MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

P sisend, kg/ha109876543212004200520060ÜPT KST MAHEJoonis 45. Fosfori sisendi muutus toiteelementide kogubilansis sõltuvalt toetuse tüübist perioodil 2004-20062520K sisend, kg/ha151020042005200650ÜPT KST MAHEJoonis 46. Kaaliumi sisendi muutus toiteelementide kogubilansis sõltuvalt toetuse tüübistLämmastiku bilansi võrdlemisel selgus, et kõikide toetustüüpide puhul oli bilanss ülejäägiga (joonis 47).Kolme aasta keskmisena oli ÜPT ettevõtetes lämmastiku bilanss 26,2 kg/ha kõikumisega 23,0…30,3 kg/ha.KST ettevõtete lämmastiku bilanss oli mõnevõrra kõrgem ulatudes aastate keskmisena 33,0 kg/ha,mahetoetusega ettevõtetes aga kõige madalam (15,7 kg/ha) ja pideva langustrendiga.Fosfori ja kaaliumi bilanssi mõjutas KST ettevõtete sisendi järsk tõus 2006. aastal (joonis 48 ja 49), millele eijärgnenud väljundi suurenemist. Fosfori ülejääk, mis KST ja ÜPT ettevõtetes ulatus vastavalt 1,6 ja 1,5 kg/hakolme aasta keskmisena on madal ja viitab pigem mulla fosforivarude vähenemisele ning seega kamullaviljakuse langusele kui selle toiteelemendi leostumisele.Mahetoetusega ettevõtetes oli nii fosfori kui kaaliumi bilanss kogu seireperioodil puudujäägiga ulatudesfosfori puhul -1…-3,6 ja kaaliumi puhul -3,9…-12,1 kg/ha aastas. Isegi segatootmisega ettevõtetes olinimetatud toiteelementide bilanss negatiivne. Puudujäägiga bilanss koos pideva langustrendiga näitabmuldade vaesestumist antud toiteelementidest, mis jätkudes viib mullaviljakuse langusele. Kui lämmastikubilanssi mahetootmisega ettevõtetes saab tasakaalustada liblikõieliste kasvatamisega, siis fosfori ja kaaliumibilansi parandamiseks on vaja suurendada sõnniku kasutamist.90