ÜLDTEADMISEDTURUNDUSE JUHTIMINE SPORDIORGANISATSIOONISLähtuvalt seatud <strong>ee</strong>smärkidest tuleb spordiorganisatsioonil turundustegevust juhtida. Kuna tegemist on üsnak<strong>ee</strong>rulise protsessiga, nõuab kogu turundustegevuse juhtimine hoolikat plan<strong>ee</strong>rimist, teadmisi, kogemusi jakontrolli. Joonisel 2 on kujutatud spordiorganisatsiooni turundustegevuse juhtimise põhimudel.Turundustegevuse juhtimine spordiorganisatsiooniskoosneb viiest etapist:1. Spordiorganisatsiooni ja turu analüüs.2. Spordiorganisatsiooni missiooni ja <strong>ee</strong>smärkidepüstitamine.3. Turundusmiksi ja plaani koostamine.4. Turundusplaani sidumine kogu organisatsioonitegevusplaaniga.5. Turundustegevuse kontroll.Joonis 2. Spordiorganisatsiooni turundustegevuse juhtimisepõhimudelÜks laiemalt levinud viise organisatsiooni turundustegevust juhtida on SWOT-analüüsi kasutamine.• SWOT-analüüsi abil selgitatakse välja spordiorganisatsiooni tegevuse tugevad ja nõrgad küljedning ohud ja võimalused, mis tulenevad turunduskeskkonnast.SWOT-analüüsi kaudu selgitatakse välja spordiorganisatsiooni tegevuse tugevad ja nõrgad küljed. Kõige lihtsamviis seda praktikas teha on lihtsalt spordiorganisatsiooni tugevused ja nõrkused punkt punkti haaval kirjapanna. Nii võiks spordiklubi tugeva küljena välja tuua näiteks heatasemeliste tr<strong>ee</strong>nerite olemasolu, nõrkusenaaga vähese võimekuse leida sponsoreid ja koostööpartnereid. Teiseks võimaldab SWOT-analüüs välja selgitadaspordiorganisatsiooni ümbritsevast keskkonnast tulenevad ohud ja võimalused. Nii on näiteks noortespordigategelevatel klubidel üheks ohuks laste arvu vähenemine piirkonnas. Võimaluseks on aga näiteks suurepärasedlooduslikud tingimused (maastik) murdmaasuusatamise või jalgrataste mägikrossi harrastamiseks. SWOTanalüüsituleks teha igas spordiorganisatsioonis vaatamata selle omandivormile. Eraettevõttena tegutsevatelspordikeskustel on olemas äriplaan, mille alusel tegevust analüüsida ning tugevaid ja nõrku kohti välja tuua.Kordamisküsimused:1. Mille poolest on sporditoode ja -t<strong>ee</strong>nus unikaalne?2. Mil viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele?3. Koostage enda spordiklubi SWOT-analüüs.
ÜLDTEADMISEDSPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUSJA STRUKTUUR,SPORDI REGULEERIMISE VORMIDSPORDI JA LIIKUMISHARRASTUSE ERINEVAD VORMIDSpordi- ja liikumisharrastust saab liigitada erinevate tunnuste alusel. Olgu n<strong>ee</strong>d spordialad või spordialaderühmad, mängud, liikumisviisid või harjutused. Samuti on võimalik liigitada sõltuvalt <strong>ee</strong>smärkidest või harrastajatest,tele- või publikuhuvist. Kindlasti on võimalikke liigitusi v<strong>ee</strong>l ja v<strong>ee</strong>l ning õigus kõigil liigitajatel. Kõikoleneb, millised tunnused aluseks võetakse.Käesolevas õppematerjalis käsitleme spordi- ja liikumisharrastust kõigepealt neljas olulises kategoorias – tunnusteksselle harrastuse korralduslik laad.Siin ja edaspidi on parema mõistetavuse saavutamiseks kõik liigitamised ja kirjelda mised esitatud nn mustvalgelskaalal. Igapäevaelus on palju musta ja valge segutoone.Esiteks:Teiseks:Organis<strong>ee</strong>rumata harrastamine üksi, sõprade või perega. Eelduseks soov ja vaba tahe, aluseksühised huvid või traditsioonid. Vaba aja v<strong>ee</strong>tmise üks võimalikke vorme, elustiili jaharjumuste osa. Igaühel õigus organis<strong>ee</strong>ruda, liituda ühendustega või olla liitumata.Sportimine ja liikumine kui t<strong>ee</strong>nus, mida võimalik osta erinevatelt spord i t<strong>ee</strong>nuse kommerts<strong>ee</strong>smärgilpakkujatelt. Kõige tüüpilisemad näited on aeroobika- ja fitnessiklubid, jõusaalid,bowling’u- ja k<strong>ee</strong>glirajad. Kindlasti ka ratsa- ja kanuumatkad, golfimäng, squash, tennis jne.Tugevad seosed esimese kategooriaga, mõneti ka selle üks realis<strong>ee</strong>rimisvorm.Kolmandaks: Sportimine ja liikumine kui programmiline tegevus. Valdavalt õppeasutustes (kooli<strong>ee</strong>lsedja koolid, ka kõrgkoolid) programmiline kehaline kasvatus, kaitsejõududes üldkehalise ettevalmistuse programmid ja raviasutustes või raviga seonduvalt kehalised harjutused ravivõirehabilitatsiooni <strong>ee</strong>smärgil. Eeldab kinnitatud programme, harjutuskavasid ja <strong>ee</strong>smärke.Üldr<strong>ee</strong>glina kontrollitakse osalemist ja <strong>ee</strong>smärkide täitmist.Neljandaks:Organis<strong>ee</strong>runud spordiharrastus. Samalaadsete huvidega spordiharrastajad asutavad ühendusevõi liituvad tegutseva ühendusega. Spordiklubi või spordiselts, mis on füüsiliste isikuteühendus, on Eesti organis<strong>ee</strong>runud spordiliikumise alus. Spordiklubid on eraõiguslikudjuriidilised isikud, üldr<strong>ee</strong>glina mittetulundusühingud. Sama spordialaga tegelevad spordiklubidon huvi korral liitunud vastava spordiala liiduks, samas maakonnas või linnas tegutsevadspordiklubid maakonna (linna) spordiliiduks. Võimalik on ühinemine ka tegevusvaldkonniti,näiteks koolisport, ülikoolisport, erivajadustega (puuetega) inimeste sport jms.Sellesse kategooriasse kuuluvad ka sportimiseks ja liikumisharrastuseks, nii õpetamisekskui ka tr<strong>ee</strong>nimiseks moodustatud asutused – spordikoolid.Kõik n<strong>ee</strong>d korralduslike tunnuste alusel eristatud neli spordi- ja liikumisharrastuse vormi on olulised, üksteistmõjutavad ja head sõltuvalt harrastajate huvidest, soovidest ning võimalustest.Käesolevas õppematerjalis keskendume peamiselt organis<strong>ee</strong>runud spordiharrastusele.