MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

c) millest on kultuurid ja/või viljavaheldus seotud madala sisendi ja madala lämmastikuülejäägiga (väetise kasutamisel) (%)Vastavalt KST toetuse saamise nõuetele, mida peavad täitma ka mahetootjad, peab põllumaalkasvatama igal aastal vähemalt 15% ulatuses liblikõielisi või liblikõieliste ja kõrreliste segu.Kuna liblikõielisi kultuure reeglina lämmastikväetistega ei väetata, siis kuuluvad nad madalasisendiga kultuuride hulka. Tabelist 8 selgub, et reaalselt moodustas nimetatud kultuuride pindkogu taotlusalusest põllumaast aastatel 2004-2006 vastavalt 14,4%; 17,1% ja 17,8%. KSTtaotlejatel olid vastavad näitajad (13,8%; 16,6%; 17,1%) ja ÜPT (v.a PKT) on (2,7%; 3,5%;4,3%). KST ja MAHE tootjate madala sisendiga kultuuride osatähtsus on kõrge ja seetõttumineraalväetiste kasutamisest tulenev veereostuse risk madalam kui ÜPT toetustüübil.d) millest on vähendatud taimekaitsevahendite kasutamine ha kohta (%)Perioodil 2004-2006 rakendatud PKT tegevustest oli taimekaitsevahendite kasutaminereguleeritud vaid mahepõllumajandustootmise puhul, kus sünteetiliste taimekaitsevahenditekasutamine on keelatud, seetõttu on antud indikaatori puhul muutusi kajastatud eelkõige vaidmahetoetusega seotud põllumajandusmaa ja MAHE taotlejate arvus. Lisaks on toodudtaimekaitsevahendite kasutamise osas KST tootjate trendid võrrelduna ÜPT (v.a PKT)tootjatega.2004. aastal taotleti mahetoetusi kokku 40 788 hektarile (taotluste arv 793), 2006. aastal 65 830hektarile (1 154 taotlust). Antud perioodil suurenes taotletav MAHE maa pind 61,4% (MAHEtaotluste arv 45,5%).Kogu taotletavast PKT pinnast moodustas taotletav MAHE pind 2004. aastal 8,1% ning 2006.aastal 12,5%.PKT veeseire valimis olevad põllumajandusettevõtted kasutasid 2005. ja 2006. a pestitsiide 55–67% põllumajandusmaal, 2005. a kasutasid KST tootjad 12% ja 2006. a 4% vähemal osalpõllumajandusmaal keemilisi taimekaitsevahendeid võrreldes valimis olnud ÜPT tootjatega.Võrreldes omavahel kasutatud toimeaine kogust toetustüübiti, siis kuigi KST ettevõtted pritsivadprotsentuaalselt väiksema pinna, kasutavad nad suurema koguse kg/ha toimeainet võrreldesÜPT toetust saavate ettevõtetega, st keemiline koormus pritsitud alade pindalaühikule on KSTettevõtetes mõnevõrra suurem. Suhteliselt madala pestitsiidide kasutamise taseme juures onKST ettevõtetes suurenenud nende kasutamine seireperioodil 0,806 kuni 1,095 kg toimeainestöödeldud hektari kohta ehk 36% võrra.KST taimekasvatus- ja segatootmistüübilised ettevõtted kasutavad suuremat kogust toimeainethektarile võrreldes sama tüüpi ÜPT ettevõtetega. KST taimekasvatusettevõtted kasutavad 10-42% pestitsiidide toimeainet kg/ha rohkem võrreldes ÜPT taimekasvatusettevõtetega,segatootmise puhul 3-16% rohkem.4.2.5.1.2. Programmi indikaator. VI.1.B-1.2. Põllumajanduslike sisendite vähenemine hakohta tänu toetusele (%) (spetsiaalselt veekaitselise tegevusega seotud pinnal)Kuna spetsiaalseid veekaitsemeetmeid MAK 2004-2006 PKT raames ei rakendatud, siisseetõttu eraldi kalkulatsioone selle indikaatori kohta välja ei ole toodud.4.2.5.1.3. Programmi indikaator. VI.1.B-1.3. Lämmastiku bilanss (kg/ha/aastas)Lämmastiku bilansi võrdlemisel selgus, et kõikide toetustüüpide puhul oli bilanss ülejäägiga.Kolme aasta keskmisena oli ÜPT ettevõtetes lämmastiku bilanss 26,2 kg/ha kõikumisega23,0…30,3 kg/ha. KST ettevõtete lämmastiku bilanss oli mõnevõrra kõrgem ulatudes aastatekeskmisena 33,0 kg/ha, mahetoetusega ettevõtetes aga kõige madalam (15,7 kg/ha) ja pidevalangustrendiga. Toiteelementide bilanss näitab, kuivõrd efektiivselt toiteelemente põllumajandusettevõtte tasandil on kasutatud (ökonoomsuse aspekt) ning kui suur on toiteelementide ülejääk,millest osa on kadu keskkonda (keskkonna aspekt).Fosfori ja kaaliumi bilanssi mõjutas KST ettevõtete sisendi järsk tõus 2006. aastal, millele eijärgnenud väljundi suurenemist. Fosfori ülejääk, mis KST ja ÜPT ettevõtetes ulatus vastavalt99