MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Andmete võrdlemisel selgub, et lämmastiku leostumine oli kõigil juhtudel suurem 2006. aastal. See onseletatav antud aasta sügisperioodi kõrgema õhutemperatuuriga võrreldes paljude aastate keskmise ja ka2005. aastaga. 2005. aastal hakkas maapind varem külmuma, seetõttu vähenesid ka dreenivee vooluhulgadning sügisene toitainete leostumine jäi väga madalaks. 2006. aastal oli periood oktoober kuni detsembertunduvalt soojem. Detsembri keskmine õhutemperatuur oli 2,7…6,6 ºC, mis on 6…7 ºC kõrgem paljudeaastate keskmisest (-4,6…0,3 ºC). Kuna ka sademeid oli normi piires, siis toitainete leostumine suurenes justtänu dreenivee vooluhulga suurenemisele. Toitainete leostumise suurenemine peale vegetatsiooniperioodilõppu on tingitud eelkõige asjaolust, et dreenivee vooluhulgad suurenevad kümneid kordi (lisa 4), samutitõuseb nitraatiooni kontsentratsioon, seega nende tegurite kumuleeruva mõju tulemusena suurenebhüppeliselt ka antud toiteelemendi leostumine.Kahe seireperioodi kokkuvõttes selgus, et kõige väiksem oli lämmastiku leostumine maheda tootmisviisirakendamisel. Lämmastikku leostus summaarselt 7,7 kg/ha, mis ületab loodusmaastike koormust umbeskaks korda. Madal leostumistase teiste seirepõldudega võrreldes tulenes ilmselt sellest, et aruandeaastatelei kasutatud mahepõldudel orgaanilisi väetisi.KST toetusega seirepõldudel oli lämmastiku leostumine uuritud perioodil tunduvalt suurem ulatudesLäänemaa seirepõllul (PLin) 18,7 ja Tartumaa seirepõldudel (T1, T2) 7,0-12,5 kg/ha. Lämmastiku väiksemleostumine Tartumaa seirepõldudelt on ilmselt tingitud sellest, et mõlemal põllul kasvatati 2005. ja 2006.aastal heintaimi ning seega oli põllud taimestikuga kaetud ka sügistalvisel ja varakevadisel perioodil kuitoitainete leostumise risk on kõige suurem (joonis 43). Läänemaal aga talvine taimkate puudus ninglämmastiku leostumine oli suurem vaatamata sellele, et väetamine lämmastikuga oli suurem Tartumaaseirepõldudel.Seirepõld K1 (ÜPT), kus 2006. aastal kasvatati suvinisu, on võrdluspõld KST ja mahetootmise toetusegapõldudele. Koos suvinisu külviga anti põllule mineraalväetist normiga N 63 kg/ha. Saak koristati augustis,põhk künti sisse ja üle talve oli see võrdluspõld taimkatteta. Sellelt põllult oli lämmastiku leostumine oluliseltsuurem kui teistel KST ja mahetoetusega põldudel ulatudes ainult ühe aasta jooksul 18,9 kg/ha ja sedavaatamata sellele, et väetiskoormus oli KST põldudel suurem kui võrdluspõllul. See ühe aasta tulemuskinnitab talvise taimkatte soovitust toitainete leostumise vähendamiseks.Fosfori leostumine on uuringute järgi madal ega sõltu toetuse tüübist (lisa 4). Fosfori väiksem leostumineaprillis põldudel T1 ja T2 võib olla seotud sellega, et nimetatud põldudel kasvatati 3 aastal järjest põldheina,suurem aga põldudel J28, PLin ja K1, mis olid talvise taimkatteta. Seireperioodi jooksul leostus fosforit0,040…0,071 kg/ha.Kaaliumi leostumine oli suurem varakevadel enne ja sügisel peale vegetatsiooniperioodi ja ulatus päevas0,8…55,7 g/ha (lisa 4). Kaaliumi summaarne leostumine seireperioodil ulatus 0,8…2,1 kg/ha.Väävli leostumine Läänemaa seirepõldudelt (PLin ja J28) on jätkuvalt väga kõrge, kuigi mullahuumushorisondis on selle elemendi sisaldus madal (lisa 4).Kokkuvõte:• Nitraatide kontsentratsioon nii mullas kui ka dreenivees ja seega ka lämmastiku leostumine olimadalam MAHE tootmises, mis oli tingitud sellest, et seireaastatel mahepõldu ei väetatud.• KST ettevõtetes olid uuritud taimetoiteelementide kontsentratsioonid dreenivees MAHE ettevõtetenäitajaga võrreldes mõnevõrra kõrgemad (nitraatide kontsentratsioon kõikus 1,7…98,2 mg/l ningammooniumiooni kontsentratsioon jäi vahemikku 0,06…2,5 mg/l), mis on seletatav lämmastikukõrgema sisendiga.• KST toetustüübiga seirepõldudel oli lämmastiku leostumine uuritud perioodil suurem kui MAHEtoetustüübiga seirepõldudel, ulatudes kahe seireaasta summana 7,0-18,7 kg/ha.• Võrreldes lämmastiku leostumist talvise taimkatteta ja taimkattega põldudel (talvise taimkatteolemasolul oli lämmastiku leostumine väiksem), võib esialgsetele tulemustele tuginedes järeldada,et talvise taimkatte kasutamise soovitus õigustab ennast.• ÜPT, KST ja MAHE seirepõldude fosfori ja kaaliumi leostumine oli uuringute järgi madal egasõltunud toetuse tüübist.88