MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

More documents

Recommendations

Info

GIS-analüüsi ja -päringute tulemusena leiti, et PRIA põllumassiividel liivalõimisega suuremaid põlde(pindalaga üle 3 ha) on Eestis kokku 58 069 hektarit. Kui valida rannikuäärsed piirkonnad, kus tuulte kiiruson suurem ja seega erosioonioht tõenäolisem, saame PRIA massiividel olevaid üle 3 ha põlde 43 091 ha.Eriti ohtralt on liivalõimisel põlde Hiiumaal, järgnevad Pärnumaa ja Saaremaa (joonis 17).403530liivliiv >3ha25%20151050HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaLäänemaaLääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaKeskmineJoonis 17. Liivmuldade osatähtsus PRIA põllumajanduslikult kasutataval maal, <strong>2006</strong> (Tuuleerosioon Eestis…, 2007)Päring üle 3 ha suuruste turvasmuldadel paiknevate põldude kohta andis üle Eesti selliseid alasid 21 430hektarit, rannikulähedastele aladele jäävad ja seega rohkem ohustatud on 10 960 ha, eriti ohtralt on neidalasid Harju maakonnas, aga ka näiteks Lääne-Virumaal Rakvere ümbruses.Tuuleerosiooniohtlike alade tuvastamiseks tehti esmalt põllumajandusliku maa kasutuse analüüs PRIA <strong>2006</strong>.aasta andmete põhjal ning seejärel võrreldi reaalset maakasutust ortofotode baasil mullastikukaardiandmetega ning laiendati testvaldade tulemusi rannikuäärsetele maakondadele ja Peipsi ning Võrtsjärveümbritsevale 5 km puhvertsoonile. Maakasutuse analüüsimisel selgus mõningane erinevus PRIAandmebaasis olevate põllumajanduslike maade pindala ja ortofotode alusel leitavate pindade vahel.Erinevus on tõenäoliselt tingitud põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud väheviljakatest aladest, mis onortofotodel rohumaadena eristatavad.Kolmest uuritud vallast olid Audru ja Käina valdade maakasutus võrdlemisi sarnane, vastavalt 49% ja 41%liivadest kasutati haritava maana, ülejäänud oli rohumaade all. Kasepää vald Peipsi ääres on teistest valitudaladest väiksem ning oluliselt vähem on seal ka PRIA poolt registreeritud põllumaid - 714 ha, sellestomakorda liivadel on 566 hektarit ehk 79%. Sellest oluline osa (83%) on rohumaade all ja kõigest 17%kasutatakse haritava maana.Turvasmuldadel on maakasutus testvaldades samuti varieeruv. Kõige enam on turvasmuldi haritava maanakasutusel Koonga vallas, ulatudes 775 hektarini ehk 49% põllumajanduslikus kasutuses olevatestturvasmuldadest. Rannu vallas on turvasmuldade osatähtsus teistest testvaldadest väiksem (3,4%) jasealsetest turvasmuldadest valdav osa (93,5%) on juba kaetud rohumaadega. Nissi vallas on soodeosatähtsus 24% (1 250 ha) ja sellest haritav maa moodustab 22% ehk 279 ha.Ekstrapoleerides maakasutuse andmeid Eesti rannikuäärsete maakondade üle 3ha liivalõimisega põldudelesaame, et looduslike ja pikaajaliste rohumaade alla jääb 23 222 ha, ehk 54% ja haritava maana (kaasaarvatud lühiajalised rohumaad külvikorras) kasutatakse 18 245 ha (46%). Need alad võib lugedapotentsiaalselt tuuleerosiooniohtlikeks.Peipsiäärse piirkonna analüüsimisel võtsime aluseks maakasutuse Kasepää vallas. Üle 3 ha liivalõimisegapõlde on Peipsi järve ümbruses 1624 ha ja laiendades Kasepää maakasutuse andmeid kogu piirkonnalesaame, et rohumaadena kasutatakse 1348 ha, ehk 83% ja haritava maana 276 ha (17%).Maakasutus turvasmuldadel varieerus oluliselt, kuid kasutades kolme uuritud valla keskmisi näitajaidvastavalt põllumaana kasutatavate turbaalade pinnale (35% haritava maana ja 65% rohumaana) saame neidandmeid laiendades rannikuäärsetele piirkondade üle 3 ha pindalaga turvasmuldade kasutuseks 3836 haharitava maana ja 7124 ha rohumaana.Kokkuvõte:• Tuuleerosiooniohtlikeks aladeks võib Eesti rannikuga piirnevates maakondades, ning Võrtsjärveja Peipsi järve ümbruses lugeda 22 357 ha, millest haritavaid maid liivmuldadel oli 18 521 ha ningturvasmuldadel 3 836 ha.62
4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1.3.1. Indikaatori eesmärgid ja metoodikaIndikaatori eesmärgiks on selgitada mullaviljakuse taseme muutust tähtsamate toitainete ja mulla orgaaniliseaine sisalduse ning mullareaktsiooni kaudu.Hindamise täpsem metoodika on esitatud lisas 3.PKT hindamine mullastiku aspektist lähtudes on üles ehitatud peamiselt mullaviljakuse muutuse uurimisele.Antud põhimõte on kindlasti kardinaalselt erinev Lääne-Euroopa peamisest probleemist, milleks ontoiteelementide liiast tulenev leostumine. Eesti muldade üks peamisi probleeme on hetkel mullaviljakusevõimalik vähenemine eeskätt toiteelementide vähese tagastamise tõttu. Seepärast on oluline rakendadaagrotehnoloogiaid, mis suudavad säilitada ja tõsta üldist mullaviljakust. Hindamise põhiküsimus on seegamullaviljakuse taseme muutus väljendatuna 4 mullaomaduse kaudu alltoodud kriteeriumite alusel:happeliste muldade (pH KCl
Page 1 and 2:
Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
Page 3 and 4:
4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
Page 5 and 6:
4.4. VALDKOND MAASTIK..............
Page 7 and 8:
LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
Page 9 and 10:
kogutavad andmed), teostatakse ka s
Page 11 and 12: Finants- ja rakendamisalase info p
Page 13 and 14: 2006. a uusi taotlusi baastegevusel
Page 15 and 16: Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
Page 17 and 18: vähendaks reostus- ja erosioonioht
Page 19 and 20: 2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
Page 21 and 22: 2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
Page 23 and 24: PKT taotlenud põllumajandustootjat
Page 25 and 26: Tulemused:Alates mahepõllumajandus
Page 27 and 28: Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
Page 29 and 30: Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
Page 31 and 32: Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
Page 33 and 34: Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
Page 35 and 36: 14090008000120100806040200HARJUMAAH
Page 37 and 38: MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
Page 39 and 40: hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 41 and 42: 2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
Page 43 and 44: 30252015105020042005200620072004200
Page 45 and 46: 40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
Page 47 and 48: 3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
Page 49 and 50: VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
Page 51 and 52: VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
Page 53 and 54: VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
Page 61: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 85 and 86: Väetiste kasutamine aruandeperiood
Page 87 and 88: 504540J28 (MAHE)PLin (KST)35NO3 - ,
Page 89 and 90: 4.2.3. Indikaator: toiteelementide
Page 91 and 92: 45403530ÜPTKSTMAHEN kg/ha252015105
Page 93 and 94: Kokkuvõte:• Lämmastiku bilanss
Page 95 and 96: KST pm maa kohta KST töödeldud ma
Page 97 and 98: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 99 and 100: c) millest on kultuurid ja/või vil
Page 101 and 102: KST ettevõtetes olid uuritud taime
Page 103 and 104: 4.3. VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKES
Page 105 and 106: nii põldude kui ka põlluservade t
Page 107 and 108: Seirepiirkonniti analüüsides, oli
Page 109 and 110: õitsevad looduslikud taimed, mida
Page 111 and 112: Tabel 16. PMK linnuseire üldparame
Page 113 and 114:
Summaarne asustustihedus,p/10 ha151
Page 115 and 116:
4.3.3.3. Linnustiku muutused erinev
Page 117 and 118:
väheneva arvukusega alasid. See n
Page 119 and 120:
Pruunselg-põõsalind kui tüüpili
Page 121 and 122:
4.3.4. Indikaator: soontaimede koos
Page 123 and 124:
Taimestiku liigiline koosseis põld
Page 125 and 126:
Järgnevalt on välja toodud PKT vi
Page 127 and 128:
4.3.5.3. Vihmaussikoosluse ökoloog
Page 129 and 130:
2005. ja 2006. aastal aga mitte. 20
Page 131 and 132:
aspektist lähtudes. Hindepunktide
Page 133 and 134:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 135 and 136:
VI.2.B-3. Väärtuslikke märgalasi
Page 137 and 138:
4.3.6.1.3. Programmi indikaator VI.
Page 139 and 140:
Kui kõigi vihmausside ja mulla mik
Page 141 and 142:
4.3.6.2.2.Programmi indikaator VI.2
Page 143 and 144:
1412Kimalaseliikide arv10864200 2 4
Page 145 and 146:
4,0Shannoni lindude mitmekesisuse i
Page 147 and 148:
MAHE kui ÜPT põldudele. Kaudselt
Page 149 and 150:
4.3.6.4. Riigispetsiifiline hindami
Page 151 and 152:
sõltuvalt seirepiirkonnast selgus,
Page 153 and 154:
Taimede ja maastikuelementide vahel
Page 155 and 156:
õiguslikuna põllumajandusmaa, mil
Page 157 and 158:
2005. aastal taotluste vastuvõtupe
Page 159 and 160:
kiviaedu mujal kui ainult põllumaj
Page 161 and 162:
4.3.8. Hindamisküsimus VI.2C. Mil
Page 163 and 164:
Tabel 26. Kohalikku ohustatud tõug
Page 165 and 166:
4.4. VALDKOND MAASTIK4.4.1. Valdkon
Page 167 and 168:
4.4.2. Hindamisküsimus VI.3. Mil m
Page 169 and 170:
Tabel 29. Maastikuseireruutude rohu
Page 171 and 172:
VI.3-2.1 a) tänu visuaalsele keeru
Page 173 and 174:
1,81,6SHDI indeks1,41,210,80,60,420
Page 175 and 176:
Ohustatud tõugu loomade (eesti hob
Page 177 and 178:
Kokkuvõte:• Keeruline on mõõta
Page 179 and 180:
4.5. RIIGIOMANE VALDKOND SOTSIAALMA
Page 181 and 182:
2007. aasta lõpu seisuga oli alla
Page 183 and 184:
Taimekasvatuse suhteliselt väike o
Page 185 and 186:
Kr / ha25002000150010005000-500-100
Page 187 and 188:
3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
Page 189 and 190:
4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
Page 191 and 192:
10095 89888077%60402002003200420052
Page 193 and 194:
4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
Page 195 and 196:
Hindamisküsimustele vastamineKüsi
Page 197 and 198:
4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
Page 199 and 200:
4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
Page 201 and 202:
Majanduslikult suuremad mahepõllum
Page 203 and 204:
4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
Page 205 and 206:
mahetoodete osa” analüüs FADN v
Page 207 and 208:
Koolitused on mänginud kindlasti v
Page 209 and 210:
hektarid (ha)450000400000350000Muud
Page 211 and 212:
4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
Page 213 and 214:
(b) seotud püsikultuuridega (rohum
Page 215 and 216:
5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
Page 217 and 218:
5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
Page 219 and 220:
5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
Page 221 and 222:
0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
Page 223 and 224:
6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
Page 225 and 226:
mille jätkumine viib mullaviljakus
Page 227 and 228:
6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
Page 229 and 230:
ja sellest lähtuvalt tulemuste par
Page 231 and 232:
Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
Page 233 and 234:
VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
Page 235 and 236:
IEEP, 2007. Guidance document to th
Page 237 and 238:
Linnuseire andmete täiendav analü
Page 239:
LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
show all

MAK 2004-2006 pÃµllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?