ÜLDTEADMISEDLihtsustatud sk<strong>ee</strong>mRiigisisene spordikorraldus on iga riigi siseasi, s<strong>ee</strong> sõltub ühiskonna arengust, majandusmudelist ja traditsioonidest.Kuid selleks, et osaleda rahvusvahelises spordiliikumises, olümpiamängudel, maailma- ja kontinentidemeistrivõistlustel, maailmakarikavõistlustel ja teistes sarjades, peavad riigil olema spordiorganisatsioonid, misvõimaldavad osalust ja koostööd rahvusvahelisel tasandil.SPORDI REGULEERIMINE – KOKKULEPPED JA TRADITSIOONID, TURG JA SEADUSEDKas spordiliikumist on tarvis regul<strong>ee</strong>rida, kuidas on sporti võimalik juhtida – nendele küsimustele antakse ilmselterinevaid vastuseid sõltuvalt ühe või teise riigi valitud spordikorralduslikust mudelist, ühiskonna ja majandusearengust.Kindel on, et organis<strong>ee</strong>runud spordiharrastust mõjutavad nii traditsioonid ja kokkulepped kui ka seadused jaturg. Samas mõjutavad kõik n<strong>ee</strong>d tegurid ka üksteist.Spordiliikumine põhineb traditsioonidel. Antiikolümpiamängudel 776. aastast e.m.a alates joosti, heideti, sõidetija võideldi. Võitjaid ülistati, mängude ajal ei sõditud. Nendest kaugetest aegadest on sport tohutult arenenud:sajad ja sajad uued spordialad, tehnilised vahendid, sooline, rassiline ning seisuslik võrdõiguslikkus sportida javõistelda jne.
ÜLDTEADMISEDSamas mõjutavad tänast sporti ammused traditsioonid, varasemal või hilisemal ajal saavutatud kokkulepped.Staadionil joostakse vastupäeva, kuigi kell käib päripäeva, maratonijooksu pikkus on läbi aegade 42,195 km, ujulapikkus on just 50 m, jalgpallis on 11 mängijat, korvpallis viis, võimlemist hinnatakse kümne punkti, iluuisutamistaga kuue punkti süst<strong>ee</strong>mis, olümpiamänge p<strong>ee</strong>takse üle nelja aasta. Selliseid näiteid saavad spordi asjatundjadtuua väga palju. Küsimusele, miks just nii, on hoopis raskem vastata – nii on s<strong>ee</strong> olnud pikemat (või lühemat)aega ja nii on kokku lepitud. Kokku lepitakse võistlusalades, võistlusmäärustes, vahendites ja hindamises, kokkulepitakse r<strong>ee</strong>glites.Sport on ülemaailmne fenomen. Selleks et võimeid võrrelda, võistelda, peavad olema ühtsed r<strong>ee</strong>glid kõigilevõistlejaile. Ülemaailmne spordivõistluste süst<strong>ee</strong>m oleks mõeldamatu, kui riikides kehtiksid erinevadmängur<strong>ee</strong>glid. Just siin on organis<strong>ee</strong>runud spordiliikumise püramiidjas struktuur s<strong>ee</strong> abivahend, mis tagabkokkulepped ja r<strong>ee</strong>glid.Igal riigil või paljudel riikidel koos on võimalik spordiliikumist mõjutada seaduste kaudu. Tõenäoliselt ei oleotstarbekas luua seadusi, mis üritaks kehtestada jalgpallis m<strong>ee</strong>skonna suuruseks 15 mängijat või staadionipikkuseks 500 m<strong>ee</strong>trit. Ei haakuks n<strong>ee</strong>d kavatsused rahvus vaheliselt kokku lepitud r<strong>ee</strong>glitega ning oleks kaolemuselt mõttetud.Kuid kuidas siis seadused saavad sporti regul<strong>ee</strong>rida?Eelkõige luues õigusliku aluse inimeste vabaks ühinemiseks ja spordiorganisatsioonide tegutsemiseks, tagadesavaliku sektori poolt tingimuste loomise sportimiseks, soodustades era sektori toetusi sporditegevuseks,kindlustades sportimise ohutuse nii sportijatele kui ka pealtvaatajatele.Riigis kehtivad seadused puudutavad iga füüsilist ja juriidilist isikut. Sportlased on kohustatud järgima seadusisamaväärselt kui teised füüsilised isikud, spordiorganisatsioonid samaväärselt teiste juriidiliste isikutega. Kuiseaduslooja peab sporditegevust ühiskonnale oluliseks, saab ta seaduste ja teiste õigusaktidega anda neile isikuteleteatud soodustusi. Olgu n<strong>ee</strong>d siis maksuvabad sponsortoetused ja stipendiumid, sporditegevusega seotudkulude kompens<strong>ee</strong>rimised või katmised. Samas saab seadusega regul<strong>ee</strong>rida spordiliikumise neid lõike, millelmõju ja tähtsus laiemalt, väljapoole oma valdkonda. Näiteks kvalifikatsiooninõuded spordi- ja liikumisharrastusejuhendajatele- tr<strong>ee</strong>neritele, et tagada spordiõpetamise ja sportimise ohutus, või nõuded suurte spordivõistlustekorraldamisele, et tagada pealtvaatajate ja osavõtjate ohutus, või nõuded täita dopinguvastase võitluse r<strong>ee</strong>gleid,et tagada ausa mängu r<strong>ee</strong>glite järgimine ja hoida sportlaste tervist.Üheks paremaks näiteks seaduste mõjust spordiliikumisele on UNESCO vastuvõetud maailma dopinguvastanekonventsioon. Kõik riigid peavad selle konventsiooni ratifits<strong>ee</strong>rima ehk tunnistama dopinguvastase konventsiooniülimuslikuks riigi seadustest, s<strong>ee</strong> tähendab kogu maailmas ühtse ja harmonis<strong>ee</strong>ritud r<strong>ee</strong>glistiku kehtestamistvõitluses dopingu kasutamisega.Neljas oluline spordiliikumise mõjutaja on turg. Spordiliikumise globalis<strong>ee</strong>rumine, m<strong>ee</strong>dia ja <strong>ee</strong>lkõigetelevisiooni areng ning tugev turunduslik konkurents on tõstnud suured spordivõistlused ja nende teleülekandedkommertshuvi objektiks. Ühest küljest tähendab s<strong>ee</strong> rohkem reklaami- ja TV-õiguste raha spordile, s<strong>ee</strong>ga sellespordiala või valdkonna arendamiseks paremaid tingimusi. Teisalt mõjutab soov müüa sporti ennast. Et tagadapubliku ja eriti telepubliku huvi, on oluliselt muudetud spordivõistluste korraldust, spordialade võistlusr<strong>ee</strong>gleid.Mõni näide: võrkpallis iga serv punktiks, suusatamises ühisstardid, suusasprint kesklinnas, lauatennises lühemadmängud, kergejõustikus lühikesed võistlused, nn õhtumiitingud jne.Spordiliikumist kui suhteliselt kõrge iseregulatsiooni tasemega valdkonda mõjutavad nii traditsioonid jakokkulepped kui ka seadused ja turg. Avaliku sektori spordiinstitutsioonid on rohkem sõltuvad seadustest jateistest õigusaktidest, spordiorganisatsioonid, kes asutatud ja tegutsevad seaduste alusel, on enam mõjutatudrahvusvahelise spordiliikumise traditsioonidest ja kokkulepetest ning muutuvast turust.Kordamisküsimused:1. Nimetage spordi korraldamise vormid organis<strong>ee</strong>rituse alusel.2. Mis on Eesti spordi korraldamise põhialus vastavalt 1989. a Eesti spordi kongressi otsusele?3. Milline on Eestis riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel?4. Millise Eesti minist<strong>ee</strong>riumi haldusalasse kuulub sport?5. Mitu rahvuslikku spordialaliitu ühest riigist saab kuuluda vastavasse rahvusvahelisse spordialaliitu?
Change language