MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Kokkuvõte:• Happelisi muldi oli valimist ca 15% proovidest ja peamiselt asuvad need Võrumaal, Pärnumaal,Jõgevamaal ja Tartumaal.• Kõige enam oli happelisi muldi MAHE tootjate põldudel, mille üheks põhjuseks võib pidada kamadala mullareaktsiooniga turvasmuldade esinemist, samuti on MAHE tootjatel muldadelupjamise võimalused piiratud.4.1.3.2.2. FosforPKT proovide keskmine P-sisaldus oli 70,7 (mg/kg), olles suurim KST põldudel ja P-vaesemad olid MAHEtootjate põllud (joonis 22). Maakondade lõikes olid suurema P-sisaldusega Lääne-Virumaa, Võrumaa jaRaplamaa, väikseima sisaldusega Pärnumaa ja Läänemaa mullad. Toetustüüpide vahelisest võrdlusestselgub, et keskmisest oluliselt väikseim P-sisaldus MAHE põldudel oli Läänemaal, Võrumaal ja Pärnumaal.Keskmisest kõrgem oli MAHE põldude P-sisaldus Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal.Liikuva P keskm. väärtus (mg/kg)14012010080604020065,165,5127,367,24748,1 49,437,885,865,58434,6 35,33323,8107,169,855,971,484,67387,58044,077,2 82117,2108,110164,073,0 70,768,266,7KSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKKSTMAHEÜPTKESKSaaremaa Läänemaa Rapla Pärnu Jõgeva Tartu Võru Lääne-ViruEestiJoonis 22. PKT mullaproovide liikuva fosfori keskmised väärtused (mg/kg) perioodil 2004-2006 a toetustüüpide jamaakondade lõikes. Kriitiline tase on märgitud punase joonegaPKT seire ja hindamise seisukohast on keskmisest näitajast siiski olulisem jälgida andmete vastavusthindamiskriteeriumile. Fosforisisalduse kriteeriumiks on P-defitsiitsete muldade (sisaldus alla 25 mg/kg)osakaalu vähendamine või säilitamine 0 aastaga samal tasemel. Defitsiitse P-sisaldusega muldi olikeskmiselt kogu valimi lõikes 24% ja erinevatest toetustüüpidest kõige rohkem MAHE tootjatel (27%)(joonis 23).66