MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.1.4.3. Hindamiskriteerium VI.1.A-3 Mullakaitse annab kasu talu või ühiskonna tasandil4.1.4.3.1. Programmi indikaator VI.1.A-3.1 Põllumajandusettevõtte ja/või mitte-põllumajandusettevõttekaudsed mõjud, mis tulenevad toetusalusest põllumajandusmaastMuldi ohustavateks teguriteks Eestis on orgaanilise aine kadu, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,erosioon ja tallamine; vähemal määral muldade saastumine ja muldade katmine ehitiste ja infrastruktuurirajatistega. Mulla orgaanilise aine sisalduse vähenemine toimub ebasoodsa põllumajanduspraktika käigus,kus mulda ei anta piisavalt orgaanilist ainet, harimisvõtetega aga soodustatakse selle lagunemist. Mullaselavate organismide arvukus, mass ja aktiivsus on samuti mõjutatud mulla orgaanilise aine sisaldusest,mulla keemilistest omadustest, samuti mulla füüsikalistest omadustest nagu poorsus, mis on omakordamõjutatud muldade tihenemisest ja katmisest.Muldade peamine omadus on tema produktsioonivõime ja kui see on pärsitud peamiselt inimtegevusetulemusena, siis võib muldi lugeda degradeerunuteks. FAO (2000) andmetel on Eestis kolmandik haritavastmaast mõjutatud mingit liiki muldi kahjustavast protsessist ja umbes 11% maast on mõjutatud tallamisest(Van Lynden, 2000). Uuringute tulemusena on selgunud, et Eestis kannatavad liigtallamise tagajärgede allenamik haritavaid alasid ja kogu maafondist on ca 26% keskmiselt ja 18% tugevalt tallamistundlik (EEA,2003). Täpsemad andmed Eesti muldade tihenemisest saadakse 2008. aastal algavast uurimistööst, misviiakse läbi PMK ja Maaülikooli teadlaste koostööna. Töös analüüsitakse põllumuldade tihenemist näitavaidparameetreid 30 alal erinevates Eesti piirkondades.Aastatel 2004 ja 2007 viidi tootjate hulgas läbi küsitlus (Põllumajandusuuringute Keskuse, Jäneda Õppe- jaNõuandekeskuse ja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse poolt), mis hõlmas ka mõningaid muldadegaseonduvaid aspekte, eelkõige mullaviljakuse, väetamise ja pestitsiidide kasutamisega seonduvat. Järgnevadandmed pärinevad PMK poolt koostatud koondaruandest (Eesti Maaelu…, 2008).2007. aasta küsitluse järgi on 98% MAHE-, 96% KST ja 97% PKT-ga mitteliitunud tootjate (ÜPT v.a PKT)hinnangul külvikorra sisseviimisel positiivne mõju mullale. Mineraalväetiste kasutamise mõju mullale hindasiderinevad toetustüübid ka erinevalt, nimelt 2007. aasta küsitluse kohaselt arvas 33% MAHE tootjatest, etmineraalväetiste kasutamisel on positiivne mõju mullale, sama arvas 73% KST tootjatest ja 68% PKT-gamitteliitunud tootjatest. Pestitsiidide kasutamise mõju peab mullale negatiivseks 82% vastanutest (aastal2004 75%), KST-ga liitunud ja PKT-ga mitteliitunud tootjatest peavad nende mõju negatiivseks pooledvastanutest. Maade kasutusest väljajätmine mõjub mullaviljakusele positiivselt 45% ja negatiivselt 33%vastanute hinnangul. Toitainete kadu mullast ja seega mullakvaliteedi halvenemine mingil määral ontoimunud 70%-i tootjate (812 tootjat kõigist uuritud gruppidest) hinnangul. Vastajatest 10-20% hindastoitainete kadu mitteoluliseks ning väga oluliseks hindas samuti 10-20% tootjatest. Oma talu või ettevõttekohta arvati, et mullakvaliteet ei halvene üldse või halveneb mingil määral võrdselt 40-50% ja olulisel määralhalvenemist hinnati kõigest 5%. Mullaviljakuse suurendamiseks oma maadel pidas 34% tootjatest oluliseksorgaaniliste väetiste kasutamist, 13% liblikõieliste kultuuride kasvatamist ja 10% külvikorra kasutamist.Põllumajandusettevõtte tasandil mullakaitse meetmeid ja sellest tulenevat kasu otseselt uuritud ei ole, agaseda võib hinnata kaudsete näitajate, nagu mullaviljakuse muutuse ja sellest tulenevalt produktiivsuse jasaakide kaudu. Osa muldi kahjustavaid protsesse on lokaalse iseloomuga (eeskätt erosioon,kohtsaastamine, muldade tihenemine) – need mõjutavad otseselt konkreetse põllumajandusettevõtte muldija on mõjutatavad tootja enda tegevuste kaudu. Ühiskondlikus plaanis globaalseteks probleemideks onmuldade saastamine õhuga levivate saasteainetega (happevihmad); orgaanilise aine kadu, mis annab omaosa CO 2 õhkupaiskamises; ümbritseva keskkonna saastamine, kus näiteks väetusained satuvad mullastpõhja- või pinnavette; muldade katmine ehitiste ja muude mulda katvate materjalidega. Nii talu kui kaühiskonna tasandil on oluliseks vahendiks inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine ja probleemide olemuseteadvustamine. Sellele aitavad kaasa muldi käsitlevad koolitused. Probleemide tuvastamiseks on vajalikvõtta mullaproove ja vastavalt mullaanalüüsidele välja töötada sobiv tehnoloogia, mis aitab muldadeolukorda säilitada või parandada. Oluliseks tuleb ka pidada mullaseaduse vastuvõtmist, mis tagaks mullakompleksse kaitse. Hetkel on otseselt või kaudselt muldi ja muldkeskkonda kaitsvaid punkte näiteksveeseaduses, maapõueseaduses jne, aga vajalik oleks reguleerida muldade majandamist ja kaitset kuitervikut, selleks et säilitada ja parandada mulla kui olulise ökosüsteemi osa ja tootmisvahendi seisundit.Euroopa Liidu tasemel on vastav initsiatiiv olemas mulladirektiivi (2004/35/EC) näol, kuid selle vastu võtmineon paraku nihkunud kaugemasse tulevikku.Kokkuvõte:• Nii talu tasandil kui ka ühiskonna tasandil on oluliseks vahendiks inimeste keskkonnateadlikkusetõstmine ja probleemide olemuse teadvustamine. Sellele aitavad kaasa muldi käsitlevad koolitusedja infomaterjalid, mis peaksid olema suunatud eraldi nii tootjatele kui ka laiemale üldsusele.82