LNG terminali ehitamine Soome, KMH programmi kokkuvõte (eesti ...

Aprill 2012Gasum OyLNG TERMINALI EHITAMINE SOOMEKESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM,LAIENDATUD KOKKUVÕTE PROJEKTI VÕIMALIKE MÕJUDEKOHTA VÄLJASPOOL SOOME PIIRE

KokkuvõteAprill 2012 2 (11)1 SISSEJUHATUSGasum Oy, kes on Soomes maagaasi impordile, hulgimüügile jaülekandetegevusele ning maa- ja biogaasil põhinevate energialahendustepakkumisele keskendunud ettevõte, on alustanud keskkonnamõju hindamisemenetlust (KMH) LNG terminaliala väljaarendamiseks Soome. Gasum plaanibSoome veeldatud maagaasi (LNG) importi, ladustamist ja jaotust peamiseltolemasoleva maagaasivõrgu kaudu Soome energiaturu vajaduste katmiseks.Gasumi kavatsus on LNG-d vedada välismaalt, kust see transporditakse selleksehitatud LNG tankeritega Soome. Eesmärgiks on ehitada täismõõdus LNG terminalkas Inkoo vallas asuvasse Joddbölesse või Porvoo linnaossa Tolkkineni. LNGterminalis aurustatakse veeldatud gaas uuesti gaasilisse vormi, pärast mida seejuhitakse olemasolevasse gaasivõrku ja selle kaudu gaasitarbijatele. LNG võidakseveeldatuna lastida ka gaasitankeritele ja tsisternautodele, millega LNGtransporditakse gaasivõrgu välistele gaasikasutajatele.Gasumi eesmärgiks on selgitada Soome LNG-terminaliala suuremahuliseväljaehitamise võimalusi ning hinnata etapiviisiliselt kavandatud LNGimpordivõimaluste ja nende rakendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid.Projekti KMH menetluse käigus uuritakse LNG terminali rajamise kaht eri asukohavarianti, Porvoo Tolkkineni ning Inkood. Alternatiivsed asukohad on näidatudjoonisel (Joonis 1), kus on näidatud ka Soome olemasolev ning kavandatavmaagaasi ülekandevõrk.Olemasolev maagaasi ülekandevõrkKavandatav maagaasitoruÜhendustoru maagaasi ülekandevõrkuHinnatavad asukohavariandidJoonis 1. Soome maagaasi ülekandevõrk ja käsitletavad LNG-terminali asukohad.Käesolevas dokumendis esitatakse KMH programmietapi kokkuvõtlikud andmedprojekti kohta.

KokkuvõteAprill 2012 3 (11)2 PROJEKTI KIRJELDUSKäesoleva projektiga kõrgsurve ülekandevõrku lisanduva gaasi kogus onhinnanguliselt maksimaalselt 20 TWh (2 miljardit m 3 ) aastas, mis vastab umbes50 % maagaasi praegusele aastasele kogutarbimisele Soomes. LNG jaotuskogusmerendusele ja tööstusele väljaspool ülekandevõrku on hinnanguliseltmaksimaalselt 5 TWh.Tabel 1. Prognoositud LNG impordi- ja jaotuskogused aasta lõikesTWh /aLNG importmld.m 3 / 1000 t /a aLNG jaotusÜlekandevõrk Gaasitankerid TsisternautodTWh / a 1000 / a 1000 t / aEtapp 1 2–5 0,3–0,8 140–350 0 70–200 70–150Etapp 2 13–25 2–4 950–1460Etapp 3 13–25 2–4 950–146010–20 130–200 90–15010–20 130–200 90–1502.1 LNG import ja transportLNG-d tarnitakse maagaasiturule tootmispiirkondades paiknevatesteksporditerminalidest spetsiaalselt LNG transportimiseks mõeldud laevadega(LNGC). Need laevad on enamasti suured, umbes 250 meetrit pikad jamahutavuselt 120 000–170 000 m 3 . Neil on kahekordne korpus. Käesolevasprojektis on täismõõdus terminal projekteeritud selliselt, et LNG-d saaks tuuaniinimetatud ’bench mark’ tüüpi laevaga, mille mahutavus on 140 000–170 000 m 3 . Tabelis (Tabel 3) on esitatud projekti eri etappides kasutatavate LNGtankerite maksimaalmahutavused ja –mõõdud ning prognoositudkülastussagedused.Tabel 2. Eri etappides kasutatavate LNG tankerite maksimaalsed mahutavused ja -mõõdud ning hinnangulised sagedusedEtapp 1 Etapp 2 Etapp 3Mahutavus (m 3 ) 7 000–15 000 20 000–170 000 140 000–170 000Pikkus (m) 130–160 250–280 250–280Laius (m) 23 40–45 40–45Sügavus (m) 6,5–8 10–12 10–12Külastus/aastas 5–12 24–36 24–36LNG, nagu maagaaski, on lõhnatu, värvitu, ega põhjusta näiteks korrosiooni egaole mürgine. LNG ei segune vees ega imbu maapinda. Normaaltemperatuurilaurustub LNG tagasi maagaasiks ja õhust kergemana haihtub kiiresti ja tõusebatmosfääri. LNG ei põle tingituna selle vedelast olekust. LNG süttimispiirkondõhuga kokkupuutel on väga kitsas ja aurustunud LNG isesüttimistemperatuur onselgesti kõrgem kui vedelgaasil või kergel kütteõlil. LNG omadustest tingituna onõnnetusriskide tõenäosused ja nende tagajärjed võrreldes näiteks naftasaadustetranspordiga väiksemad nii rahvusvahelistes kui territoriaalvetes asuvatellaevateedel vedades.

KokkuvõteAprill 2012 4 (11)LNG tankerid saavad tuua veeldatud maagaasi maailma eri paigust LäänemereleTaani Suur-Belti väina kaudu. LNG transportimist võib võrrelda tavapäraselaevaliiklusega Läänemere regioonis. Soomest vaadates on lähimad LNGimporditerminalid praegusel hetkel Hollandis Rotterdamis, Belgias Zeebrugges jaRootsis Nynäshamnis. Ehitamisel on LNG-terminal ka Poolas Swinoujscies.2.2 LaevateedNii Inkoosse kui Porvoo Tolkkineni viib sügav laevatee. Eelduseks on, et Sköldvikikanal võimaldab mõõtmete poolest ’bench mark’ tüüpi laeva liiklemisest laevateel.Inkoo kanali mõõtmed seevastu nõuavad lähemat vaatlust. Mõlema variandi puhulvõib lisaks ka arvutisimulatsiooni abil prognoosida laevateede sobivust LNGliikluseks.KMH-s vaadeldakse projekti teostamist etapiviisiliselt. Etapis 1 toimuvväiksemate LNG tankerite liiklemine on võimalik praegustel laevateedel. Etappides2 ja 3 tuleb mõlema asukohavariandi puhul teha sadama lähistel süvendustöid.Sköldvikist Tolkkineni viiva laevatee sügavus on seitse meetrit, ja seda tulebsüvendada 12 meetrini LNG tankerite liikluse jaoks. Esialgsete uuringute kohaselttuleb ka Tolkkineni laevatee viia terminaliala juures läänepoole. Hinnanguliselt onsüvendusmahtud Porvoo Tolkkinenis umbes 300 000 m 3 ja Inkoos 700 000 m 3 .Joonisel (Joonis 2) on esitatud laevaliikluseks kasutatavad laevateed Soome lahel.

KokkuvõteAprill 2012 5 (11)Laevateed Inkoosse ja TolkkineniMarsruudijagamisalaGOFREP KeskusteatamisliinRahvusvaheline laevaliikluse eraldusalaTerritoriaalveepiirMajandustsooni piirJoonis 2. Laevaliikluseks kasutatavad laevateed Soome lahel

KokkuvõteAprill 2012 6 (11)TerminalialaKaitsejõudude kaitsetsoonLaevatee (esialgne)Laevatee (võimalus kasutada 9 m sügavust)Esialgne ala, kust otsitakse sobivaid süvenduspinnasekaadamiskohtiJoonis 3. Sköldviki laevatee. Joonisel on esitatud ka ala, kust otsitakse sobivaidsüvenduspinnase kaadamiskohti.

KokkuvõteAprill 2012 8 (11)3 HINNATAVAD ALTERNATIIVIDKMH menetluses on käsitletavad põhivariandid: Alternatiiv 1: Täismõõdus LNG terminal ehitatakse Porvoo Tolkkineni.Alternatiiv sisaldab ühendustoru LNG terminalialalt Kilpilahtisse (umbes 4km). Alternatiiv 2: Täismõõdus LNG terminal ehitatakse Inkoosse. Alternatiivsisaldab ühendustoru LNG terminalialalt Siuntiosse (umbes 20 km). Alternatiiv 0: Projekti ellu ei viida.LNG terminali projekti võidakse ellu viia etapiviisiliselt lõpetades etapiga 1, 2, või3. Etapid 2 ja 3 võivad teostuda kas otse või vaheetappide kaudu. ProjekteeritudLNG terminali teostusetapid on: Etapp 1: Väikesemastaabiline LNG terminal, ei sisalda ühendustoru. Etapp 2: Keskmise suurusega LNG terminal ehk nn. LNG ujuv-ladu (FSRU),sisaldab ühendustoru. Etapp 3: Täismõõdus LNG terminal, sisaldab ühendustoru.KMH menetluse lõppedes võib Gasum turuolukorrast ja keskkonnamõju hindamiselõpptulemusest sõltuvalt teha ettepaneku uue detailplaneeringu võidetailplaneeringu muutmise algatamiseks ning hiljem taotleda luba LNG terminaliehitamiseks kas Porvoo Tolkkineni, Inkoosse või mõlemasse asukohta.Täismõõdulise LNG terminali rajamine mõlemasse piirkonda ei ole praegustehinnangute kohaselt tõenäoline, kuid alternatiivide käsitlemisel ei soovita kõrvalejätta käesolevas etapis ühtki alternatiivi. KMH menetluses püütakse hinnataselgelt kõikide võimalike teostusalternatiivide mõjusid selliselt, et ehitamiseletulev võimalik alternatiiv on mõlemas piirkonnas nii majanduslikult kui kakeskkonna ja sotsiaalses mõttes parim lahendus.Eri teostusetappidel on suuresti erinevad projekteerimise lähtealused ja tehnilisedlahendused. Asukoha mõttes on iga etapi lähtekohad ja lahendused samad, kuidlahknevusi tekitavad asukohast tingitud üksikasjad, eriti mis puudutab laevateid,ühendustorusid ja maastikust tingitud ehituslikke lahendusi. Ühtekokku on KMH-svaadeldavaid teostusvariante kuus. Peale selle hinnatakse nn. 0-alternatiivi, kusprojekti teostamisega saadav vajalik energiahulk asendatakse mingi muualternatiivse kütusega. Alternatiivid on esitatud kokkuvõtlikult tabelis (Tabel 3).A 1: Tolkkinen A 2: Inkoo A 0Etapp 1:VäikesemastaabilineLGN terminalTankerite lastimiskaiLNG tsisternautodelastimineTankerite lastimiskaiLNG tsisternautodelastimineProjektieiteostataKahe maapealse mahutiehitamine(maksimaalselt kaks20 000 m 3 mahutit)Kahe maapealsemahuti ehitamineEtapp 2:Keskmisesuurusega LNGterminal ujuvlaobaasil (FSRU)VäikesemastaabilineLGN terminalUjuvladu (FSRU)(mahutavus on umbes150 000 m 3 )Tolkkinen–Nyby–ühendustoru (u. 4 km)VäikesemastaabilineLGN terminalUjuvladu (FSRU)Inkoo–Siuntio–ühendustoru (u 20km)

KokkuvõteAprill 2012 9 (11)Etapp 3:Täismõõduline LGNterminal ujuvlaoning maapealsetemahutite baasilVäikesemastaabilineLGN terminalUjuvladu (FSRU) +maapealsed LNGmahutid jaaurustusseadmed(maksimaalselt kolmmaale ehitatavatmahutit, kokkumaksimaalselt umbes650 000 m 3 )Tolkkinen–Nyby–ühendustoru (u 4 km)VäikesemastaabilineLGN terminalUjuvladu (FSRU) +maapealsed LNGmahutid jaaurustusseadmedInkoo–Siuntio–ühendustoru (u 20km)Tabel 3. Projektis hinnatavad nn põhialternatiivid (A 1 ja A 2) ning nendeall-alternatiivid (etapid 1–3). Asukohavariandid A1 ja A2 ei ole otseseltüksteist välistavad alternatiivid.4 HINNATAVAD MÕJUDKeskkonnamõju hindamist puudutavas seadusandluses peetaksekeskkonnamõjude all silmas projektist või tegevusest tingitud kaudseid võiotseseid mõjusid, mis võivad olla suunatud: inimeste tervisele, elutingimustele ja rahulolule, maapinnale, veele, õhule, kliimale, taimestikule, organismidele jalooduslikule mitmekesisusele, ühiskondlikule struktuurile, ehitistele, maastikule, linnapildile jakultuuripärandile, liiklusele ja liiklusohutusele ning loodusvarade kasutamisele.Selles hankes on keskseteks uuritavateks mõjudeks: mõjud inimeste elutingimustele, rahulolule ja rekreatsioonile, mõjud looduslikele tingimustele, mullastikule, aluspõhjale ja veekogudele, mõjud maakasutusele ja planeerimisele, mõjud maastikule ja kultuurikeskkonnale, müra ja saaste mõjud ning mõju laeva- ja maanteeliiklusele.LNG tankerid nõuavad ohutuspõhjustel tavalisest suuremaid möödumiskaugusivõrreldes teiste laevadega. See eeldab erilist tähelepanu veeliikluskorraldusele.Esialgsete uuringute kohaselt tuleb ka Tolkkineni alternatiivi puhul praegustTolkkineni laevateed nihutada terminaliala juures lääne poole.Meresõiduametkondade (Liikennevirasto ja Trafi) esialgse nägemuse kohaselt eivõi LNG tankeri sadamasse saabumisel Sköldviki või Inkoo laevateedel liikudasamal ajal teisi laevu. Projektist tingitud mõjusid muule laevaliiklusele uuritakseKMH aruande koostamise etapis.Projekti mõjude hindamisel selgitatakse, milliseid mõjusid hakkab projektil olemaSköldviki ja Inkoo laevateede laevaliiklusele. Hinnangus võetakse arvesse projektipõhjustatud muutused laevateede olemasolevale liiklusele, Tolkkineni alternatiivipuhul eriti Neste Oili naftarafineerimistehasega seotud laevaliiklusele ning väikelaevaliiklusele.

KokkuvõteAprill 2012 10 (11)Mõjude hindamisel võetakse lisaks arvesse ohtlike ainete vedu laevaliikluses ninghinnatakse nende poolt põhjustatud riske muuhulgas terminaliala ümbruseloodusele ja kohalikele elanikele.Projekti keskkonnale suunatud mõjusid võib jagada ehitamise ja kasutuseaegseteks mõjudeks. Mõjude hindamisel käsitletakse ehitamise ja tegevuseaegseid mõjusid eraldi, sest ehitamise ajal tekkiv häiriv mõju on ajutine ning omaiseloomult väga erinev terminali tegevusaegsetest püsivatest mõjudest.5 VÕIMALIKUD RIIGIPIIRIÜLESED KESKKONNAMÕJUDVõimalikud riigipiire ületavad keskkonnamõjud on seotud peamiselt LNG tankeriteliiklusega ja nendega seonduvate õnnetusriskidega. Kavandatava LNG importigaseoses toimub laevaliiklus esialgsete prognooside kohaselt maksimaalselt kordnädalas sellal, kui LNG nõudlus on kõige suurem. See ei mõjuta esialgsetehinnangute kohaselt oluliselt veekvaliteeti, põhjaorganisme, muid ökosüsteemeega põhjusta kaldaerosiooni.LNG tankerite liiklus on ohutu. Võttes arvesse LNG omadused, on õnnetusriskidetõenäosused ja nende tagajärjed võrreldes näiteks naftasaaduste transpordigaselgelt väiksemad. Võimalikes õnnetusolukordades on LNG oma omaduste tõttueriti halvasti süttiv võrreldes näiteks vedelgaasi või naftasaadustega ninghinnanguliselt ei põhjusta see õnnetusjuhtumite korral riigipiire ületavaid mõjusid.Terminalialal toimuvad õnnetused on väga ebatõenäolised, sest terminalkavandatakse juba algusest peale riske minimeerides ning rakendatakse erinevaidturvameetmeid. LNG omadusest tingituna jäävad võimaliku süttimisohu korraltekkivad mõjud kohalikeks. Õnnetusriske hakatakse hindama koos SoomeOhutus- ja Kemikaaliametiga (TUKES), kelle poolt kehtestatakse terminaliplaneerimisel ohutustsoonid: Seveso II direktiivi kohased tsoonid ningsoovituslikud tsoonid. Tsoonide ulatus on eeldatavalt maksimaalselt umbes 1–2kilomeetrit.Hinnangu kohaselt ei põhjustaks võimalik õnnetus sellelaadseid mõjusid, misulatuksid üle riigipiiride. Terminalis LNG-st aurustatud maagaas juhitakseühendustoru pidi riiklikku maagaasi ülekandevõrku. Õnnetusriskid on vägaväikesed ja võimalikud lekked kohalikud.6 AJAKAVALNG terminali rajamiseks vajalikud KMH- ja loamenetlused, tehnilineprojekteerimine, seadmehanked ja ehitus ise arvatakse eeldatavalt kestvat 3-7aastat sõltuvalt sellest, millise teostusetapiga on tegemist. VäikesemastaabilineLNG terminal võiks valmida eesmärgi kohaselt aastal 2015 ja täismõõdus terminalaastal 2018.Mõlemas asukohas on KMH menetlusega tihedalt seotud terminalialaplaneerimisprotsess. Terminalialale Porvoo Tolkkinenis tuleb koostadadetailplaneering. Porvoo linnaga peetud esialgsete läbirääkimiste alusel võiks linnalustada detailplaneerimist pärast seda, kui KMH menetlus on lõppenud.Planeerimisprotsess kestaks esialgse hinnangu kohaselt umbes aasta. Inkoostuleb teha terminalialal kehtiva detailplaneeringu muudatus. Koosdetailplaneeringuga tehakse maakasutus- ja ehitusseaduse kohane mõjudehindamine, kus käesoleva KMH-menetluse tulemusi saab ära kasutada.Keskkonnamõju hindamise programm on valminud aprillis 2012. Pärast KMHprogrammi etappi teostatakse tegelik keskkonnamõjude hindamine, mille kohta

KokkuvõteAprill 2012 11 (11)koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. KMH aruanne valmib esialgseajakava kohaselt veebruaris-märtsis 2013, mil seda tutvustatakse avalikkusele.Otsus selle kohta saadakse hiljemalt kaks kuud pärast avalikustamise lõppu. KMHmenetlus lõppeb pädeva ametkonna otsusega KMH aruande kohta.7 KONTAKTANDMEDProjekti eest vastutab: Gasum OyPostiaadress: PK 21, 02151 EspooTelefon: +358 (0)50 458 3491Kontaktisik: Pekka HytinkoskiE-post: eesnimi.perekonnanimi@gasum.fiKontaktasutus: Uusimaa majandusarendus-, liiklus- ja keskkonnakeskus(Uudenmaan elinkeino-, liikenne- ja ympäristökeskus, ELY-keskus)Postiaadress: PK 36, 00520 HelsinkiTelefon: +358 (0)40 488 1744Kontaktisik: Satu PääkkönenE-post: eesnimi.perekonnanimi@ely-keskus.fiRahvusvaheline konsultatsioon: KeskkonnaministeeriumPostiaadress: PK 35, 00023 ValtioneuvostoTelefon: +358 (0)400 143 937Kontaktisik: Egon NordströmE-post: eesnimi.perekonnanimi@ymparisto.fiProjekti keskkonnamõjude hindamise kohta annab lisainfot ka:KMH konsultant: RambollPostiaadress: PK 25, 02601 EspooTelefon: +358 (0)20 755 6459Kontaktisikud: Jari Mannila ja Reetta SuniE-post: eesnimi.perekonnanimi@ramboll.fi