MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
300269Liikuva K keskm . väärtus (mg/ kg)25020015010050196126225185165 159167130112165156144 148129138124111138137 136 13712593177158 150150 149 151 148 1481281340KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEestiJoonis 24. PKT mullaproovide liikuva kaaliumi keskmised väärtused (mg/kg) perioodil 2004-2006 toetustüüpide jamaakondade lõikes. Kriitiline tase märgitud punase joonegaMAHE tootjate muldade kaaliumisisaldused olid madalamad Võrumaal ja Raplamaal ning kõrgeimadsisaldused olid Pärnumaa ja Lääne-Virumaa MAHE põldudel. Madala K-sisaldusega muldi oli keskmiselt48% proovidest, sealjuures MAHE põldude proovidest 58%. Maakondadest oli suurem kaaliumivaestemuldade osatähtsus Jõgevamaal ja Võrumaal (joonis 25).1009092807581 77%7060504030202165544542 412856555052 525057 564238 4056 56 58484850 50464648100KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEESTIJoonis 25. PKT mullaproovidest madala kaaliumisisaldusega muldade osatähtsus perioodil 2004-2006 maakondade jatoetustüüpide lõikes68
Suhteliselt vähe oli kaaliumivaeseid muldi Saaremaal (28%). Peaaegu kõikides maakondades oli MAHEtootjate proovides K-defitsiitsete proovide osatähtsus suurem kui maakonna keskmine, välja arvatudPärnumaal, kus vastav näitaja jääb napilt alla keskmist.Kokkuvõte:• K-defitsiidiga muldi oli ca 50% proovide arvust ja suurem oli selliste muldade osatähtsus MAHEtootjate põldudel.4.1.3.2.4. Orgaaniline süsinikOrgaanilise süsiniku sisaldus mullas oli kogu valimi keskmisena 3,5% ja kõrgem oli see MAHE tootjatepõldudel. Maakondadest oli keskmine sisaldus kõrgeim Läänemaal ja madalaim Raplamaal (joonis 26).Tartumaa MAHE tootjate väga kõrge orgaanilise süsiniku sisaldus oli tingitud ühe tootja kasutuses olevatestmadalsoomuldadest, mille Corg sisaldus on juba looduslikult väga kõrge. Ilma nende proovideta oleks vastavnäitaja 1,9. Samal põhjusel oli ka Lääne-Virumaa keskmine näitaja väga kõrge.8Corg keskm . väärtus (%)765432103,24,03,32,84,04,91,94,03,0 3,3 3,03,6 3,62,93,6 3,52,4 2,53,41,66,56,73,6 3,63,73,3 3,4 3,2 3,2 3,52,7 2,6 2,7 2,6KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEestiJoonis 26. PKT mullaproovide orgaanilise süsiniku (Corg) keskmised väärtused (%) perioodil 2004-2006 toetustüüpideja maakondade lõikes. Kriitiline tase märgitud punase joonegaMadala Corg (Corg
- Page 17 and 18: vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20: 2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22: 2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24: PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26: Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28: Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30: Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32: Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33 and 34: Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 35 and 36: 14090008000120100806040200HARJUMAAH
- Page 37 and 38: MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42: 2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44: 30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46: 40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48: 3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50: VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52: VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54: VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64: 4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
- Page 85 and 86: Väetiste kasutamine aruandeperiood
- Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
- Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
- Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
- Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
- Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
- Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
- Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
- Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
- Page 105 and 106: nii põldude kui ka põlluservade t
- Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
- Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
- Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
- Page 113 and 114: Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
- Page 115 and 116: 4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
- Page 117 and 118: väheneva arvukusega alasid. See n
300269Liikuva K keskm . väärtus (mg/ kg)25020015010050196126225185165 159167130112165156144 148129138124111138137 136 13712593177158 150150 149 151 148 1481281340KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEestiJoonis 24. PKT mullaproovide liikuva kaaliumi keskmised väärtused (mg/kg) perioodil <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> toetustüüpide jamaakondade lõikes. Kriitiline tase märgitud punase joonegaMAHE tootjate muldade kaaliumisisaldused olid madalamad Võrumaal ja Raplamaal ning kõrgeimadsisaldused olid Pärnumaa ja Lääne-Virumaa MAHE põldudel. Madala K-sisaldusega muldi oli keskmiselt48% proovidest, sealjuures MAHE põldude proovidest 58%. Maakondadest oli suurem kaaliumivaestemuldade osatähtsus Jõgevamaal ja Võrumaal (joonis 25).1009092807581 77%7060504030202165544542 412856555052 525057 564238 4056 56 58484850 50464648100KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEESTIJoonis 25. PKT mullaproovidest madala kaaliumisisaldusega muldade osatähtsus perioodil <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> maakondade jatoetustüüpide lõikes68
Change language