MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

järgmisel kevadel. Seega ei saa hinnata toitainete leostumise riski vaid lähtudes toiteelemendi üldbilansiväärtusest, vaid peab teadma ka bilansi komponente st peale põllule antavate väetiste koguste on vajateada ka nende liiki ja andmisaega.Maheda tootmisviisi rakendamisel oli kõikide taimetoiteelementide bilanss negatiivne. Ka Lääne maakonnaKST toetusega seirepõllul ja Rapla maakonna ÜPT seirepõllul oli taimetoiteelementide bilanss nõrgaltpositiivne või isegi negatiivne, mis viitab saagi formeerumisel mulla toitainete kasutamisele ja mis pikemasperspektiivis võib viia mulla toitainevarude vähenemisele ja seega ka mulla viljakuse langusele.500400NP Küldbilanss, toimeainet kg/ha3002001000-100T1 (KST) T2 (KST) J28 (MAHE) Plin (KST) K1 (ÜPT)-200Joonis 41. Taimetoiteelementide üldbilanss veeseire põldudel 2006. aastal. T1, T2, J28, PLin, K1 – seirepõldudetähisedTaimetoiteelementide üldbilansi muutusi hinnatakse ka PMK Kuusiku Katsekeskuses raske liivsavi-lõimisegarähksel mullal rajatud statsionaarsetes mahe- ja tavaviljeluse külvikorrakatsetes. Maheviljelusekatsekülvikord (alustatud 2003. aastal): ristik+kõrrelised heintaimed - ristik+kõrrelised heintaimed – nisu –hernes – oder allakülviga on Eestis KST meetme raames mahepõllumajandusettevõtetes sisseviidudsarnase kultuuride valiku põhimõtetega külvikorratüüpidest üks levinuimaid.Külvikorra toiteelementide üldbilanss näitas, et sõnnikuga (12-16 tonni külvikorra keskmisele hektarileaastas) väetamisel koos terakultuuride põhu mulda tagastamisega on mulla lämmastiku, fosfori ja kaaliumibilanss positiivne ulatudes vastavalt 108, 29 ja 41 kg/ha. Sõnnikuga mitteväetamisel koos terakultuuridepõhu mulda tagastamisega oli aga kõikide toiteelementide üldbilanss negatiivne. Mullaviljakuse muutustehindamiseks võrreldi maheviljelusele ülemineku esimese aasta kevadel (2003) katsealalt kogutudmullaproove (0 aasta) peale 1. rotatsioonitsükli läbimist kevadel kogutud mullaproovidega 2007. ja 2008.aastal. Tulemused näitavad taimedele omastatava fosfori sisalduse väikest langustendentsi nii sõnnikugamitteväetamise kui väetamise puhul võrreldes 0 aastaga, samas kui taimedele omastatava K, orgaaniliseaine ja pH muutused on veel ebaselged. Seega orgaanilise väetise mittekasutamisel toitusid kultuurtaimedmullavarude arvel ja pikemas perspektiivis võib toimuda mulla toitainesisalduse langus.4.2.2.2.3. Dreenivee taimetoiteelementide sisaldus2005. aastal olid kõikide uuritud taimetoiteelementide kontsentratsioonid dreenivees suhteliselt madalad (lisa4). Nitraatide kontsentratsioon kõikus 0,7…43,0 mg/l (joonis 42), mis jääb madalamaks sotsiaalministri 31.juuli 2001. a määrusega nr 82 joogiveele kehtestatud maksimaalsest lubatavast tasemest 50 mg/l, kusjuureskontsentratsioon oli kõrgem pärast vegetatsiooniperioodi lõppu. Mahetoetusega põldudel oli nitraatioonikontsentratsioon mõnevõrra madalam ulatudes 0,7…15,0 mg/l. Ammooniumiooni kontsentratsioon jäivahemikku 0,06…1,8 mg/l, mis enamasti vastab joogivee tootmiseks sobiva pinnavee II klassikvaliteedinõuetele vastavalt sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määrusele nr 1 Joogivee tootmisekskasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Fosfori ja kaaliumisisaldus oli samuti väike kõikudes vastavalt 0,03…0,32 ja 0,95…4,9 mg/l.86