Iqra kuukiri nr.45 - Islam

Omra loodOmra loodTerve märtsikuu olin pinges,palvetasin istikhaarat, kunamure oli suur, kuidas me jätameoma lapsed peaaegu kaheksnädalaks, kas see on ikkaõige otsus. Palvetasin istikhaaratja iga asi, mis oli vaja ennereisi ära teha, sai tehtud ja järskuolime lennujaamas – kuuseestlast teel Mekasse.Istanbul oli hea vahepeatus,seal saime omavahel rohkemtuttavaks, seiklemine möödavõõrast linna – see ikka toobinimesed omavahel kokku!Järgmisel päeval kohtusimeülejäänud inimestega Istanbulilennujaamas, seal jagati meilekätta palju asju, mis omrajaoks vajalikud: mehed loomulikultsaid oma valge riide,mille nad kõik lennujaamasselga panid. Siis hakkas kohalejõudma see, et oleme teel kõigepühamasse linna JumalaKoja juurde; sinna, kust kõiksai alguse!Jedda lennujaamas läks kõikväga sujuvalt – passikontrollisain ilusti läbitud ja kuigi kõikläks kiiresti, lubatud kolm tundisai ikka oodatud, kuna passikontrolltoimus tagaruumidessamal ajal kui meie bussisootasime.Kella kuue paiku asusimeteele – labaika’lahuma labaik,labaika la shariika laka labaik,inna’l hamda wa’nimata lakawal mulk, laashariika lak... tervetee bussis ...Ma arvan, et me olime niiüliemotsionaalseks läinud,kuna kaks päeva uutes kohtadesja uute inimestega suheldes,olid tõesti emotsioonidlaes ja me kõik ei jõudnud äraoodata, kuna saaks Haramisse,Kaba juurde, kuid see tuli allespeale seda, kui meid viidi hotelli,mis oli suhteliselt Haramilähedal. Sõime kõhud täis jategime väikese plaani, et kellegaigaüks läheb ja mida peakstegema juhul, kui ühteteistkaotame. Astudes Kaba juurdeolin ma eelnevalt kujutanudette, et ma hakkaks kohe nutma... aga ei, olime suht keskendunudja kuigi olin üliõnnelik,et seal olin, mu süda oliikka ärevil. SubhaanAllah, mevõime planeerida nii palju kuitahame, ikka lähevad asjad niinagu Jumal soovib – kohe kuime hakkasime esimese tiirugapihta, kaotasime poole omagrupist ära!Niisiis mina hoidsin Stevenistkinni, Anne hoidis minustkinni ja meie soomlasest kaaslasedhoidsid Annest kinni jasellisel viisil me oma tiirud tegime,lootes, et ikka seitse tiiruteeme mitte vähem ega rohkem,kuna rahvamass oli tohutu– kes rahulik, kes elevil, kesratastoolis, kes kõndides, kesjoostes, kes seljas tassitult ...Alhamdulillah, kui tiirud olidtehtud, oli vaja Maqaam Ibrahiimilkaks rakat palvetada jasiis oli Safa ja Marwa kord...Kõike seda tehes oli mulpeas, kuidas me oleme nii väsinudja meid on siia toodud17