MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

8075706060536856%5040302010196453916134125141520108199203316 1714 14 1424 23 27 24221550KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEESTIJoonis 23. PKT mullaproovidest madala fosforisisaldusega muldade osatähtsus maakondade ja toetustüüpide lõikesperioodil 2004-2006Maakondadest oli madala P sisaldusega muldi kõige enam Pärnumaal ja Läänemaal, kõige vähem Lääne-Virumaal, Rapla- ja Tartumaal. Keskmisest P vaesemad olid Võrumaa MAHE tootjate põllud, seevastu olineid muldi keskmisest vähem Saaremaa ja Lääne-Virumaa MAHE tootjate põldudel. Suhteliselt palju olisellised muldi ka Lääne-Viru ÜPT tootjate põldudel.Kokkuvõtteks selgub, et madala P sisaldusega muldi oli kõikidest proovidest 24%, ulatudes Pärnumaal56%-ni. Toetustüüpide erinevused maakondade lõikes ei ole ühesuunalised ja sõltuvad konkreetsestmaakonnast, kuid keskmisena oli MAHE tootjate P defitsiitsete muldade osatähtsus kõrgeim (27%) jaÜPT tootjatel vastav näitaja madalaim (22%).4.1.3.2.3. KaaliumKaaliumisisalduse hindamiseks kasutatav metoodika ühtib P hindamise metoodikaga, kusjuures kriitilised onsamuti madala ja väga madala sisalduse klassid (sisaldus alla 130 mg/kg). Kaaliumi keskmine sisaldus koguvalimis oli 148 mg/kg, olles madalaim MAHE tootjate põldudel ja kõrgeim ÜPT tootjate põldudel.Maakondadest olid kõrgeima keskmise sisaldusega Saaremaa ja Läänemaa mullad ja madalaima keskmisesisaldusega Võrumaa ja Raplamaa mullad. Toetustüüpide omavahelisel võrdlusel selgub, et MAHE tootjateloli muldade K-sisaldus oluliselt väiksem võrreldes keskmisega (joonis 24).67