MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tabel 11. Erodeeritud muldade kasutamine põllumajanduses, 2005. a (Mullaerosiooni uuring, 2006)AlaPRIApõllumassiividE-muldadel, haPõllukultuurid v.alühiajaline rohumaaE-muldadel, haLühiajalinerohumaaE-muldadel, haPõllukultuuridE-muldadel, haValgjärve vald 2 500 250 203 453Otepää vald 2 506 143 376 519Haanja vald 1 592 130 137 267Otepää-Karulavaldkond12 512 982 1 448 2 430Haanja valdkond 5 306 433 457 890Eesti kokku 38 608 3 062 4 122 7 184Lähtudes mullastikuvaldkondadest on Otepää-Karula allvaldkonnas erodeeritud muldadega massiive 12 512hektarit ja Haanjas 5 306 hektarit, kokku seega 17 818 ha. Sellest alast on põllukultuuride (koos lühiajalisterohumaadega) kasvatamisel kasutusel ligikaudu 3 320 ha, ehk 18,6% erodeeritud muldadel paiknevastpõllumajandusmaast. Sama koefitsendi kasutamisel saame kogu Eesti erodeeritud muldadel paiknevatepõllukultuuride pindalaks 7 181 ha.Kokkuvõte:• Vee-erosiooni võimalikku ulatust uurides selgus, et erodeeritud muldade kasutaminepõllukultuuride kasvatamiseks on Eestis väike (7184 ha), moodustades ainult 0,75% kogupõllumajanduslikus kasutuses olevast maast, mida on ligikaudu 960 000 ha.• Probleem on aktuaalsem erodeeritud muldade valdkonnas – Otepää-Karula piirkonnas ja Haanjas,kus põllukultuuride kasvatamiseks kasutatakse kokku 3 320 ha (7,5% antud piirkonnapõllumajanduslikus kasutuses olevast maast – ca 44 000 ha).• Seega vee-erosiooni puhul ei ole probleem üleriikliku tähtsusega, kuid piirkondlikult omakserosiooni tõkestavate meetmete rakendamine olulist tähtsust.4.1.2.2.2. DeflatsioonTuuleerosiooniohtlike alade määramisel võeti valikukriteeriumiteks liiv- ja turvasmullad suurematel (üle 3 ha)põldudel rannikuäärsetes maakondades ja Peipsi ning Võrtsjärve ümbruses, kus tuulte kiirused oneeldatavalt suuremad. Täpsem uuringu teostamise metoodika on lisas 3. Muudes Eesti piirkondades võibsamuti sobilike tingimuste kokkulangemisel (pikaajaline põud, kerge mullalõimis, tuuline ilm ja suured tuulteleavatud põllumassiivid) toimuda tuulekannet, kuid siin on siiski suuremate tuulekahjustuste esinemisetõenäosus väiksem kui rannikupiirkondades ja seetõttu ei ole neid alasid arvestatud tuuleerosiooni uuringus.Kerge lõimisega ehk siis liivmuldi on Eesti põllumajanduslikult kasutataval maal kokku 89 415 hektarit.Turvasmuldadest (siin arvestati kokku madalsoo ja siirdesoomullad) on Eestis põllumajanduslikus kasutuses31 117 hektarit.Tuule-erosiooniohtlike alade leidmiseks tuvastati esmalt ortofotode alusel rannikuäärsete maakondade jaPeipsi ning Võrtsjärve äärsed liiv- ja turvasmuldadel paiknevad üle 3 ha suurused haritavad maad jarohumaad (joonised 15 ja 16). Kuna selle metoodikaga ei ole võimalik eristada lühiajalisi rohumaid, siis needleiti arvutuslikult kasutades 2008. a aprilli PRIA põllumassiivide registri infot.60