MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisalduse iseloomustamisel selgub, et kõrgemad sisaldused olid samuti parasniisketel muldadel,kuid nende mullaliikide omavahelisel võrdlusel selgub, et kõrgeim keskmine K-sisaldus oli rähksetelmuldadel ja sisaldus väheneb happesuse suurenedes ja Corg vähenedes. Liigniiskete muldade K-sisalduson üldiselt väiksem, kuid leetjatel gleimuldadel praktiliselt võrdne automorfsetega. Erandiks olid vaidmadalsoomullad, kus K-sisaldus oli madalam. Üldiselt ei ole K-sisaldus mullatüüpide kaupa vaadeldes siiskiprobleemiks, suuresti oli keskmine K-sisaldus kõrgem kui optimaalne (130 mg/kg), vaid madalsoomuldadeljääb antud näitaja alla optimaalse ja gleimuldadel oli keskmine näitaja kriitilise piiri lähedal. K-sisaldus olimullatüüpide lõikes tunduvalt ühtlasem kui fosforisisaldus (joonis 33).4.1.3.2.6.4. Orgaaniline aineCorg tulemuste analüüsil selgub, et kehtib järgmine seaduspärasus: mida aluselisem muld, seda suurem onorgaanilise aine sisaldus. Teisalt olid suurema orgaanilise aine sisaldusega märjad mullad, kus osaorgaanilisest ainest jääb lagunemata ja muld sisaldab palju erinevas lagunemisfaasis ja lagunemataorgaanilist ainet (joonis 33). Kõige rohkem sisaldavad orgaanilist ainet turbalõimisega madalsoomullad (M).Corg sisaldus väheneb oluliselt gleimuldadel, kuid ületab oluliselt parasniiskete ja gleistunud muldadesisaldust. Siinkohal tuleb hindamisel silmas pidada, et Corg väärtuste langus madalsoomuldade puhul ei olekindlasti negatiivse tähendusega mullaviljakuse seisukohast ja seega ei saa käsitleda orgaanilise ainevähenemist negatiivse protsessina PKT hindamisest lähtuvalt. Samas on turba lagunemisel negatiivnetähendus globaalse C bilansi seisukohast. Orgaanilise aine lagunemine mullaharimise käigus on loomulikprotsess ja selle tagajärjel muu hulgas suureneb ka mulla toitelementide sisaldus. Mineraalmuldadel on agamulla orgaaniline aine väga oluline viljakust mõjutav tegur ja selle langust tuleb käsitleda kui negatiivsettendentsi.Kokkuvõte:• Enamlevinud parasniisked põllumullad olid kõrgema toitainete sisaldusega, märjad mulladsisaldavad rohkem orgaanilist ainet ning happelisemad mullad olid orgaanilise aine sisaldusepoolest vaesemad.4.1.3.2.7. LisauuringudLisaks peamisele tegevusele oli aastatel 2004-2006 mullaviljakuse hindamiskriteeriumiga kaudselt seotudveel 3 uuringut n-ö case-study raames:4.1.3.2.7.1. Mullatoitainete dünaamika uuringUuringu käigus selgitati välja taimedele omastatavate toiteelementide sisalduse dünaamikat kevadel jasügisel ehk mullaproovide kogumise perioodil saavutamaks täpsemat lõpptulemust. Uuringu tulemusenaselgus, et erinevate toiteelementide sisalduse dünaamika mullaproovide kogumise perioodil võib muutudakuni 100% ja seega mullaproovi kogumise ajast sõltub oluliselt ka mullas leiduvate liikuvate toiteelementidesisaldus. PKT mullaseire raames olulistest näitajatest varieerus enam liikuva kaaliumi sisaldus, samal ajalpH ja Corg-sisaldused olid suhteliselt staatilised (Mullaviljakuse ja toiteelementide... , 2008).4.1.3.2.7.2. Mullaproovivõtmise marsruudi täpsustamise uuringUuringu käigus analüüsiti erinevate proovivõtmise marsruutide mõju toiteelementide sisaldusele proovis.Uuringust selgus, et märkimisväärsed erinevused esinesid nii mikro- kui ka makroelementide sisaldustes.Näiteks Viljandi uurimisalal oli Cu-sisalduse erinevus diagonaalse ja Z-kujulise proovivõtumarsruudi vahel41%, samas oli ka Ca-sisalduse erinevus 40% ning orgaanilise süsiniku sisalduse erinevus eri marsruutidevahel ulatus kuni 27%-ni. Uurimuse käigus tuvastati statistiliselt usutavad erinevused elementide sisaldusteserinevate marsruutide korral, sellest tulenevalt on soovitatav järgida igal proovivõtmisel ühte kindlatproovivõtumarsruuti, et tagada proovitulemuste võrreldavus ja tuvastada muutusi muldade elementidegavarustatuses (Mullaproovi kogumise marsruutide... , 2007).75