MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

kogutavad andmed), teostatakse ka spetsiaalseid PKT seireid ja uuringuid, mille käigus kogutakseandmeid viie erineva valdkonna indikaatorite kohta.Valdkond muldmullaviljakus; orgaanilise aine sisalduse muutus mullas; mullakadu; taimedetoiteelementide, happesuse N min ja orgaanilise aine sisalduse muutus.Valdkond vesi taimetoiteelementide kogubilanss; pestitsiidide kasutuskoormus,taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees.Valdkond bioloogiline mitmekesisusValdkond maastikValdkond sotsiaalmajandus ja muulindude liigirikkus, arvukus ja asustustihedus; kimalaste mitmekesisus jaarvukus; soontaimede koosluse struktuur, liigirikkus ja liikide katvus;vihmausside arvukus ja liikide mitmekesisus ning mulla biomassi aktiivsus.maastiku struktuuri muutused punkt-, joon- ja pindelementides; muutusedtalude heakorras; taastatud kiviaedade osakaal.ettevõtjatulu; mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa; muutusedkeskkonnateadlikkuses.Mõjuindikaatorite valiku alusedEesti põllumajanduses on toimunud viimase 15 aastaga suur muutus, mille üheks tulemiks onvahepealsetel aastatel vähenenud väetamine. Selle tulemusena süveneb tendents, kus toitainetesisaldus muldades omab negatiivset trendi, mis omakorda ohustab otseselt mullaviljakust. Hetkel võibseda käsitleda peamise probleemina Eesti põllumuldade iseloomustamisel. Sellest lähtudes on kaPKT seire ja hindamise metoodikas siseriikliku peamise hindamiskriteeriumina kasutatudmullaviljakuse taseme muutust, mille indikaatoriteks on liikuva P- ja K-sisaldused, orgaanilise ainesisaldus ning pH tase. Kuna aktuaalseid mullaerosiooni käsitlevaid uuringuid ega seiret ei ole Eestistehtud, siis mullakao uuringu eesmärgiks oli selgitada maakasutuse muutust erosiooniohtlikel aladelja lähtuvalt kasutatud metoodikast leida reaalselt mullaerosiooni all kannatavad piirkonnad.Bioloogilise mitmekesisuse valdkonna indikaatorina kasutatavad kimalased on väga olulisedtolmeldajad kõikjal maismaaökosüsteemides, sh põllumajanduses. Eriti olulised on pikasuiselisedkimalased, kes suudavad tolmeldada ka pika õieputkega kultuurtaimede õisi (nt põlduba, punaneristik), millega lühisuiselised putukad hakkama ei saa. Tolmeldamine aitab tihti kaasa saagiühtlasemale valmimisele, mistõttu paraneb ka saagi kvaliteet (nt rapsi puhul). Viimasel ajal on agatäheldatud tolmeldajate, sh kimalaste, arvukuse langust, mille põhjuseks Euroopas peetakse eelkõigemuutusi maakasutuses. Peamised probleemid, mis tootmise intensiivistumisega kaasnevad onkimalastele sobivate pesitsuspaikade ning toiduressursi kadumine. Lisaks mõjuvad kimalastelenegatiivselt ka pestitsiidid. Kuna tolmeldajate, sh kimalaste, arvukuse ja liigirikkuse väheneminekutsub esile ka taimekoosluste vaesumise, mis mõjutab omakorda seemnetoiduliste lindude jaimetajate arvukust, võib tolmeldajaid pidada üheks võtmegrupiks nii kultuurtaimede saagikusetagamisel kui ka loodusliku mitmekesisuse säilimisel.Lindude arvukus ja mitmekesisus on heaks põllumajandusmaastike kvaliteedi näitajaks, kunapõllulindude arvukuse langus või levila kahanemine on sageli seotud elupaiga omadustehalvenemisega. Seetõttu peetakse linde bioloogilise mitmekesisuse hindamisel üheks olulisemaksindikaatoriks ja kasutatakse PKT meetme hindamisel kogu Euroopas. Lindudel on põllumajandusmaastikustähtis osa eelkõige kahjurputukate hävitajana nii taimedelt kui ka loomadelt. PaljudEuroopa põllumajandusmaastiku linnud näitavad aga langustrendi, mille põhjuseks arvatakse olevatviimastel dekaadidel intensiivistunud põllumajandus. Intensiivistumise tulemusena kaovad lindudelesobilikud elupaigad ning pestitsiidid vähendavad ka nende toiduressurssi.Mittekultuurtaimedel on toidu pakkujana põllumajandusmaastikus tähtis roll: õietolm ja nektarputukatele, seemned ja muud taimeosad lindudele ja imetajatele. Seega toob taimekooslustevaesumine tagajärjena kaasa ka tolmeldajate, lindude ja teiste taimedest toitujate arvukuse jamitmekesisuse languse. Põhiline taimekoosluste vaesumist põhjustav tegur on herbitsiididekasutamine ning teeservade jms taimekooslustele sobivate kasvupaikade kadumine. Kuna taimed onpõllumajandusmaastikus väga olulisel kohal ning aja jooksul saadud tagasiside taimedemitmekesisuse muutuste kohta väga vajalik, on ka taimed valitud üheks indikaatorikspõllumajandusliku keskkonnatoetuse hindamisel.9