üldteadmised - Perearstikeskus.ee

ÜLDTEADMISEDORGANISEERUNUD SPORDIHARRASTUSE SEOSÜLDISE MAJANDUSE JA ÜHISKONNAKORRALDUSEGAVäga üldistatult ja nn mustvalgel skaalal saame rääkida kolmest spordikorralduse tüübist.Esiteks:Nn Nõukogude Liidu mudel. Tsentraliseeritud, riigi juhtimisele ja kontrollile allutatudsüsteem. Tulemuste ja harrastuse tsentraalne planeerimine ja finantseerimine. Võimutäiust jaotsustusõigust omab riik oma spordiinstitutsioonide kaudu. Sisuliselt kogu spordikorraldusriiklikel struktuuridel ja selle asutustel. Samas väga madal või olematu vabatahtlike ühendusteroll. Spordi suhteliselt mahukas rahastamine riigi eelarvest. Seda võimaldab tööjõukõrge maksustamine ja kõrged kaudsed maksud. Inimesele töötasuna kätte suhteliselt väheraha, seega ka vähem valikuvõimalusi.Teiseks:Nn USA mudel. Riigi korralduslik tegevus spordivaldkonnas väike. Küll on sport olulinekooli, kolledži ja ülikooli tasemel. Spordi rahastamine riigieelarvest suhteliselt madal. Samastagab maksupoliitika ja majanduslik areng oma tööjõu müümisel või ettevõtluse arendamiselinimesele tunduvalt enam raha (nii suht- kui ka absoluut arvudes) sissetulekuna kui tsentraliseeritudriigikorralduse puhul. Seega inimesel on ka rohkem vabadust ise otsustada jateenuseid osta. Ka selle mudeli puhul ei ole vabatahtlike ühenduste roll suur.Kolmandaks: Nn Euroopa mudel. Lähtub traditsioonidest, mille kohaselt sport ja liikumisharrastus onsündinud ja areneb vabatahtlike ühenduste – spordiorganisatsioonide tegevuse kaudu. Siinkõige olulisem koostöö avaliku sektori – riigivõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonidevahel. Tähtis on kindel ülesannete jaotus, vastastikune respekt ja koostöö.Riigipoolne tsentraliseeritus pigem vähene kui suur, majanduskliima pigem liberaalne kuiriigi kontrollitav. Maksupoliitika tagab üldreeglina maksude laekumise üldkasulike tegevustetarbeks (sh ka sport ja liikumisharrastus) ning ka inimeste sissetulekud töö või ettevõtluseeest loovad eelduse oma vaba aja sisustamise eest tasuda. Avalik sektor soosib spordiorganisatsioonidetegevust, kuna see on kasulik nii inimestele kui ka ühiskonnale ja nii tervistavast,sotsialiseerivast kui ka majanduslikust aspektist lähtudes.SPORDIKORRALDUS EESTISAlates 1989. aastast on Eestis juurutatud spordikorralduse nn Euroopa mudelit.Valik langetati II Eesti Spordi Kongressil, kus ligi 800 spordiliikumist esindavat delegaati otsustasid taastadainimeste vabal ühinemisel, demokraatlikel juhtimis- ja valimis põhimõtetel tegutseva ning spordialakesksestkorraldusprintsiibist lähtuva organisatsiooni.Seda põhimõtet on järgitud Eesti spordiorganisatsiooni ülesehitamisel ja (re)integreeri misel rahvusvahelisseolümpia- ja spordiliikumisse. Need põhimõtted on sätestatud Eesti Spordi Hartas ning 1998. ja 2005. aastalriigikogu poolt vastu võetud spordiseaduses.2004. a statistika põhjal on Eestis registreeritud 2200 mittetulundusühinguna tegutsevat spordiklubi ja 55 spordikooli.Spordiklubides harrastab rohkem kui 100 spordiala ja liikumis vormi üle 142 000 inimese, neist üle 69 000lapse ja noore. Spordikoolides harrastab sporti üle 13 000 lapse ja noore.15 maakonnas ja neljas suuremas linnas on loodud kohalikku spordielu ühendavad spordiliidud.Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklubisid spordiala tunnuse võisportliku tegevusvaldkonna järgi.Eesti vabatahtliku spordiorganisatsiooni ühendajaks on Eesti Olümpiakomitee (EOK).EOK ühendab 69 spordialaliitu, 19 maakonna ja linnaliitu ning 12 spordiühendust.