MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

mg/kg18016014012010080604019171513119753%PKpHCorg20K Ko, KI LP Kog,KIg LPg Go GI M1Joonis 33. PKT mullaproovide mullaviljakuse ja orgaanilise aine keskmised näitajad perioodil 2004-2006 mullatüüpide(šifriga) kaupa. Mullašifrite tähendusi vt lisa 3.Suurim haritavate maade osakaal oli aga kahkjatel muldadel, ulatudes 70%-ni. Niiskemad mullad on rohkemkasutusel rohumaadena.4.1.3.2.6.1. HappesusMuldade reaktsioon sõltub peamiselt mulla lähtekivimist ja ka lõimisest. Arvestades muldade geneetikat jageograafilist paiknemist on aluselisemad mullad rähksed rendsiinad (K) ja happelisemad karbonaadivaesellähtekivimil kujunenud näivleetunud ehk kahkjad mullad. Uurimises olnud muldadest oli just viimatimainitudmuldadel teatud põldudel probleem liigse happesusega. Ülejäänud muldadel seda probleemi ei ole ja üldiselton reaktsioon taimekasvatuseks soodne. Madalsoomuldade suhteliselt soodne reaktsioon on tingitud eeskättsellest, et enamik PKT proovide madalsoomuldi asuvad karbonaatsel lähtekivimil ja on kuivenduse tagajärjeltekkinud pinnase segamise ja maaharimise tagajärjel (lupjamine, väetamine) erineva reaktsiooniga kuinende looduslikud analoogid (joonis 33).4.1.3.2.6.2. FosforP-sisaldus varieerub mullatüüpide kaupa suhteliselt suurtes piirides, sõltudes eelkõige mulla looduslikustviljakusest ja tootmise iseloomust. Kõrgeim sisaldus oli potentsiaalselt Eesti kõige viljakamatel - leostunud jaleetjatel muldadel (Ko, KI) ning näivleetunud muldadel. Eriti viimaste osas on kõrge sisalduse suurimakspõhjuseks nende paiknemine suhteliselt intensiivse põllumajandustootmise piirkonnas ja vähem nendelooduslik viljakus ehk looduslik P-foon. Antud mullad paiknevad peamiselt Kesk-Eestis ja leostunud mulladvahelduvad kooslustes ka rähksete muldadega. P-sisaldus oli väikseim liigniisketel muldadel, millekasutamine on ekstensiivsem (peamiselt rohumaadena) ja ka looduslik viljakus väiksem. Neil muldadel tulebfosforibilansi tasakaalustamisele pöörata rohkem tähelepanu. Liigniisked mullad paiknevad kogu Eestis, kuidpeamiselt siiski Madal-Eestis - Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal. P-sisalduse hindamisel näeme selgelttendentsi, et P-sisaldus väheneb niiskuse suurenemisega. Ilmselt on tegemist tootmise intensiivsuseerinevustega - parasniisketel muldadel on võimalik rakendada intensiivsemaid tehnoloogiaid. Kui võrrelda P-sisaldust mullareaktsiooniga, siis ilmneb valimis selge seos - mida happelisem muld, seda P-rikkam ja midasuurem Corg-sisaldus, seda väiksem P-sisaldus mullas. Optimaalsest P-sisaldusest allapoole jääbkeskmisena madalsoomuldade P-sisaldus (joonis 33).74