MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.2. VALDKOND LOODUSVARAD. VESI4.2.1. Valdkonna lühiiseloomustusEesti pindalast moodustab metsamaa 52,3% ja põllumajandusmaa 30,1%. Põllumajandusmaa pindalasuurenes 2003-2007 aastani 796 000 hektarilt 907 000 hektarini ja seda just põllumaa arvel, kunapüsirohumaa osakaal suurenes sel perioodil vaid 250 000 kuni 273 000 hektarini (Statistikaamet, 2008).Eesti kliimatingimustes on üle poole põllumajandusmaa ja umbes poole metsamaa sihipärane kasutaminevõimalik ainult juhul, kui sellel maal tagatakse maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine. Kasutuselolevast põllumajandusmaast on 90-ndate aastate keskpaigani kuivendatud 420 000 ha ehk umbes pool,mille kuivendussüsteemide toimimisvõime tuleb säilitada.Põllumajandusmaa kuivendussüsteemidest enamik, s.o üle 70%, on rajatud rohkem kui 30 aastat tagasi egaühti maade tagastamise ja erastamise järel tekkinud maatükkide jaotusega. Maaparandussüsteemid onvaldavalt 60–400 ha suurused ja paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maal (Eesti maaelu arengukava2007-2013). Maaparandussüsteemide eesvoole on seega võimalik korras hoida ühistööna, paraku onmaaparandusalane ühistegevus veel suhteliselt vähe arenenud. Maaparandustööde tegemine onmaakasutajale kulukas lisakohustus (võrreldes parasniiskel maal tegutseva tootjaga) ja käib enamikulemaaomanikest ilma toetuseta üle jõu.2005. aastal teostatud maaparandusuuringu tulemustest selgus, et kuivendatud põllumajandusmaast on11% heas, 63% rahuldavas ja 26% puudulikus kuivendusseisundis (Eesti maaelu arengukava 2007-2013).Eesti muldades on klimaatiliste tingimuste tõttu läbiuhteline veerežiim. Keskmine aastane sademete hulk on750 mm, millest aurub 460 mm ja äravool on 270 mm. Seetõttu toimub nii sügistalvisel kui varakevadiselperioodil mullast läbinõrguva veega ka lahustunud taimetoiteelementide leostumine. Ka muldade looduslikuseisundi puhul toimub toiteelementide leostumine. Dreenivee kvaliteedi uuringuid on Eestis teostatudlünklikult. Küll aga on jõgede hüdrokeemilise seire raames uuritud väikevesikondades toiteelementideärakannet, mis realiseerub pinnaveekogudes. Toiteelementide kontsentratsioon dreeni- ja mullavees onüldjuhul kõrgem kui kuivenduskraavides ja väikejõgedes, kus tasasest reljeefist ja hooldamata kraavidesttingituna vee viibeaeg on pikk ja toimub isepuhastumine. Ärakande keskmiseks väärtuseks valdavaltloodusmaastikega valglates on 3,0 kg N/ha ja 0,1-0,3 kg P/ha aastas (Hajureostuse koormuse andmetetäpsustamine, 2007).Hajureostusallikate reostuskoormuse hinnang (Aruanne...., 2008) kinnitab, et põllumajandusest pärinevhajureostus on eelkõige lämmastiku osas olulisem veekogude ohustaja. 2006. aastal kanti põllumajanduslikuhajureostusena hinnanguliselt siseveekogudesse 17 200 tonni lämmastikku ja 180 tonni fosforit, mismoodustab 59% lämmastiku ja 25% fosfori hajukoormusest siseveekogudele. Eestis on kokku 77 sellistveekogu, mida põllumajandusest pärinevad hajureostusallikad ohustavad.1009080Lämmastik, kg/haFosfor, kg/haKaalium, kg/ha70kogus, kg/ha60504030201001992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006Joonis 39. Mineraalväetiste kasutamine Eestis (Statistikaamet, 2008)84