MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Joonis 19. PKT hindamises kasutatava mullaseire valimi mullaproovide (kogutud perioodil 2004-2006) paiknemine(punasega)4.1.3.2. Kogutud informatsiooni esitlemine ja analüüsMullaviljakuse näitajate ülevaade uurimisalade lõikes on esitatud joonistel 20-25. Uurimisalasid käsitletimullaviljakuse uuringu parameetrite kaupa.4.1.3.2.1. HappesusMuldade happesuse iseloomustamisel on väga selgelt välja kujunenud happelisemate muldadegamaakonnad - Rapla, Jõgeva, Pärnu, Tartu ja Võru; ülejäänud maakondade muldade reaktsioon onneutraalne. See on ka loomulik trend, lähtudes Eesti muldade lähtekivimite iseloomust ja geograafilisestjaotusest. Nende maakondade mullareaktsiooni võrdlus erinevate toetustüüpide lõikes näitas, et valdavaltolid kõige happelisemad mullad MAHE tootjatel, vaid Võru alal olid MAHE ja ÜPT tootjate mullad praktiliseltsamal tasemel (joonis 20). Suurim vahe maakonna keskmise väärtuse ja tootjagrupi võrdluses on PärnumaaMAHE tootjatel, kus viimaste keskmine pH väärtus on 5,8 ja maakonna keskmine 6,4. Seega on PärnumaaMAHE tootjad mullareaktsiooni suhtes kõige kehvematel muldadel võrreldes testala kui tervikuga. KeskminepH on kõige madalam Võru uurimisala muldadel. Suurim on see näitaja Läänemaal ja Lääne-Virumaal - 6,9.64