MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tuule-erosioon Eestis on oma kahjustavalt toimelt vähem oluline kui vee-erosioon, kuidtuuleerosiooniohtlikku pinda on 3 korda enam. Maakasutuse struktuurist lähtuvast uuringust selgus, et vägaerosiooniohtlikke muldi liivadel on Eestis hetkeseisuga 18-19 000 ha ja turvasmuldadel 3 800-3 900 hektaritehk kokku seega ca 22 000 hektarit.4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-2. Mulla saastumine kemikaalidega on tõkestatud või vähenenud4.1.4.2.1. Programmi indikaator VI.1.A-2.1. Toetusalune põllumajandusmaa mullareostusevähendamiseks (arv ja pind hektarites)(a) millel on vähenenud taimekaitsevahendite kasutamine (%)Perioodi 2004-2006 rakendatud PKT tegevustest oli taimekaitsevahendite kasutamine reguleeritud vaidmahepõllumajandustootmise puhul, kus sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud, seetõttuon antud indikaatori puhul muutusi kajastatud eelkõige vaid mahetoetusega seotud põllumajandusmaa jaMAHE taotlejate arvus.2004. aastal taotleti mahetoetusi kokku 40 788 hektarile (taotluste arv 793), 2006. aastal 65 830 hektarile (1154 taotlust). Antud perioodil suurenes taotletav MAHE maa pind 61,4% (MAHE taotluste arv 45,5%).Kogu taotletavast PKT pinnast moodustas taotletav MAHE pind 2004. aastal 8,1% ning 2006. aastal 12,5%.(b) millel on vähenenud taimetoitainete/sõnniku kasutamine (%)Perioodi 2004-2006 rakendatud PKT tegevustest oli taimetoiteelementide kasutamine eelkõige reguleeritudmahepõllumajandustootmise puhul, kus on keelatud mineraalväetiste kasutamine. Lisaks oli KST tootjatelkohustus koostada väetusplaan, mis sisaldab andmeid ettevõttes toodetavate orgaaniliste väetiste,sisseostetavate väetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa. Väetusplaanikohaselt tohib mineraalväetiste ja sõnnikuga aastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda 170kg lämmastikku, millest omakorda mineraalväetistega anda kuni 100 kg.2004. aastal taotleti mahetoetusi kokku 40 788 hektarile (taotluste arv 793), 2006. aastal 65 830 hektarile (1154 taotlust). Kogu taotletavast PKT pinnast moodustas taotletav MAHE pind 2004. aastal 8,1% ning 2006.aastal 12,5%. Seega võib öelda, et otsene mineraalväetiste kasutuse vähenemine toimus antud perioodilkogu PKT taotlevast pinnast 8-13% ulatuses.Antud perioodil suurenes taotletav MAHE maa pind 61,4% (MAHE taotluste arv 45,5%), samas kogu PKTtaotletav pind suurenes vaid 4,7% (sh KST vähenes 0,3%), PKT taotluste arv suurenes antud perioodil 10%,(sh KST 5%). KST osas on muutuste põhjuseks piirangud uute lepingute sõlmimisel.Vastavalt KST toetuse saamise nõuetele, mida peavad täitma ka mahetootjad, peab põllumaal kasvatamaigal aastal vähemalt 15% ulatuses liblikõielisi või liblikõieliste ja kõrreliste segu. Kuna liblikõielisi kultuurereeglina lämmastikväetistega ei väetata, siis kuuluvad nad madala sisendiga kultuuride hulka. Tabelist 8selgub, et reaalselt moodustas nimetatud kultuuride pind kogu taotlusalusest põllumaast aastatel 2004-2006vastavalt 14,4; 17,1 ja 17,8%. KST taotlejatel olid vastavad näitajad (13,8; 16,6; 17,1) ja ÜPT (v.a PKT) on(2,7; 3,5; 4,3%). KST ja MAHE tootjate madala sisendiga kultuuride osatähtsus on kõrge ja seetõttumineraalväetiste kasutamisest tulenev veereostuse risk madalam kui ÜPT toetustüübil.Sõnniku kasutamise kohta spetsiaalsed piiravad nõuded PKT-s puudusid, seetõttu on muutusi tootjateväetamiskäitumises raske hinnata. Ka ei ole eraldi analüüsitud tootjate väetusplaanides sisalduvat infot,kuna neile ligipääs oli raskendatud (väetusplaani PRIA-le esitamise kohustus puudus), edaspidiselt tuleksaga väetusplaanide analüüsile rohkem tähelepanu juhtida.(c) millest toetatud tegevused on suunatud otseselt mulla reostuse vähendamiseks (%)PKT raames puudusid tegevused mulla reostuse vähendamiseks.81