MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
4.2. VALDKOND LOODUSVARAD. VESI4.2.1. Valdkonna lühiiseloomustusEesti pindalast moodustab metsamaa 52,3% ja põllumajandusmaa 30,1%. Põllumajandusmaa pindalasuurenes 2003-2007 aastani 796 000 hektarilt 907 000 hektarini ja seda just põllumaa arvel, kunapüsirohumaa osakaal suurenes sel perioodil vaid 250 000 kuni 273 000 hektarini (Statistikaamet, 2008).Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutaminevõimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Kasutuselolevast põllumajandusmaast on 90-ndate aastate keskpaigani kuivendatud 420 000 ha ehk umbes pool,mille kuivendussüsteemide toimimisvõime tuleb säilitada.Põllumajandusmaa kuivendussüsteemidest enamik, s.o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi egaühti maade tagastamise ja erastamise järel tekkinud maatükkide jaotusega. Maaparandussüsteemid onvaldavalt 60–400 ha suurused ja paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maal (Eesti maaelu arengukava2007-2013). Maaparandussüsteemide eesvoole on seega võimalik korras hoida ühistööna, paraku onmaaparandusalane ühistegevus veel suhteliselt vähe arenenud. Maaparandustööde tegemine onmaakasutajale kulukas lisakohustus (võrreldes parasniiskel maal tegutseva tootjaga) ja käib enamikulemaaomanikest ilma toetuseta üle jõu.2005. aastal teostatud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis (Eesti maaelu arengukava 2007-2013).Eesti muldades on klimaatiliste tingimuste tõttu läbiuhteline veerežiim. Keskmine aastane sademete hulk on750 mm, millest aurub 460 mm ja äravool on 270 mm. Seetõttu toimub nii sügistalvisel kui varakevadiselperioodil mullast läbinõrguva veega ka lahustunud taimetoiteelementide leostumine. Ka muldade looduslikuseisundi puhul toimub toiteelementide leostumine. Dreenivee kvaliteedi uuringuid on Eestis teostatudlünklikult. Küll aga on jõgede hüdrokeemilise seire raames uuritud väikevesikondades toiteelementideärakannet, mis realiseerub pinnaveekogudes. Toiteelementide kontsentratsioon dreeni- ja mullavees onüldjuhul kõrgem kui kuivenduskraavides ja väikejõgedes, kus tasasest reljeefist ja hooldamata kraavidesttingituna vee viibeaeg on pikk ja toimub isepuhastumine. Ärakande keskmiseks väärtuseks valdavaltloodusmaastikega valglates on 3,0 kg N/ha ja 0,1-0,3 kg P/ha aastas (Hajureostuse koormuse andmetetäpsustamine, 2007).Hajureostusallikate reostuskoormuse hinnang (Aruanne...., 2008) kinnitab, et põllumajandusest pärinevhajureostus on eelkõige lämmastiku osas olulisem veekogude ohustaja. 2006. aastal kanti põllumajanduslikuhajureostusena hinnanguliselt siseveekogudesse 17 200 tonni lämmastikku ja 180 tonni fosforit, mismoodustab 59% lämmastiku ja 25% fosfori hajukoormusest siseveekogudele. Eestis on kokku 77 sellistveekogu, mida põllumajandusest pärinevad hajureostusallikad ohustavad.1009080Lämmastik, kg/haFosfor, kg/haKaalium, kg/ha70kogus, kg/ha60504030201001992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Joonis 39. Mineraalväetiste kasutamine Eestis (Statistikaamet, 2008)84
Väetiste kasutamine aruandeperioodil on võrreldes 1987. aastaga oluliselt vähenenud. Kui 1987. aastal viidimineraalväetistega mulda 113 kg lämmastikku, 25 kg fosforit ja 81 kg kaaliumi hektari kohta aastas, siis2006. aastal olid vastavad näitajad 46, 16 ja 23 kg ha/a (joonis 39). 2003. ja 2004. aastal olilämmastikväetiste kasutamine siiski samal tasemel 1992. aastaga. Tõenäoliselt on väetiste kasutamiselangev trend lõppemas ning edaspidi on oodata pigem väetiste kasutamise ja seega ka reostuskoormusesuurenemist.1,210,8kogus, kg/ha0,60,40,201997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Joonis 40. Taimekaitsevahendite kasutamine Eestis 1997 – 2006 (Statistikaamet, 2008)Taimekaitsevahendite kasutamine on viimastel aastatel Eestis suurenenud, ulatudes 2006. aastal 1,02kilogrammini (toimeaines) hektari kohta (joonis 40).4.2.2. Indikaator: taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees4.2.2.1. MetoodikaIndikaatori eesmärk: Indikaatori eesmärgiks on hinnata veekeskkonna seisukohast keskkonnasõbralikutootmise ja mahepõllumajandusliku tootmise rakendumist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel.Seirealade asukoht ja arv: seiret teostati 5 seirepõllul, millest 2 asusid Tartumaal (põldude tähised T1 ja T),2 Läänemaal (põldude tähised PLin ja J28) ja 1 Raplamaal (põllu tähis K1).Seire teostamise aeg ja -samm: seire viidi läbi 2005. ja 2006. aasta vegetatsiooniperioodil.Dreeniveeproove koguti 2-nädalase intervalliga.Seire täpsem metoodika on toodud lisas 3.4.2.2.2. Tulemused4.2.2.2.1. Seirepõldude muldade iseloomustusTartu maakonna seirepõldude valdavaks mullatüübiks on gleistunud leetjas muld, Lääne ja Rapla maakonnaseirepõldudel küllastunud gleimuld. Seirepõldude muldade täpsem iseloomustus on ära toodud lisas 4.4.2.2.2.2. Taimetoiteelementide üldbilanssTaimetoiteelementide üldbilansist saab põhjalikumaid järeldusi teha pikema perioodi näiteks külvikorrarotatsiooni läbimisel. Küll aga võimaldavad perioodi andmed hinnata toiteelementide leostumise riski.Jooniselt 41 on näha, et ainult ühel Tartu maakonna KST tootmisviisiga seirepõllul (T2) on kõikidetaimetoiteelementide, eriti aga lämmastikubilanss tugevalt positiivne. See on tingitud nii bioloogiliselt seotudlämmastiku kui ka taliteraviljale antud suurest orgaanilise väetise annusest. Vaatamata sellele, et põld ontalvise taimkatte all, on näiliselt lämmastiku leostumise risk kõrge. Tegelik lämmastiku leostumine, misarvutati lämmastiku sisalduse järgi dreenivees, oli aga suurem põllul T1 kui T2 ulatudes vastavalt 11,0 ja 6,3kgN/ha. Suurem lämmastiku leostumine põllult T1 võib olla tingitud nii sellest, et vedelsõnniku toitained ontaimedele kergesti omastatavad ning talivilja oras ei suutnud neid ära kasutada, kui ka ristiku poolt seotudlämmastiku vabanemisega peale vegetatsiooniperioodi lõppu. Põllul T2 andis suurema osa positiivsestlämmastikubilansist just tahesõnnik, mille lagunemine ja seega ka toitainete vabanemine algas alles85
- Page 33 and 34: Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36: 14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38: MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42: 2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44: 30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46: 40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48: 3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50: VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52: VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54: VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64: 4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105 and 106: nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
- Page 119 and 120: Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
- Page 121 and 122: 4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
- Page 123 and 124: Taimestiku liigiline koosseis põld
- Page 125 and 126: Järgnevalt on välja toodud PKT vi
- Page 127 and 128: 4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
- Page 129 and 130: 2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
- Page 131 and 132: aspektist lähtudes. Hindepunktide
- Page 133 and 134: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Väetiste kasutamine aruandeperioodil on võrreldes 1987. aastaga oluliselt vähenenud. Kui 1987. aastal viidimineraalväetistega mulda 113 kg lämmastikku, 25 kg fosforit ja 81 kg kaaliumi hektari kohta aastas, siis<strong>2006</strong>. aastal olid vastavad näitajad 46, 16 ja 23 kg ha/a (joonis 39). 2003. ja <strong>2004</strong>. aastal olilämmastikväetiste kasutamine siiski samal tasemel 1992. aastaga. Tõenäoliselt on väetiste kasutamiselangev trend lõppemas ning edaspidi on oodata pigem väetiste kasutamise ja seega ka reostuskoormusesuurenemist.1,210,8kogus, kg/ha0,60,40,201997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 <strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong>Joonis 40. Taimekaitsevahendite kasutamine Eestis 1997 – <strong>2006</strong> (Statistikaamet, 2008)Taimekaitsevahendite kasutamine on viimastel aastatel Eestis suurenenud, ulatudes <strong>2006</strong>. aastal 1,02kilogrammini (toimeaines) hektari kohta (joonis 40).4.2.2. Indikaator: taimetoiteelementide kontsentratsioon dreenivees4.2.2.1. MetoodikaIndikaatori eesmärk: Indikaatori eesmärgiks on hinnata veekeskkonna seisukohast keskkonnasõbralikutootmise ja mahepõllumajandusliku tootmise rakendumist tegevustele seatud eesmärkide täitmisel.Seirealade asukoht ja arv: seiret teostati 5 seirepõllul, millest 2 asusid Tartumaal (põldude tähised T1 ja T),2 Läänemaal (põldude tähised PLin ja J28) ja 1 Raplamaal (põllu tähis K1).Seire teostamise aeg ja -samm: seire viidi läbi 2005. ja <strong>2006</strong>. aasta vegetatsiooniperioodil.Dreeniveeproove koguti 2-nädalase intervalliga.Seire täpsem metoodika on toodud lisas 3.4.2.2.2. Tulemused4.2.2.2.1. Seirepõldude muldade iseloomustusTartu maakonna seirepõldude valdavaks mullatüübiks on gleistunud leetjas muld, Lääne ja Rapla maakonnaseirepõldudel küllastunud gleimuld. Seirepõldude muldade täpsem iseloomustus on ära toodud lisas 4.4.2.2.2.2. Taimetoiteelementide üldbilanssTaimetoiteelementide üldbilansist saab põhjalikumaid järeldusi teha pikema perioodi näiteks külvikorrarotatsiooni läbimisel. Küll aga võimaldavad perioodi andmed hinnata toiteelementide leostumise riski.Jooniselt 41 on näha, et ainult ühel Tartu maakonna KST tootmisviisiga seirepõllul (T2) on kõikidetaimetoiteelementide, eriti aga lämmastikubilanss tugevalt positiivne. See on tingitud nii bioloogiliselt seotudlämmastiku kui ka taliteraviljale antud suurest orgaanilise väetise annusest. Vaatamata sellele, et põld ontalvise taimkatte all, on näiliselt lämmastiku leostumise risk kõrge. Tegelik lämmastiku leostumine, misarvutati lämmastiku sisalduse järgi dreenivees, oli aga suurem põllul T1 kui T2 ulatudes vastavalt 11,0 ja 6,3kgN/ha. Suurem lämmastiku leostumine põllult T1 võib olla tingitud nii sellest, et vedelsõnniku toitained ontaimedele kergesti omastatavad ning talivilja oras ei suutnud neid ära kasutada, kui ka ristiku poolt seotudlämmastiku vabanemisega peale vegetatsiooniperioodi lõppu. Põllul T2 andis suurema osa positiivsestlämmastikubilansist just tahesõnnik, mille lagunemine ja seega ka toitainete vabanemine algas alles85
Change language