MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindamiskriteerium VI.1.A-4 Mullaviljakuse tase on säilitatud või tõusnudPerioodil 2004-2006 ei olnud võimalik hinnata mullaviljakuse parameetrite muutust ajas, kuna nimetatudajavahemik on liiga lühike hindamaks adekvaatseid muutusi PKT tegevuse tagajärjel. 2004-2006 teostatudPKT mullaseire eesmärgiks oli n-ö algtaseme fikseerimine. Kordusuuringuga on võimalik hinnata ka reaalsetmuutust seoses PKT rakendamisega. Lisaks eelnevates aruande mullavaldkonna alapeatükkides kajastatudtulemustele selgus, et PKT proovidega kaetud põllud olid valitud mullaviljakuse parameetreid hinnateskõrgema viljakusega kui kogu Eestis samal ajal kogutud mullaproovid keskmisena. Samas tuleb silmaspidada, et PKT proovid olid võetud valdavalt külvikorras olevatelt põldudelt, kuid mullaviljakuse proovideskajastuvad ka püsirohumaad, mille viljakus on madalam kui põldudel.Üldiselt oli PKT proovides optimaalsest madalamate mullaomaduste osatähtsus väiksem ja seega mulladsuhteliselt kõrgema viljakusega kui kogu Eestist kogutud mullaviljakuse proovides (joonis 38). Eeskätt onselline tendents tingitud valimite erinevustest – kogu Eesti mullaproovid kajastavad ka näiteks rohumaadeandmeid, kuid PKT valimis on peamiselt põllumaadelt pärit proovid. Teine oluline erinevus seisneb selles, etPKT valimis oli vaatluse all 8 peamist põllumullaliiki, mis on ka suhteliselt kõrgema viljakusega kui ülejäänudmullaliigid. Uuritavate omaduste osas olid tendentsid sarnased – suurim defitsiit on K-sisalduses ja kõigevähem oli happelisi muldi.60%50%49,3% 47,80%40%30%20%19,5%15,3%28,0%23,7%24,4%20,20%10%0%pH