MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

GIS-analüüsi ja -päringute tulemusena leiti, et PRIA põllumassiividel liivalõimisega suuremaid põlde(pindalaga üle 3 ha) on Eestis kokku 58 069 hektarit. Kui valida rannikuäärsed piirkonnad, kus tuulte kiiruson suurem ja seega erosioonioht tõenäolisem, saame PRIA massiividel olevaid üle 3 ha põlde 43 091 ha.Eriti ohtralt on liivalõimisel põlde Hiiumaal, järgnevad Pärnumaa ja Saaremaa (joonis 17).403530liivliiv >3ha25%20151050HarjumaaHiiumaaIda-VirumaaJõgevamaaJärvamaaLäänemaaLääne-VirumaaPõlvamaaPärnumaaRaplamaaSaaremaaTartumaaValgamaaViljandimaaVõrumaaKeskmineJoonis 17. Liivmuldade osatähtsus PRIA põllumajanduslikult kasutataval maal, 2006 (Tuuleerosioon Eestis…, 2007)Päring üle 3 ha suuruste turvasmuldadel paiknevate põldude kohta andis üle Eesti selliseid alasid 21 430hektarit, rannikulähedastele aladele jäävad ja seega rohkem ohustatud on 10 960 ha, eriti ohtralt on neidalasid Harju maakonnas, aga ka näiteks Lääne-Virumaal Rakvere ümbruses.Tuuleerosiooniohtlike alade tuvastamiseks tehti esmalt põllumajandusliku maa kasutuse analüüs PRIA 2006.aasta andmete põhjal ning seejärel võrreldi reaalset maakasutust ortofotode baasil mullastikukaardiandmetega ning laiendati testvaldade tulemusi rannikuäärsetele maakondadele ja Peipsi ning Võrtsjärveümbritsevale 5 km puhvertsoonile. Maakasutuse analüüsimisel selgus mõningane erinevus PRIAandmebaasis olevate põllumajanduslike maade pindala ja ortofotode alusel leitavate pindade vahel.Erinevus on tõenäoliselt tingitud põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud väheviljakatest aladest, mis onortofotodel rohumaadena eristatavad.Kolmest uuritud vallast olid Audru ja Käina valdade maakasutus võrdlemisi sarnane, vastavalt 49% ja 41%liivadest kasutati haritava maana, ülejäänud oli rohumaade all. Kasepää vald Peipsi ääres on teistest valitudaladest väiksem ning oluliselt vähem on seal ka PRIA poolt registreeritud põllumaid - 714 ha, sellestomakorda liivadel on 566 hektarit ehk 79%. Sellest oluline osa (83%) on rohumaade all ja kõigest 17%kasutatakse haritava maana.Turvasmuldadel on maakasutus testvaldades samuti varieeruv. Kõige enam on turvasmuldi haritava maanakasutusel Koonga vallas, ulatudes 775 hektarini ehk 49% põllumajanduslikus kasutuses olevatestturvasmuldadest. Rannu vallas on turvasmuldade osatähtsus teistest testvaldadest väiksem (3,4%) jasealsetest turvasmuldadest valdav osa (93,5%) on juba kaetud rohumaadega. Nissi vallas on soodeosatähtsus 24% (1 250 ha) ja sellest haritav maa moodustab 22% ehk 279 ha.Ekstrapoleerides maakasutuse andmeid Eesti rannikuäärsete maakondade üle 3ha liivalõimisega põldudelesaame, et looduslike ja pikaajaliste rohumaade alla jääb 23 222 ha, ehk 54% ja haritava maana (kaasaarvatud lühiajalised rohumaad külvikorras) kasutatakse 18 245 ha (46%). Need alad võib lugedapotentsiaalselt tuuleerosiooniohtlikeks.Peipsiäärse piirkonna analüüsimisel võtsime aluseks maakasutuse Kasepää vallas. Üle 3 ha liivalõimisegapõlde on Peipsi järve ümbruses 1624 ha ja laiendades Kasepää maakasutuse andmeid kogu piirkonnalesaame, et rohumaadena kasutatakse 1348 ha, ehk 83% ja haritava maana 276 ha (17%).Maakasutus turvasmuldadel varieerus oluliselt, kuid kasutades kolme uuritud valla keskmisi näitajaidvastavalt põllumaana kasutatavate turbaalade pinnale (35% haritava maana ja 65% rohumaana) saame neidandmeid laiendades rannikuäärsetele piirkondade üle 3 ha pindalaga turvasmuldade kasutuseks 3836 haharitava maana ja 7124 ha rohumaana.Kokkuvõte:• Tuuleerosiooniohtlikeks aladeks võib Eesti rannikuga piirnevates maakondades, ning Võrtsjärveja Peipsi järve ümbruses lugeda 22 357 ha, millest haritavaid maid liivmuldadel oli 18 521 ha ningturvasmuldadel 3 836 ha.62