ÜLDTEADMISEDSISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSEMAJANDUS JA MAJANDUSE PÕHIVALIKUDMajandus on ühiskonna toimimise allsüst<strong>ee</strong>m, mis tuleneb valikutest, mida t<strong>ee</strong>me tarbijana, töötajana, ettevõtjanavõi riigiametnikuna. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub <strong>ee</strong>ldusest, etinimestel on <strong>ee</strong>smärgid ning nad otsivad õigeid teid nende <strong>ee</strong>smärkide saavutamiseks. Majandusprotsesside janeid protsesse mõjutavate seaduspärasuste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria.Majanduse põhivalikuid iseloomustavad kolm küsimust - mida toota? kuidas toota? kellele toota?RESSURSIDRessursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja t<strong>ee</strong>nuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, tööjõudja kapital. Loodusvarad on s<strong>ee</strong> osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab(maavarad, õhk, mets, vesi). Tööjõud ehk inimkapital on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, midakasutatakse toodete ja t<strong>ee</strong>nuste loomiseks. Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavadteiste toodete ja t<strong>ee</strong>nuste tootmiseks. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna kõik ressursidon piiratud.ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMIDTurumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitudhindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on “nähtamatu käsi”. “Nähtamatu käsi” tähistab süst<strong>ee</strong>mi,milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel ningsotsiaalne heaolu on toimiva süst<strong>ee</strong>miga kaasnev nähtus. Käsumajandus on majanduse toimimise korraldus, kusmajanduslikke suhteid korraldab üks keskus või üks majandussubjekt (riik) tema parema arusaamise kohaselt.Tavamajandus on traditsioonidel ja ja algelisel tootmistehnoloogial põhinev majandamise korraldus. Segamajanduson majandussüst<strong>ee</strong>m, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ning kus riiksekkub rohkem või vähem majadusellu.TURUMAJANDUS TUGISAMBADTurumajanduse tugisambad on eraomand, hinnasüst<strong>ee</strong>m, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Eraomand on kapitalja muud ressursid, mille omanik on eraisik või –ettevõte, mitte aga riik. Tooted on materiaalsed hüvised, midaettevõtted valmistavad, nagu arvutid, botased, autod jne. T<strong>ee</strong>nused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakseja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taskosõit ja juukselõikus jne. Nõudlus onteatud toote või t<strong>ee</strong>nuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlalajahetkel. Turunõudlus on individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Pakkumine on kaupadevõi t<strong>ee</strong>nuste kogus, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Turupakkumineon kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel. Hind on rahasumma,mille <strong>ee</strong>st saab toodet või t<strong>ee</strong>nust osta või müüa. Turu tasakaal on olukord, kus nõutava ja pakutava kaubakogused on mingil hinnatasandil võrdsed, nimetatakse ka turuhinnaks. Turuhind kujuneb nõudjate ja pakkujate
ÜLDTEADMISEDsuhtlemisel ja korrastab nende tegevuse; tasakaalustab nõudmise ja pakkumise; suunab ja juhib tootjate otsuseid;inform<strong>ee</strong>rib tarbijat tootjate kuludest; toimib tulude jaotajana ühiskonnas. Hinnasüst<strong>ee</strong>m annab informatsioonija loob motivatsiooni. Raha on mistahes üldtunnustatud ja korduvat kasutamist võimaldav maksevahendkaupade ja t<strong>ee</strong>niste <strong>ee</strong>st tasumisel. Raha funktsioonid on: vahetusvahend - muudab tööjõu vahetamise toodeteja t<strong>ee</strong>nuste vastu lihtsaks; vara kogumise ehk akumulatsioonivahend - võimaldab säästa ja kasutada selle ostujõudutulevikus; väärtuse mõõdupuu - aitab määrata toodete ja ressursside suhtelist väärtust.Turukonkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Kuna ressurssenapib, võistlevad inimesed nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada ja kasutada. Ettevõtjaon isik, kes tegutseb äris kasu saamise <strong>ee</strong>smärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike invest<strong>ee</strong>ringute kaotamiseriski. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukasjuhtimine. S<strong>ee</strong> tähendab võimaluste nägemist ja nendele reag<strong>ee</strong>rimist, et tuua turule uusi või paremaid tooteid.Ettevõtlikkust on iseloomustatud v<strong>ee</strong>l kui oskuste ja võimete kogumit, kus oluline koht on analüüsivõimel,paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-, organis<strong>ee</strong>rimis-, ja <strong>ee</strong>smärkide püstitamise oskusel.VALITSUSE ROLL MAJANDUSTEGEVUSESRiigi osa turumajanduses on täita neid ülesandeid, mida turg ei suuda täita. N<strong>ee</strong>d on majandustegevuse ja eraomandiõiguslike raamide määratlemine ja nende kaitse, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjudetoetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine, majandusestabilis<strong>ee</strong>rimine.Majandustegevuse raamide määratelmiseks ja eraomandi õiguslike raamide määrtalemiseks kehtestab riikkõikide jaoks ühised r<strong>ee</strong>glid. Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi ettevõtete õiguslikud alused, Tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid kuidas neid tagatakse. Töösuhteid regul<strong>ee</strong>rivadTöölepinguseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolidemõjuvõimu vältimiseks on enamikes riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetataksekellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus,müra jne. Ühishüvised on kaubad ja t<strong>ee</strong>nused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistadaja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse).Tulude ümberjagamise <strong>ee</strong>smärk on tulude õiglasem jaotumine ühiskonnaliikmete vahel (pensionid, sotsiaaltoetusedja abirahad jne. ). Majanduse stabilis<strong>ee</strong>rimise <strong>ee</strong>smärk on tagada täielik tööhõive, stabiilsed hinnad ja majanduskasv.Turumajanduses leiavad sageli aset tõusud ja mõõnad, mida kutsutakse majandustsükliteks. Majanduslanguseperioodil püüavad valitsused stabilis<strong>ee</strong>rida hindu ja soodustada majanduskasvu.MAKSUD, MAKSUSÜSTEEMID JA –MÄÄRAD EESTISMaksusüst<strong>ee</strong>mi kujundab Valitsus tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi<strong>ee</strong>larvesse.Proportsionaalse maksusüst<strong>ee</strong>mi puhul ei sõltu maksumäär maksustatavast summast ja on võrdne kõigilesissetuleku suurusest sõltumata. Seda nimetatakse ka võrdsustavaks maksusüst<strong>ee</strong>miks – sissetuleku suurenedessuureneb proportsionaalselt ka maksusumma, kuigi maksumäär on kõigile sama. Progress<strong>ee</strong>ruva maksusüst<strong>ee</strong>mipuhul kehtib kõrgema sissetulekuga inimestele kõrgem maksumäär. Regressiivse maksusüst<strong>ee</strong>mi puhul ei sõltumaksumäär maksustatavast summast ja s<strong>ee</strong>ga maksab madalama sissetulekuga inimene suurema protsendisissetulekust kui kõrgema sissetulekuga inimene (näiteks käibemaks).Maksud ja maksumäärad Eestis 2005:Üksikisiku tulumaks – 24%Ettevõtte tulumaks – 24%Sotsiaalmaks - 33% (pensionikindlustus 20% + tervisekindlustus 13%)Käibemaks – 18% (erandiks osad õpikud, postit<strong>ee</strong>nus vms.)Kordamisküsimused:1. Mis on ressursid?2. Millele tugineb turumajandus?3. Milline on riigi roll majanduses?