ÜLDTEADMISEDtuuakse Eesti sporditarbijate turu väiksus, mistõttu ei ole saadav lisatulu eriti märkimisväärne. Siiski on Eestispordiorganisatsioonidel selles suunas v<strong>ee</strong>l pikk t<strong>ee</strong> käia.Eraettevõtetena tegutsevatel sporditooteid ja -t<strong>ee</strong>nuseid turustavatel organisatsioonidel on sporditurundusepõhilised väljundid:- majandusliku kasumi saamine,- turuosa suurendamine,- kaubamärgi ehk brändi tuntuse suurendamine,- sotsiaalne turundus.Eraettevõtte turundus lähtub <strong>ee</strong>lkõige majanduslikest teguritest (kasumi saamine, turuosa suurendamine, kaubamärgituntuse suurendamine). Kuna käesoleva kursuse raames keskendutakse <strong>ee</strong>lkõige spordiorganisatsioonide kuimittetulundusühingute turunduse probl<strong>ee</strong>midele, siis eraettevõtete sporditurunduse iseärasusi pikemalt ei käsitleta.SPORDITOOTE JA -TEENUSE OMADUSEDKuigi kõikidel sporditoodetel ja -t<strong>ee</strong>nustel ei ole sarnased omadused, eksist<strong>ee</strong>rivad teatud universaalsedtunnusjooned, millega võiks sporditooteid ja -t<strong>ee</strong>nuseid iseloomustada:- sporditoode ja -t<strong>ee</strong>nus on muutuv sõltuvalt tarbijast ja tema vajadustest;- sporditoode ja -t<strong>ee</strong>nus on r<strong>ee</strong>glina väike osa laiemast “tarbimispaketist”,- turustajatel on vähene kontroll sporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse üle ning nad rõhuvad s<strong>ee</strong>tõttu põhitoote laiendamisele.Sporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse iseloom sõltub suuresti hetkesituatsioonist. Kui m<strong>ee</strong>s konna fänn läheb spordivõistlusivaatama, on tema hetkesoovid ja emotsioonid teistsugused kui <strong>ee</strong>lmisel või järgmisel korral. Eriti muutlikuksvõib s<strong>ee</strong>ga pidada spordit<strong>ee</strong>nuse tarbimist. Sporditooted on r<strong>ee</strong>glina püsivama iseloomuga ega sõltu nii suurelmääral tarbija ja keskkonna tingimustest. Kui kirglik tervisesportlane on margitruu enda kasutatavate spordijalatsiteosas, teab ta uusi jooksujalatseid ostma minnes täpselt, mida soovib. Rääkimata professionaalsete sportlastevägagi spetsiifilistest nõudmistest spordiriietusele, jalatsitele või inventarile. Kui aga tervisesportlane lähebnädalalõpul spordiklubisse, ei pruugi ta v<strong>ee</strong>l vahetult enne tr<strong>ee</strong>ningut teada, milliseid harjutusi ta jõusaalissooritab või millist aeroobikastiili <strong>ee</strong>listab.Teiseks olulisemaks sporditoodet ja -t<strong>ee</strong>nust iseloomustavaks jooneks on s<strong>ee</strong>, et peale nii-öelda põhitoote võit<strong>ee</strong>nuse tarbitakse kõike juurdekuuluvat, mida ei saa tihtipeale materiaalselt väljendada. Nii on raske rahaliseltväljendada spordihallis valitsevat atmosfääri. Samas on s<strong>ee</strong> pealtvaataja jaoks väga oluline komponent.Inimesed kogunevad ar<strong>ee</strong>nile tund aega varem, et sisse elada, teiste pealtvaatajatega sotsiaalseid kontakteJoonis 1. Sporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse struktuur
ÜLDTEADMISEDluua, muusikat ja tantsutüdrukuid nautida jne. Sama kehtib ka tervisespordiklubides käimise kohta. Ka pärasttr<strong>ee</strong>ningut istuvad inimesed koos saunas või puhkeruumides ning tarbivad kõiki neid t<strong>ee</strong>nuseid, mis ei olespordiga otseselt seotud. S<strong>ee</strong>tõttu peavad sporditurundusega tegelevad organisatsioonid suurt tähelepanupöörama põhitoote või -t<strong>ee</strong>nuse laiendamisele. Sporditurustajal tuleb nii põhitoode või -t<strong>ee</strong>nus kui ka selle kõikvõimalikud lisaväärtused muuta tarbijale ihaldusväärseks ning selle nimel peab pidevalt vaeva nägema. Aastastaastasse ühesugust sisu ja vormi omav sporditoode või -t<strong>ee</strong>nus kaotab kiiresti oma atraktiivsuse tarbijate seasning viib lõppkokkuvõttes tarbijate arvu vähenemiseni.Joonisel 1 on kujutatud sporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse põhielemendid (rasvases kirjas), laiendused ning nendeomavahelised seosed.S<strong>ee</strong>, milline on ühe või teise sporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse tarbimise elemendi tähtsus, sõltub konkr<strong>ee</strong>tsest tootestt<strong>ee</strong>nusestja nende tarbimise keskkonnast. Tihtipeale on kõige tähtsamaks tähtmängija olemasolu m<strong>ee</strong>skonnas,kes toob pealtvaatajad saalidesse. Sporditurundusest võib tuua palju näiteid selle kohta, kuidas üks tähtmängija(näiteks Michael Jordan või Shaquille O’Neal NBAs) kindlustab kodum<strong>ee</strong>skonnale täissaali terveks hooajaks.“Tähtede” osalema m<strong>ee</strong>litamisega tegelevad peaaegu kõik spordialad, sest sellest sõltub otseselt pealtvaatajate,televisiooni ja ajakirjanduse huvi ja selle kaudu ka sissetulek. Ainuke miinus selliste publikumagnetitekohaletoomisel on fakt, et n<strong>ee</strong>d sportlased oskavad ennast ka müüa (kasutades r<strong>ee</strong>glina mänedžeride abi ja nõu).S<strong>ee</strong>tõttu peavad võistluse korraldajad neile r<strong>ee</strong>glina ka korralikku stardiraha maksma, mis võib maailmanimegasportlaste puhul ulatuda sadade tuhandete kroonideni.TURUNDUSMEETMESTIK EHK TURUNDUSMIKSSPORDIORGANISATSIOONI TEGEVUSES• Turundusm<strong>ee</strong>tmestik ehk turundusmiks on nende m<strong>ee</strong>tmete kombinatsioon, mida spordiorganisatsioonrakendab sihtturu mõjutamiseks.Sporditurundaja on nende koostisosade miksija, kes kombin<strong>ee</strong>rib erinevaid turundusvõtteid jõudmaks seatud<strong>ee</strong>smärkideni. Turunduses (ka sporditurunduses) on kõige levinum nn 4 P mudel, mis koosneb järgnevatestosadest:1. Toode (ingl. k. product)2. Hind (price)3. Turustuskoht (place)4. Toetus (promotion)Viimastel aastatel on seda mudelid laiendatud kahe P võrra, tuues juurde:5. Töötajad (personnel)6. Protsess (process)Viis, kuidas erinevatest komponentidest spordiorganisatsioonile sobivaimat turundusm<strong>ee</strong>tmestikku kujundada,sõltub nii organisatsiooni <strong>ee</strong>smärkidest (lühiajalistest ja kaugemale ulatuvatest ehk strat<strong>ee</strong>gilistest), võimalustestja teadmistest. Kui on tegemist avatava tervisespordiklubiga, kelle põhiliseks <strong>ee</strong>smärgiks on kliendibaasiloomine, tuleb esmalt peatähelepanu pöörata toote-t<strong>ee</strong>nuse väljaarendamisele ning toetustegevustele (reklaam).Samaaegselt tuleb tööle palgata kvalifits<strong>ee</strong>ritud personal (tr<strong>ee</strong>nerid, instruktorid jne) ning teha otsuseidpakutavate toodete ja t<strong>ee</strong>nuste kohta. Spordiorganisatsioonidel, kes kasutavad r<strong>ee</strong>glina mitte klubidele kuuluvaid,vaid kohaliku omavalitsuse halduses olevaid ehitisi, tuleb läbirääkimisi pidada kohaliku omavalitsusega. Eestisja ka mitmel pool mujal maailmas on üsna levinud käitumisviis, et mittetulundusühingutest spordiklubidel onspordirajatiste rentimisel soodushinnad (omavalitsuse dotatsioon). S<strong>ee</strong>tõttu saavad spordiklubid enda liikmetelelubada odavamaid hindu, kui küsitakse sama spordit<strong>ee</strong>nuse <strong>ee</strong>st eraettevõttes. Eraettevõtted, kes peavadnäiteks spordiehitistesse tehtud suuri invest<strong>ee</strong>ringuid tagasi t<strong>ee</strong>nima hakkama, ei saa tihti madalate hindadegaoper<strong>ee</strong>rida ning s<strong>ee</strong>tõttu on nende t<strong>ee</strong>nuste hinnatase kõrgem. Samas pakuvad eraettevõtetena tegutsevad“fitnessiklubid” t<strong>ee</strong>nuste kõrgemat kvalit<strong>ee</strong>ti ning individuaalsemat lähenemist kliendi soovidele. Vaatamatasellele, millise spordiorganisatsiooni vormiga tegemist on, tuleb turundusm<strong>ee</strong>tmestiku väljatöötamisegapidevalt tegeleda.