MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tuule-erosiooni uurimiseks turvasmuldadel valitud valdades võib täheldada haritavate põllukultuuride pinnakasvu, seda eriti Koonga vallas, kus põllukultuuride alune pind on suurenenud 2 600 hektarilt 2004. aastalkuni 4 000 hektarini aastal 2007. Rannu vallas on põllukultuuride pind võrreldes pikaajaliste rohumaadega 5-6 korda suurem ja aastal 2007 võis täheldada põllukultuuride pinna olulist kasvamist (joonis 37).700060005000ha40003000200420062007200010000loodrohumpikaajalrohumpõllukultloodrohumpikaajalrohumpõllukultloodrohumpikaajalrohumpõllukultNissi Koonga RannuJoonis 37. Põllumajandusliku maakasutuse muutus deflatsiooniohtlikel turba-aladel, aastatel 2004, 2006 ja 2007 (PRIAandmed, 2008)Kui võrrelda maakasutust vee-erosiooniohtlikel muldadel paiknevates valdades näiteks valdadega, mis ontuuleerosiooni valimis, siis võib üldiselt täheldada püsirohumaade suuremat osatähtsust aladel, mis onohustatud vee-erosioonist.Kokkuvõte:• Põllukultuuride pindala testvaldades ei ole analüüsitud aastate lõikes oluliselt muutunud, seegakaudselt hinnates on mullaerosioon jäänud samale tasemele, kuid täpsema vastuse annabplaneeritud täiendav uuring.4.1.4.1.1. Programmi indikaator VI.1.A-1.1 Toetusalune põllumajandusmaa (arv ja pind hektarites)mullakao vähendamiseks ja vältimiseks(a) millest vastavalt vee/tuule/tehnogeense erosiooni vähendamiseks (%)(b) millest tänu maakasutusele (karjamaa, muud mitmeaastased kultuurid...) (%); erinevate tõkete kasutamisele (terrassid, lineaarelemendid) (%);põllumajanduslike võtete rakendamisele (vähendatud maaharimine, kontuurharimine, muldadekatmine...) (%); karjatamiskoormuse vähenemisele (%).(c) millest toetatud tegevused on suunatud peamiselt /ainult erosiooni kontrolli tagamiseks (%)Kuna MAK 2004-2006 perioodil ei rakendatud Eestis ühtki otsest tegevust erosiooni kontrolliks, ei olevõimalik selle indikaatori kohta arvnäitajaid välja tuua. Kaudse näitajana on kasutatud põllumajanduslikumaakasutuse struktuuri analüüsi, kus selgus, et erosiooniohtlikel aladel on ülekaalus pikaajalised rohumaad,seega mullaerosioonioht neil aladel on väike. Samas on kogu Eestis haritava maana kasutusel ligikaudu 7200 ha erodeeritud muldadest (0,75% kogu põllumajanduslikus kasutuses olevast maast) (PRIA aprill 2008).Vee-erosiooniohtlikus piirkonnas (Lõuna-Eesti künklikul maastikul uuritud kolmes vallas) on erodeeritudmuldadest haritava maana kasutusel Haanja vallas 17%, Valgjärve vallas 18% ja Otepää vallas 21%. Seeganendel aladel on oluline rakendada erosioonitõkestavaid meetmeid ja nende tõhusust vastavalt väljatöötatavale metoodikale ka hinnata.80