvale asjaliku muljejätnud, oli ka sel aastal vastuvõtt kohalike elanikepoolt hea, seda enam, et hulk toimetusi töökateeesti noorte poolt tehtud sai.Suvelaager Otepääl, Annimatsi kämpingusLaager töötas esitatud päevakava alusel. Hommikutija õhtuti toimusid ujumistreeningud.Peale lõunat käidi matkamas ja ekskursioonidel(Suurel Munamäel, Käärikul, Pühajärvel,Otepääl). Pühajärvel käidi paadiga sõitmas. Korjatika marju ja seeni, mis ühiselt köögis ärakeedeti-praeti. Õhtuti toimusid diskod, mängitilauamänge ja korraldati võistlusi korvpallis jajalgpallis.Kaja Laanmäe,projektijuhtRAPLA MAAKONNAKOOLITEATRITE SUVEKOOLSuvekool toimus kahes vahetuses ja osalejaid olikokku 250 (25-st erinevast koolist üle Eesti +34 külalisesinejat).Esindatud olid:Käru Põhikool, Kehtna Põhikool, Alu Algkool,Märjamaa Gümnaasium, Kabala Kool, KohilaGümnaasium, Kohila Avatud Noortekeskus, ValtuPõhikool, Järvakandi Gümnaasium, Valgu Põhikool,Kivi-Vigala Põhikool, Tallinna Arte Gümnaasium,Rapla Ühisgümnaasium, Retla Kool,Jüri Gümnaasium, Põlva Gümnaasium, Pärnu-Jaagupi Gümnaasium, Viljandi Kultuuriakadeemia,Türi Gümnaasium, Tallinna 21. Keskkool,Tartu Noortekeskus, Tallinna Kadrioru SaksaGümnaasium, Paide Gümnaasium, Pärnu huvikool„SART“, Torma Põhikool.Suvekooli vahetustes toimusid erinevad õpitoad.Osalejad olid jagatud õpigruppideks ja nendegategelesid suvekooli õpetajad:Pärnu Teatri noored näitlejad-lavastajad SvenHeiberg ja Veljo Reinik, näitlejad ja lavastajadPriit Võigemast ja Alo Kõrve, koreograafja lavastaja Kati Kivitar, kooliteatrite näitejuhtMaret Oomer, Viljandi Kultuuriakadeemialoovliikumise ja rahvamuusika tudengid EvelinLagle, Ragnar Toompuu, Kulno Malva, kunstijateatrihuviline Katrin Kirsipuu ja Rapla vallakultuurinõunik, kooliteatri näitejuht ja kunstnikValter Uusberg.Suvekooli mõlemad vahetused lõppesid lastepoolt õpitu põhjal kokku seatud minietendustega.Alates eelmisest aastast on suvekool seotudka külaelu edendamisega: sisustati Kehtnavalla teatripäeva, kus etendati suvekooli lõpuetendustja toimusid mõttetalgud teemal “Mis onmaski taga?”. Esinesid Eidapere “sädeinimesed”ja Märjamaa folgi külaline – Poola puhkpilliorkester.49

Noortelaagrite sisuline tegevusLisaks õpitegevusele kohtuti erinevate inimestegaEesti kultuurimaastikult, toimusid rabaretked,lõkkeõhtud, ühislaulmised, sporditegevus, diskodja karaoke, saun, ansambliõhtud, luuleõhtu,folgiõhtu, simmaniõhtu. Tegeleti ka muu loominguga– tehti ohtralt punutisi, savitöid ja improviseeritimuusikaga.Nimetagem ka erinevaid esinejaid ja külalisi:harrastusteater “Kehra Nukk”, Kumakese töökaskollektiiv (kes koostasid meie tarbeks spetsiaalseteemakohase ristsõna), trikimees Karl Eelmaakoos assistendiga, luuletaja Jaan Pehk, ansamblidNIKNS SUNS, SVJATA VATRA, LÕÕTS-PILLIPOISID, Poola noorte puhkpilliorkester,teatriajakirjanik Margus Mikomägi, käsitööspetsialistUlvi Kalmet, ka Evelin Pang koos pisitütreganing Hele Kõre, kes lihtsalt koos meiegakolm päeva veetsid, noori oma kohalolekuga rõõmustasidning nende küsimustele vastasid.Peremees Illar Olesk premeeris noori teatritegijaidkahe lennureisiga Tarsi ja rabamaade kohal.22 suvekooli osalejat said loosi tahtel imeliseelamuse.“Suvekool oli, on ja jääb...” – sosistab laagri õuelimeline puuskulptuur, mille fännid sellel aastalpüstitasid.Projekt õnnestus hästi ja plaanipäraselt. Osalejadjäid igati rahule.Lavastustest on ka DVD salvestused.Krista Olesk,projektijuhtVILJANDI NOORTE HUVIKESKUSViljandi Noorte Huvikeskuse õpilastele toimus2007. aasta suvel kaheksa erineva suunitlusegasuvelaagrit, milles osales kokku 225 õpilast.Noored on saanud koolisõpitut kinnistada jarea liseerida erinevates keskkondades ja olukordades.Samas on pakkunud laagrid aktiivset jatervistavat suvepuhkust pärast pikka kooliaastat.Suvised laagrid arendavad lapse iseseisvust,vastutustunnet ja kommunikatiivseid oskusi.Lilleseadelaager KalmetulÖöbimine ja toitlustamine toimus Kalmetu Põhikoolis.Ilmad olid ilusad. Samal ajal olid laagris ViljandiSpordikooli võrkpalliosakonna poisid ning seetõttuoli vaba aja sisustamine huvitavam ja lõbusam.Mängisime koos võrkpalli, lauatennist;toimus teatevõistlus, ujusime jões ja sõitsimerulluiskudega.Korjasime taimi, lilli, vaatlesime kooli lilleaeda.Valmisid tööd teemal: “Fantaasiakimp”,“Lapse sünnipäevakimp”, “Spiraalkimp kõrrelistest”,“Kollane ja sinine” jm. Kogusime materjalikuivatamiseks. Laagri lõpuõhtu kaunistasimeõpilaste tehtud kimpude ja kompositsioonidega.Lilleseaderingi lastele oli laagri toimumine vabaslooduses tõeline maiuspala, nad said vabalt luuaja katsetada erinevate roheliste materjalidega.eve stuudio tantsulaager Männiku metsatalus25 väikest tantsulast ja kasvataja-õpetajad – kõikväga kenas ja sõbralikus õhkkonnas. Pisikestelelastele oli see esimene pikem laagrikogemus, kussai paika pandud kõik see, mida lapsed kunagilaagrielust armastama ja igatsema hakkavad.Hästi lapsesõbralik – unejutud ja head-öödmusid.Loeti vähemalt kolm unejuttu ja uni tulilihtsalt. Suuremad lapsed uinusid pikkamööda,aga siiski!Loov ja arendav – omatehtud tantsude ja teatrietendusteettekanded, viltimine ja mitmed teisednäputööd – peaasi, et jõukohased.Seikluslik ja hariv – matk allika juurde tervisevettjooma, hobuste söötmine, hommikukastegaümber järve paljajalu jooksmine jne.Tubade kontroll – nii nagu vanasti; ja toimibväga hästi.Lastele olid selles laagris kõik variandid lubatud,lootuses, et nad saavad turvaliselt laagerdajateksareneda, vastavalt sisemisele valmisolekule jakasvamisele.Rahvatantsu- ja laululaager LillisLaagris osales 23 rahvatantsuringi ja 12 lauluringiõpilast. Laagri juhendajaks olid rahvatantsuõpetajaMaie Tammemäe ja lauluõpetaja EnaRaju. Laager toimus meeldivas kohas Lilli külas50

Noortelaagrite sisuline tegevusjuba seitsmendat korda. Laagriliste hulgas oliõpilasi, kes osalesid juba kuuendat aastat. Õpilastelon jätkuv soov ja huvi, et ka järgmine laagertoimuks Lillis.Laagri eesmärgiks oli kohaneda ja nautidalaagrielu mõnusid ja hüvesid, alates telkidepüstitamisest, lõkke valvamisest ja laagrielureeglite tundmaõppimisest.Tuletati meelde õppeaasta jooksul õpitut ja sellepõhjal seati kokku lõputordi-kontsert.Laagri huvitavamaks ürituseks oli matk loodusmajjaja tutvumine hundiga hundinäitusel. Asjakohaneselgitus selle hirmuäratava kiskja kohtaoli meeltmööda kõigile.Teringi rabamatk oma emotsionaalse legendigaja imeilusate kuremarjaõites soomätastega, lisaksrabamurakate valged õied – seda imetlesid isegipoisid –, ei väsitanud kedagi. Rästikuga kohtumine,mida kõik väga ootasid, jäi tänavu ära.Laagriõhtute saatekoor tuli kohalikust tiigistkonnadelt. Päike jõudis silmapiirilt kaduda,kui algas meeletu konnakoori laul. Meie kõikidemeelest oli see lõpuks pigem lärm ja kaugelkonnakrooksumisest – nii valjusti hõiskasid nadkuni päikesetõusuni. Lõkkevalvuritele olid nadlõbusateks ööseltsilisteks.Laagrikorraldajate eesmärk: viia lapsed suvisessevabasse loodusesse, kus tegevus vaheldub puhkusega,sai täidetud. Lastele laager meeldis, midakinnitasid laagri lõpus ka vanemate poolt tulnudtänusõnad.Tantsu-mängu-pillilaager HeimtalisSuvelaagris Heimtalis olid koos Pärimustoa jaTujustuudio lapsed. Looduskaunis ümbrus pakkuslastele palju võimalusi liikumis- ja pallimängudeksning jooksmiseks. Lähedal asuvkarjäärijärv ning soodsad ilmaolud soosisidveemänge ja ujumist.Külastasime lähedal asuvat Anu Raua käsitöötalu.Nii mõnigi laps kohtus esmakordselt lammastega.Hea meel oli kasulikku tööd teha: puhas tasimekraaviperved mittevajalikest pajupõõsastest javalmistasime lammastele talveks pajuvihtasid.Riisusime ka heina. Töö oli laste jaoks innustav,tööjaotus võimaldas kõigil jõudumööda kaasalüüa ja end kasulikuna tunda. Lisaks vaba ajaveetmisele ja töödele viisime läbi ühismängekahe ringi laste vahel. Väga menukaks osutusidvanaemade-aegsed ringmängud “Peremees võttisnaise”, “Kosjad tulid saarest”, “Roosa istus vangitornis”ja “Hobusemäng”.Toimusid pilli- ja tantsutunnid ning õhtuti “vabalava”, kus soovijad said rahuldada esinemisvajadust.Lapsed olid väga loomingulised jarõõmsameelsed.Laagri lõpul toimus maastikumäng koos vanematega,mille käigus kordasime omandatud teadmisikohaliku kultuuri- ja hariduselu ajaloo kohtaja igas kontrollpunktis mängisime erinevaidmeeli käsitlevaid mänge. Lõpuks pidid lapsedliivahunnikus teostama “arheoloogilisi kaevamisi”,et üles leida “aardelaegas” – laagrilõpukommiüllatus.Tagasiside lastelt ja vanematelt näitas, et kõikjäid laagriga väga rahule.Kitarrilaager OlustveresLaager toimus Olustvere Põhikooli ruumides.Mõned õpilased (korraldav toimkond) tulidkohale varem, et laager valmis seada. Enamuseleõpilastest algas laager 11. juuli hommikulkogunemisega Olustvere lossi ees, kustmindi koolimajja majutuma. Nagu ikka, tegelesidmeil lastega ainult meesõpetajad. Eesmärgiksolid tunnipikkuse kava koostamine ja selle selgeksõppimine laagri lõpukontserdi jaoks, agaka mitmesuguste õpitubade korraldamine huvilistele.Esimesel päeval toimus väike ringkäik Olustveremõisas ja peale seda oli esitlus, kus iga õpilanetutvustas end ja mängis või laulis midagi kitarrisaatel. Avapäeva külaliseks oli seekord endiseansambli Genialistid kitarrist Karl Laanekask,kes jagas hiljem näpunäiteid ja korraldas õpitoakitarriefektidest.Lõpukontserdi kava õppimiseks töötati igapäev 4 tundi kolmes erinevas rühmas. Õpitubadesjuhendasid noori nii õpetajad kui külalised.Tegutsesid metallituba, folgituba, lavakunstituba,bluusituba ja klassikatuba. Õhtuti musitseerisidhakkajamad noored palju ka iseseisvalt. Nendekasutada oli Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooliruumides kolm bändiruumi võimenduseja viie trummikomplektiga. Ka seal olid õpetajadneile jõudumööda toeks ja andsid nõu, kui sedavajati. Mõnestki katsetusest tekkis huvitav projekt,mis realiseeriti lõpukontserdil. Lisaks toimusidõhtuti bändiruumides mitmete Järverokil51

Noortelaagrite sisuline tegevusesinevate ansamblite proovid, mida laagrilisedsaid vabalt jälgida.Kõik õpetajad saavutasid õpilastega kiiresti vägahea kontakti. Kokku õpiti erinevates rühmadesselgeks ja esitati viimasel kontserdil 10 pala.Lisaks valiti sinna viis huvitavamat pala õpilastepoolt esimesel kokkusaamisel esitatud lugudest.Lapsed kohtusid laagris veel Tartumaa ühe tuntumaklassikalise kitarri õpetaja Vaido Petseriga,kes oli koos sõbraga juhuslikult vennale SiimPetserile külla tulnud. Kolmekesi koos esitati lastelepooletunnine kava klassikalistel kitarridel jakutsuti lapsi osalema kitarrilaagrisse TartumaaleSärjele.Vabal ajal mängiti mitmeid laua- ning õuemängeja käidi ka ujumas. Õhtuti oli üheks populaarsemakstegevuseks karaoke laulmine. Laagrilõpuüritusteks olid ka sellel aastal kontsert jaOlustvere Järverokk. Päevane lõpukontserttoimus Olustvere lossis nagu ikka ja seda olidvaatama tulnud paljud lapsevanemad ning kohalikpublik. Sellel aastal õnnestus kontsert vägahästi. Kohe peale kontserti algasid ettevalmistusedõhtuseks Järverokiks. Sellega olid seotudsuuremad poisid. Teistele toimusid samal ajalviimased õpitoad.Õhtusel Järverokil esines kokku 14 ansamblit,sealhulgas peaesineja Bedwetters. Pidu kestiskella seitsmest õhtul kella poole kolmeni hommikulja tundus, et kõik jäid sellega rahule. Laagrikõik tähtsamad tegemised jäädvustas videoleõpilane Kristi Vokk.S-Stuudio tantsulaager SaaremaalLaager oli planeeritud Kuressaares toimuvasambafestivali ajale, nii et oli võimalik ühildadalaagris toimuv ja sambafestivali kava. Laagristoimusid erinevate stiilide õpitoad. Õpetati salsat,club freestyle’i, raggat, house’i ja nüüdistantsuerinevate õpetajate ja tantsijate eestvedamisel.Noortele oli osalemine töötubades väga elamusterikasja hariv. Treeningud toimusid igal laagripäevalkindlatel kellaaegadel.Õhtud olid sisustatud erinevate üritustega, põnevaimaksneist kujunes sambafestivali-tüdruku ja-poisi valimised. Viimasel päeval kulmineerusüritus läbi linna kulgeva sambarongkäiguga, mislõppes suure kontserdiga Saaremaa Spordikeskuses,kus kõik tantsijad esitasid nii oma stuudiokavasidkui ka laagris õpituid.Lastele/noortele meeldis väga suvine Saaremaa.Treeningud ja erinevad töötoad olid ka laagrilistemeelest ülimalt kasulikud ja harivad.Kunstilaager TreimanisLaager toimus traditsiooniliselt Treimani rahvamajas.Osavõtjad olid suures osas esimese ja teiseaasta õpilased ning neile oli kõik uus ja huvitav.Põhitegevuseks oli joonistamine natuurist (vabakompositsioon)ja skulptuuritööd. Iga laps tegilaagripäevade jooksul hulgaliselt töid, mida sailaagri viimasel päeval kenasti eksponeerida.Toimusid rannaliivale joonistamised, näo- jakehakaunistamised liiva ja mudaga. Lõbu olipalju, kuna ei tuntud üksteist ära.Õhtuseid üritusi pakkusid õpilased ise välja.Esinemised kostüümides, näitemängud, ennasttutvustavad luuletused, lilledest jm taimedestkompositsioonid ning nende kinkimine üksteisele.Eriti ilusad olid poiste valmistatud kimbud.Sellega oli elevust väga palju.Õpilaste suvine kunstilaager oli mõnusaks vahepalaksenne õppetööd.Tantsulaager SürgaveresS-Stuudio on huvikeskuse kõige suurem huviring,kus osaleb 82 last/noort. Seepärast otsustatikorraldada kaks suvist laagrit. Sürgavere laageroli eelkõige mõeldud õpilastele, kes osalevadsügisestel rahvusvahelistel võistlustel. Eesmärgiksoli selgeks õppida rühmakavad.Lisaks treeningtundidele anti õpilastele ka võimaluslõbusalt ja tervislikult aega veeta. Paljuslubati lastel ise otsustada ja korraldada endaleerinevaid lõbusaid üritusi õhtuks.Legendaarsed on stuudio moeetendused ja erinevadshowprogrammid. Kuulsuste jäljendamisedtõid nalja ja naeru taevani.Eraldi õhtu oli pühendatud Austrias toimunudtänavatantsu EM-ile, kus olid osalenud ka S-Stuudio noored tantsijad. Võistlustest osavõtjatemeenutused andsid teistelegi indu ja jõudu edaspidiinnukamalt treenida.Mõlemad laagrivahetused läksid korda – selgekssaid uued esinemiskavad, samas saadi ka lihtsalt52

Noortelaagrite sisuline tegevuspuhata ja ennast hästi tunda. Tagasiside oli suurepäranenii õpilaste kui ka vanemate poolt.Võib kinnitada, et suvised laagrid on õnnestusidigati ja meeldisid nii lastele kui ka nende vanematele.Loodame, et sisukas suvepuhkus andisõpilastele palju uut energiat nii õpinguteks kui kaosalemiseks huvikeskuse erinevates ringides.Anu Peiel,direktorMTÜ NOORED TOREDATE MÕTETEGA SUVELAAGRIDMTÜ Noored Toredate Mõtetega korraldas 2007.aasta suvel kaks vahetust projektlaagreid: NTMsuvelaagri Saksamaal ning laagri “Fotograafia jafilmikunst”.NTM suvelaager toimus sel aastal Saksamaal,koostöös noortekeskusega ParkHaus Oberhausenist.Laagris osales 15 noort Eestist ja11 noort Saksamaalt. Eesti laste jaoks algas jalõppes laager sõiduga Eurolines’i liinibussigaTartust Riia kaudu Essenisse ning tagasi.Kohapealse programmi eest hoolitses peamiseltSaksamaa-poolne partner. Esimesel päeval toimuskohalikus noortekeskuses, kus grupid omavahelkohtusid, programmitutvustus ning eestinoored viidi kurssi kohaliku eluga.Järgmisel päeval sõideti laagripaika Bonenburgi(Warburgi lähistel), kuhu jäädi nädalaks. Kahjuksoli ilm sel aastal väga vihmane ja seetõttu jäiprogramm natuke ühekülgsemaks kui varasematelaastatel. Sellegipoolest tutvuti ümbruskonnavaatamisväärsustega, osaleti jahifestivalil, käidimatkamas, toimusid mitmed teatevõistlused javõistlusmängud (sh näiteks ette antud aja jooksullooduslikest materjalidest majapidamiseskasutatava praktilise eseme valmistamine); mängitivõrk- ja jalgpalli. Vaatamata vihmale, istutiõhtuti lõkke ääres. Laagri lõpul siirduti tagasiOberhausenisse, kus külastati linna ning valmistutiärasõiduks.Laagri “Fotograafia ja filmikunst” programmilisandus käesoleval aastal ka teatriteema. Nimeltosales laagris kokku 20 last, kellest 10 tegelesidpeamiselt fotograafia ja videoga, 10 last agatungisid veidi teatrimaailma telgitagustesse ningtõid laagri lõpuks lavale omaloomingulise etenduse.Teatrinoored õppisid teatrimaskide tegemist,said aimu kontakttantsust ning kirjutasidjuhendaja käe all kokku etenduse stsenaariumi.Laagri programmi kuulus kahepäevane väljasõitIda- ja Lääne-Virumaale. Peatuti Peipsi järveääres (Lohusuus), külastati Kuremäe kloostrit,tehti puhkepeatus Kurtna järvede ääres, vaadatiringi Jõhvi linnas, peatuti pikemalt Toila-Orupargis ning veenduti selles, et Valaste joas eipruugi sugugi alati vett olla... Esimese päevakulminatsiooniks kujunes ronimine Sillamäetuhamäe otsa. Ööbimine oli korraldatud Rakverenoortekeskuses Torni. Teine päev algas käigugaRakvere linnusesse, külastati Lahemaa rahvusparki(peatuti Võsul ja Käsmus) ning tagasiteelTartusse käidi Endla rabas. Laagri viimane päevkulus peamiselt kokkuvõtete tegemiseks: hommikupoolikulanalüüsisid filmi- ja fotonooredoma loomingut ning valisid välja parimad fotod;samal ajal viimistlesid teatrihuvilised nooredlavakujundust ja kostüüme ning harjutasid etenduseks.Pealelõunal toimus ühine esitlus.Heli Erik,laagrijuhtMTÜ “NOORTE MEREKLUBI” MERELAAGERLaokülas, Keila vallas viidi 2007. aastal läbi nelilaagrivahetust lastele vanuses 7–16 aastat. Lastearv vahetustes oli 36, teenindavat personali pidevaltkohal 6 inimest (4 kasvatajat, nõudepesijaja laagriülem). Igapäevases töös olid abiks kavabatahtlikud.Põhitegevuseks oli laste purjetama õpetamine,toimus aga ka hulgaliselt muid üritusi, millestvõtsid osa kõik lapsed.Toimusid• ekskursioon parvlaevadele “Regal Star” ja“Kapella”;53

Noortelaagrite sisuline tegevus• matkad Paldiskisse;• ööhäired;• disko- ja lõkkeõhtud;• kinoõhtud;• Neptunipidu.Viimane on traditsiooniline merelaagrite ja laevareisideüritus, mil Neptun koos abiliste ja näkineidudegaristib esmakordselt laagris (või laevalametis) olnud ja merd sõitnud lapsed.Kostümeeritud, põneva ja üllatusterohke stsenaariumigapeo käigus avalduvad laste iseloom,vaprus ning arvamused tavaliselt kõige ehedamalkujul, peo lõpus saavad kõik värskeltristitudvastavasisulise tunnistuse, premeeritakse diplomiteja auhindadega vahetuse jooksul erinevatetegevustega silmapaistnuid ja saavutatut.Piirivalvekordoni ja laeva külastusKülastasime regulaarselt Paldiski piirivalvekordonit,kus tutvustati piirivalvurite igapäevatöödja räägiti merepiiri valvamisest. Oli heavõimalus reaalselt jälgida staabi tööd. Hea ülevaadesaadi ka kasutusel olevatest relvadest janautida kaunist vaadet Pakri poolsaarele uuestradari tornist. Jälituskoer Villu leidis üles ka kõik“kadumaläinud” laagrilapsed.Ekskursioon Rahuoperatsioonide KeskusesseROK-is näidati lastele kõike, millega rahusõduridtegelevad. Külastati sõdurikodu, sõideti soomustransportööriga,vaadati filmi rahuvalvamise ajaloostja Eesti osalusest rahuvalve missioonides,tutvuti relvadega.MaapurjetamineTuuliste ilmadega, kui merele ei saanud, oli lastelsuurepärane võimalus proovida purjetamistmaismaal – Blokart’i esindajate näpunäidete järgisaid lapsed selle kolmerattalise purjekaga sõitakuni jätkus tuult ja soovi.TuletõrjeõppusLaagrit külastas Paldiski komando tuletõrjeauto.Tuletõrjujatelt said lapsed kuulda erinevatestvõimalustest ja vahenditest, mida kasutataksetule kustutamisel. Loomulikult said kõik soovijadka ise “tuld kustutada” ja vahu sees möllata.Sõitmine mitmesuguste veesõidukitegaÜlimalt populaarseks osutusid vaikse ilmaga(purjetamiseks sobimatu) korraldatud tuubi-,banaani- ja veesuusasõidud.Toimus mitmeid võistlusi, millele eelnes igapäevanesüstemaatiline treening.1. Kompleksvõistlus (lapsed olid jagatud võistkondadesse,igat ala tegi vastavalt soovile javõimetele üks meeskonnaliige):• mereterminoloogia-alane viktoriin (koguvõistkonnale);• sõlmedevõistlus;• viskeliini heitmine;• õhupüssist märki laskmine;• ujumine;• jooks;• merest leitud saapa viskamine.2. Purjetamisvõistlus3. Sõlmedevõistlus4. Ujumisvõistlus5. Teatevõistlused6. Maastikumäng. Orienteerumine mereäärselmaastikul, võttes arvesse mereäärseid orientiire.7. Laskmisvõistlus, kus lasta tuli õhupüssistmitmesuguste eri kujuga ja erinevas kaugusesasuvate märklaudade pihta.8. Lauatennisevõistlus (turniirisüsteemil)9. Sõudmisvõistlus10. Prügikorjamise võistlus – parim võimalus kiirestilaagri territoorium kommipaberitest puhtakssaada.Lisaks veel mõned õhtupoolikuti soovi olemasolulaset leidnud tegevused.• Pallimängud: rahvastepall, võrkpall, tänavakorvpall,laptuu, “Kartul” jt• Koroona• Sulgpall• Maalimine ja joonistamine (peaasjalikult merdja purjekaid)• Alias ja muud lauamängudKuna meri ja mereline tegevus olid meie laagrispõhitegevused, pöörati laste ja mere suhteidreguleerivatele reeglitele iseäranis tähelepanu.Siinkohal oleks sobilik seda lähemalt selgitada.54

Noortelaagrite sisuline tegevusMerelkäimise kordMerele lubati ainult soodsa ilma korral (madallaine ja nõrk tuul), päästevestidega ja merekorrasalustega. Iga laagris osaleja sai endale nummerdatudpäästevesti, mille eest kandis hooltkuni vahetuse lõpuni. Aluse vaatas enne mereleminekutüle rannavalvekasvataja ja merelt tagasisaabumisel rannavaht. Kõik alusel leitud puudusedkanti rannavalvežurnaali. Mereleminekustpidi rannavalvele teatama paadivanem, ütlema,millise aluse ja millise meeskonnaga väljutakse,samuti tuli registreeruda ka tagasi tulles.Merele tohtis minna ainult siis, kui merel olika keegi täiskasvanutest. Kõik laagri töötajadoskasid purjetada, sõuda, ujuda ja esmaabi andaning olid võimelised seda ka õpetama. Enne igauue vahetuse purjekatega vee peale saatmisttehti maismaal läbi korralik kuivtrenn ning räägitimerel ettetulevatest võimalikest raskustest janende ületamisest. Väiksematele lastele õpetatikäitumist paadis, lisaks tehti trenni ka nööri otsaseotud alusega vöökõrguses vees.Kontaktandmed:MTÜ Noorte MereklubiTel 562 865 86info@merelaager.eewww.merelaager.eeAhto Aaslav-Kaasik55

KokkuvõteKOKKUVÕTE2007. aasta laagrisuve kohta võib öelda, et niinoortelaagrite korraldajad kui ka laagrites osalenudnoored jäid laagrisuvega rahule. Ilusad suveilmadvõimaldasid lastel olla väga palju rannas javees. Laagrikülastustest ja laagrite korraldajatearuannetest jäi kõlama optimism – laagrisuvepeeti kordaläinuks.Huvitavamad ja mitmekesisemad laagriprogrammidon andnud noortele laialdase valikuleida just oma huvidele vastav noortelaager võilaagrivahetus, mis teeb noorele laagrisuve veelgimeeldejäävamaks.Korraldajad tänavad nii HasartmängumaksuNõukogu toetuse eest kui ka HaridusjaTeadusministeeriumi ja Eesti NoorsootööKeskust abi eest noorte tervistava puhkuse korraldamisekoordineerimisel ning loodavad kaedaspidi projekti jätkamist.Eriti tahaks tänada noortelaagrite korraldajaid jalaagrikasvatajaid vastutusrikka ning tänuväärsetöö eest noortelaagrite organiseerimisel ja läbiviimisel,sest ilma teieta ei oleks noortelaagreid.Aitäh kõigile!56