ÜLDTEADMISEDSPORDITURUNDUSE ALUSEDSPORDITURUNDUSE PÕHIMÕISTED JA RAKENDUSEDSpordi nagu ka iga teise eluvaldkonna elujõulisus sõltub suuresti vahenditest, mis spordiorganisatsioonikäsutuses on. Siia alla kuuluvad nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed vahendid. Spordiorganisatsiooniüheks olulisemaks võimaluseks lisaressursse hankida on sporditurunduse kasutamine. Mida ikkagi mõistetaksesporditurunduse mõiste all ja kuidas spordiorganisatsioonid sporditurundust kasutada saaksid• Sporditurundus koosneb tegevustest, mis on suunatud sporditarbija vajaduste ja soovide rahuldamiselevahetusprotsessi kaudu.Selline definitsioon lähtub sellest, et sporditurunduse protsessis osaleb alati kaks osapoolt – ühelt pooltsporditoote või -t<strong>ee</strong>nuse pakkuja ja teiselt poolt selle tarbija. Kui aktiivsel tervisesportlasel tekib vajadus endtr<strong>ee</strong>nida, otsib ta esmalt informatsiooni teda huvitava spordiharrastuse (spordit<strong>ee</strong>nuse) kohta. Kus on võimaliksellist spordit<strong>ee</strong>nust tarbida? Millise kvalit<strong>ee</strong>diga on spordit<strong>ee</strong>nus? Milline on selle hind? Olles endale sobivatr<strong>ee</strong>nimiskoha ja võimaluse leidnud, saab sporditurunduse kontekstis hakata rääkima nõudluse tekkest.hSporditoote ja -t<strong>ee</strong>nuse nõudluse all mõeldakse tarbija (üksikisiku või organisatsiooni) ostujõulisisoove.Sporditurunduses eristatakse kahte erinevat liiki turundustegevust:1. Sporditoodete ja -t<strong>ee</strong>nuste turustamine vahetule tarbijale. S<strong>ee</strong> on kõige laiemalt levinud ja traditsioonilinesporditurunduse klassifits<strong>ee</strong>rimine. Selle turundustegevuse alla kuulub väga lai spekter erinevaidsporditooteid ja -t<strong>ee</strong>nuseid. N<strong>ee</strong>d võimaldavad kas ise sporti vahetult teha (inventar, riietus, jalanõud)või ka lihtsalt sporti kui t<strong>ee</strong>nust ja m<strong>ee</strong>lelahutust tarbida. Viimase näiteks on inimene, kes ostab piletispordivõistlustele ning tarbib võistlust kui spordit<strong>ee</strong>nust.2. Teiste toodete ja t<strong>ee</strong>nuste turustamine spordi kaudu. Siia kuulub kõikvõimalike spordiväliste toodete jat<strong>ee</strong>nuste turundus, kasutades selleks kas sportlast, võistlusar<strong>ee</strong>ni või m<strong>ee</strong>diakanaleid.Sporditoote või -t<strong>ee</strong>nuse turundustegevus ei toimu isol<strong>ee</strong>ritult. Selleks tuleb järgmisena rääkida mõistetest“turg” ja “turusegment”.hSporditoodete ja -t<strong>ee</strong>nuste turu all mõistetakse nende t<strong>ee</strong>nuste või toodete tegelike ning potentsiaalseteostjate kogumit.Lihtsustatult võib öelda, et sporditoodete ja -t<strong>ee</strong>nuste turg on terve inimkond, välja arvatud mõningad erandid(imikud, raskesti haiged inimesed). S<strong>ee</strong>tõttu on sporditoodete ja -t<strong>ee</strong>nuste turundustegevuse nii laiahaardelisestkäsitlemisest r<strong>ee</strong>glina tehtud samm edasi ning võetud kasutusele mõiste “turusegment”.• Sporditoodete ja -t<strong>ee</strong>nuste turusegmendi all mõistetakse väiksemaid tarbijagruppe, kes reag<strong>ee</strong>rivadturundustegevusele suhteliselt sarnaselt.Turu segmentimine on üheks võimaluseks saada paremat ülevaadet selle kohta, kes võiksid olla sporditoodetevõi -t<strong>ee</strong>nuste konkr<strong>ee</strong>tsed tarbijad. Loomulikult on ka suhteliselt universaalse iseloomuga sporditooteid ja-t<strong>ee</strong>nuseid, mille tarbimine on võimalik peaaegu kõikidele. Siin võib näitena tuua spordiriided ja -jalatsid,mis on mõeldud nn tervisesportlasele igapäevaseks kasutamiseks. Selliste jalatsite või riietega on peale
ÜLDTEADMISEDsportimise võimalik teha ka väga paljusid spordiväliseid tegevusi. S<strong>ee</strong>tõttu on nende tarbimist teatud kindlateturusegmentide lõikes suhteliselt raske määratleda. Kui me räägime aga spetsiifilisematest sporditoodetestja -t<strong>ee</strong>nustest (näiteks purjelauasõit või golf), siis nende tarbijagruppe on juba märksa lihtsam määratleda.Sporditooteid ja -t<strong>ee</strong>nuseid turustavad ettevõtted t<strong>ee</strong>vad tänapäeva tiheda konkurentsi tingimustes suuri rahalisikulutusi ja jõupingutusi selleks, et kindlaks määrata, millised on nende toodete või t<strong>ee</strong>nuste turusegmendid.Ikka <strong>ee</strong>smärgil, et kogu turundustegevust alates toote väljatöötamisest kuni müügini ratsionaalsemaks jatulusamaks muuta. Kui on teada, kes on sinu ettevõtte toote või t<strong>ee</strong>nuse peamised tarbijad, on võimalik tootearendamisel, hinna kujundamisel, toote reklaamimisel jne ka nende soovide ning vajadustega täpsemaltarvestada. Sporditurunduse segmendid kujunevad välja tarbijate vajaduste ja soovide ning ka tarbijagruppidenäitajate alusel. Nendeks on tarbijate:- demograafilised ja geograafilised tunnused,- psühholoogilised näitajad,- sissetulek,- vanus ja sugu,- seksuaalne orientatsioon,- toote või t<strong>ee</strong>nuse tarbimissoovid,- tarbimisest saadav kasu.On ilmselge, et n<strong>ee</strong>d spordiorganisatsioonid, kes enda t<strong>ee</strong>nuste potentsiaalset tarbijat paremini tundma õpivadning määratlevad, omavad teatud <strong>ee</strong>liseid. Kuna spordiorganisatsioone on väga erinevaid, on ka nende tarbijaterühmad tihtipeale erinevate tunnustega. Nii <strong>ee</strong>ldatakse nn elitaarsete spordit<strong>ee</strong>nuste ja -toodete (nt golf)turunduses, et potentsiaalne tarbija on suurema sissetulekuga, kõrgema haridustasemega ja liikuv inimene.Igasugune turundustegevus, sh ka sporditurundus toimub kindlas turunduskeskkonnas.• Sporditurunduse keskkonna moodustavad tegurid, mis mõjutavad organisatsiooni või üksikisikuturundustegevust otseselt või kaudselt.Sporditurunduse keskkond jaguneb makro- ja mikrokeskkonnaks. Makrokeskkonna all mõistetakse neidtegureid, mis mõjutavad spordiorganisatsiooni tegevust kaudsemalt. Näiteks kuuluvad siia alla üldiseddemograafilised, geograafilised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. On selge, et kui üldine majanduskeskkondon hea, on ka spordiklubidel lihtsam ennast müüa ja selle kaudu sponsoreid ja koostööpartnereid leida.Mikrokeskkonna all mõistetakse aga neid tegureid, mis on vahetumalt seotud turundustegevuse edukusega.Siia alla kuuluvad tarbijad (spordiklubi liikmed ja kliendid), konkurendid, aga ka kõik huvigrupid, kes onvahetumalt spordiklubi tegevusega seotud (fännid, lapsevanemad jne). Spordiorganisatsiooni mikrokeskkondaon alati lihtsam enda tegevusega mõjutada kui makrokeskkonda. Siiski on ka selge, et näiteks olümpiamängudekorraldamine mõjutab terve riigi majandust.Sporditurunduse kasutamisel spordiorganisatsiooni tegevuses on väga erinevaid väljundeid. S<strong>ee</strong>juures tulebarvestada, et spordiklubidel ja alaliitudel on tulenevalt nende tegutsemise seadusandlusest (tegemist onmittetulundusühingutega) teatud piirangud võrreldes sporditooteid ja -t<strong>ee</strong>nuseid turustavate äriühingutega(aktsiaseltsid, osaühingud jne).Spordiklubide ja alaliitude põhilised sporditurunduse rakendussuunad on:- spordiprojektide nime ja reklaami müük erinevates koostöövormides äriettevõtetega (sponsorluse leidmine),- spordiehitiste (hallid, staadionid) reklaamipindade müük,- m<strong>ee</strong>skonna või sportlase müügi ja rentimisega seotud tulud,- spordiklubi sümboolikaga toodete müük.Kõige levinumaks spordiklubide ja alaliitude sporditurunduse suunaks Eestis on spordiprojektidenime ja reklaami müük. Sponsor- ja koostöölepingutes lepitakse kokku, millist võistlust või projekti jamillistel tingimustel eraettevõte toetab. Viimastel aastatel on levinud ka suuremate spordiehitiste nime jareklaamipindade müük eraettevõttele (nt A. Le Coq Arena). Kuna enamik suuremaid spordihalle on siiskikohaliku omavalitsuse või selle juurde loodud sihtasutuste majandamisel, <strong>ee</strong>ldab s<strong>ee</strong> ka kohaliku omavalitsusenõusolekut. M<strong>ee</strong>skonna või sportlase müügi ja rentimisega seotud tulud on meie spordiklubidel muu maailmagavõrreldes v<strong>ee</strong>l tühised. Suuremad tulud ja tehingud selles sporditurunduse suunas on seotud jalgpalluritemüügi ja rentimisega välisklubidesse. Ka m<strong>ee</strong>ste korv- ja võrkpallis on turundustegevus selles osas viimastelaastatel elavnenud. Spordiklubi sümboolikaga toodete müük on üks võimalusi lisavahendite hankimiseks. Siiskipeab mainima, et Eesti spordiklubid ei ole seda sporditurunduse rakendust eriti palju kasutanud. Põhjuseks