MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.2.5. Hindamisküsimus VI.1.B Mil määral on põllumajanduslikkeskkonnatoetus avaldanud mõju loodusvarade kaitsmisele põhja- japinnavee kvaliteedi osas?4.2.5.1. Hindamiskriteerium VI.1.B-1. Vähenenud on põllumajanduslikud sisendid, mispotentsiaalselt saastavad vett4.2.5.1.1. Programmi indikaator. VI.1.B-1.1 Sisendi vähendamisega seotud tegevustetoetusalune põllumajandusmaa (ha)Perioodi 2004-2006 PKT toetuse taotlemisinfo on toodud tabelis 8. Sisendite vähenemiseleaitasid kaasa nii KST kui ka MAHE toetus, kuna antud tegevustele on seatud teatavaidpiiranguid sisendite kasutamisel. Seetõttu on antud indikaatori puhul käsitletud nende kahetegevusega seotud põllumajandusmaa muutusi.2004. aastal taotleti KST ja mahetoetusi kokku 503 489 hektarile (taotluste arv 6 588), 2005.aastal 531 958 hektarile (taotluste arv 7 347), 2006. aastal 527 031 hektarile (7 247 taotlust).Antud perioodil moodustas kogu PKT taotletav pind sama perioodi taotletud ÜPT (sh PKT)pinnast 62-63%.a) millest on vähendatud mineraalväetiste kasutamist ha kohta (%)Perioodil 2004-2006 rakendatud PKT tegevustest oli taimetoiteelementide kasutamine eelkõigereguleeritud mahepõllumajandustootmise puhul, kus on keelatud mineraalväetiste kasutamine.Lisaks oli KST tootjatel kohustus koostada väetusplaan, mis sisaldab andmeid ettevõttestoodetavate orgaaniliste väetiste, sisseostetavate väetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetistekasutamise kohta põldude kaupa. Väetusplaani kohaselt tohib mineraalväetiste ja sõnnikugaaastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda 170 kg lämmastikku, millestomakorda mineraalväetistega anda kuni 100 kg.2004. aastal taotleti mahetoetusi kokku 40 788 hektarile (taotluste arv 793), 2006. aastal 65 830hektarile (1 154 taotlust). Kogu taotletavast PKT pinnast moodustas taotletav MAHE pind 2004.aastal 8,1% ning 2006. aastal 12,5%. Seega võib öelda, et otsene mineraalväetiste kasutusevähenemine toimus antud perioodil kogu PKT taotlevast pinnast 8-13% ulatuses.Antud perioodil suurenes taotletav MAHE maa pind 61,4% (MAHE taotluste arv 45,5%), samaskogu PKT taotletav pind suurenes vaid 4,7% (sh KST vähenes 0,3%), PKT taotluste arvsuurenes antud perioodil 10%, (sh KST 5%). KST osas on muutuste põhjuseks piirangud uutelepingute sõlmimisel.Mineraalväetiste kasutamine on keelatud mahetoetust taotlevates ettevõtetes. 2004-2006aastani taotleti mahetoetusi 40 788-65 830 ha-le. Seega on 8-12%-l kogu PKT alusest pinnastei kasutatud mineraalväetisi.KST ettevõtetes oli lämmastiku sisend absoluutväärtuselt suurem kui ÜPT ettevõtetes, kuidsuurenemine oli aeglasem (56-68 kg/ha) moodustades perioodi lõpuks 19% võrreldes 2004.aasta tasemega. Mahetootmisega ettevõtetes vähenes aga lämmastiku sisend perioodi lõpuks35% võrra (39-25 kg/ha).KST ettevõtetes olid fosfori ja kaaliumi sisendid 2004. ja 2005. aastal praktiliselt võrdsed (fosfor– 4,4-4,2 ja kaalium 9,9 kg/ha), kuid suurenesid hüppeliselt 2006. aastal moodustades 102%fosfori (8,9 kg/ha) ja 128% kaaliumi (22,6 kg/ha) 2004. aasta tasemest.Mahetoetusega ettevõtetes olid nii fosfori kui kaaliumi sisendid väga madalad moodustades0,3…1,4 kg toiteelementi hektari kohta. Vaatamata sellele vähenes fosfori sisend seireperioodijooksul 57% võrra. Kaaliumi sisend suurenes aruandeperioodil 27% võrra.Kuna mineraalväetiste (eriti fosfor ja kaaliumväetiste) kasutamise tase on suhteliselt madal, siisvõib oodata nii ÜPT kui KST ettevõtetes kõikide toiteelementide sisendite suurenemist kalähitulevikus, kuid trend suurenemisele on aeglasem KST ettevõtetes.b) millest on vähendatud sõnnikukoormust või vähendatud karjatamise koormust (%)Sõnniku kasutamise ja karjatamiskoormuse kohta spetsiaalsed piiravad nõuded PKT 2004-2006perioodil puudusid, seetõttu on muutusi antud tegevustes raske hinnata.98