MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.1.4. Hindamisküsimus VI.1.A. Mil määral on põllumajanduslik keskkonnatoetusmõju avaldanud loodusvarade kaitsmisele mulla kvaliteedi osas?4.1.4.1. Hindamiskriteerium VI.1.A-1. Mullaerosioon on vähenenudVee-erosiooni võimalikku ulatust uurides selgus, et erodeeritud muldade kasutamine põllukultuuridekasvatamiseks Eestis on väike (7 184 ha), moodustades ainult 0,75% kogu põllumajanduslikus kasutusesolevast maast, mida on ligikaudu 960 000 hektarit. Probleem on aktuaalsem erodeeritud muldadevaldkonnas – Otepää-Karula piirkonnas ja Haanjas, kus põllukultuuride kasvatamiseks kasutatakse kokku 3320 ha (7,5% põllumajanduslikus kasutuses olevast maast). Enamus põllumajanduslikust maast on jubaviidud rohumaade alla ja seega meetmed, mis takistaksid vee-erosiooni, ehk siis põllumaade rohumaade allaviimise toetamise meede, ei ole majanduslikult otstarbekas, kuna sihtgrupp on väike. Peale pikaajaliserohumaana kasutamise tegevuse on erosiooni kahjulikku mõju võimalik vähendada ka minimeeritudmullaharimist kasutades.Deflatsiooni uuringu tulemusena leiti, et Eestis on üle 3 ha pindalaga põllumajanduslikult kasutatavaidliivmuldi 43 091 ha ja turvasmuldi 10 960 ha, mis paiknevad tuulisematel aladel (rannikuga piirnevatesmaakondades, ning Võrtsjärve ja Peipsi järve ümbruses). Testvaldade meetodil uurimusel selgus, et Eestison maakasutuse osas haritavaid maid (koos lühiajaliste rohumaadega) eelpool mainitud liivadel 18 521 haning turvasmuldadel 3 836 ha. Seega tuuleerosiooniohtlikeks aladeks võib lugeda kokku 22 357 ha, kuidnende alade pind võib muutuda seoses maakasutuse muutusega.Antud perioodil teostatud uuring mullaerosiooni leviku selgitamiseks näitas võimaliku muutuse hindamisealgtaseme. Reaalse muutuse selgitamiseks tuleks uuringut korrata iga 5 aasta tagant ja selle tulemusenaselgub alles tegelik mullaerosiooni vähenemine. Mullaerosiooni tõkestavate meetmete kasutusele võtmiseltuleks meetmete mõju seiramiseks välja töötada eraldi metoodika. Kaudselt saame selgitada võimalikkuerosiooniohtu ja selle muutust põllumajandusliku maakasutuse analüüsiga testaladel. Maakasutuse struktuurannab ülevaate erosiooniohtlike muldade kasutamisest haritava maana, mis on potentsiaalne erosioonisoodustav tegur.Järgnevalt on kirjeldatud erosiooniohtlikel aladel testvaldades 4 aasta jooksul toimunud peamised muutusedpõllumajanduslikus maakasutuses (PRIA 2008. a aprilli andmete põhjal).Vee-erosiooni uurimiseks kasutatud testvaldades oli maakasutus võrdlemisi stabiilne. Suuremad muutusedoli Haanja vallas, kus aastatel 2004-2006 pikaajaliste rohumaade pindala küll tõusis, kuid aastal 2007 jällegilanges, samas on Haanjas looduslike ja pikaajaliste rohumaadega kaetud ala võrreldes põllukultuuridekasvatamisega oluliselt suurem kui teistes valdades. Põllukultuuride all olev pindala on seevastu suurValgjärve vallas ja see pindala on ka perioodil 2004-2006 kasvanud (joonis 34).450040003500ha3000250020001500200420052006200710005000loodrohumpikaajalrohumpõllukultloodrohumpikaajalrohumpõllukultloodrohumpikaajalrohumpõllukultOtepää Haanja ValgjärveJoonis 34. Põllumajandusliku maakasutuse muutumine vee-erosiooniohtlikel aladel, aastatel 2004-2007 (PRIA andmed,2008)Eraldi on välja toodud maakasutuse muutumine looduslike rohumaade, pikaajaliste rohumaade japõllukultuuride osatähtsuste kaupa vee-erosiooniohtlikel aladel aastatel 2004-2007 (joonis 7). Valgjärve jaOtepää vallas võib täheldada põllukultuuride osatähtsuse väikest vähenemist, samas Haanjas on78