MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Joonis 14. Uuritud valdade paiknemine erosioonialadel (Mullaerosiooni uuring, 2006)Testalade maakasutuse analüüsil selgus, et uuritud valdadest on suurim põllukultuuride osatähtsus (ilmalühiajaliste rohumaadeta) Valgjärvel, moodustades 46,3% kogu põllumajanduslikus kasutuses olevastmaast, samal ajal kui Haanjas ja Otepääl on haritavate põllukultuuride all kõigest 10-13% kogupõllumajandusmaast.Rohumaade jaotus on uuritud valdades võrdlemisi erinev – kui Valgjärvel on suur lühiajaliste rohumaadeosatähtsus (70%), siis Haanjas on suur osa rohumaadest pikaajalised (76%). Otepääl on lühiajaliste japikaajaliste rohumaade osatähtsus praktiliselt võrdne, vastavalt 41 ja 46%.Haanjas on suur osa rohumaadest pikaajalised, mis on ka kuppelmaastikul kõige sobivamaksmaaviljelusviisiks. Aastatel 1977-1984 korraldati Valgjärve kolhoosi kuplitel põldkatse, kus põldheinalülitamisel külvikorda saadi hektari kohta täiendavalt 0,9 tonni, pikaajalistelt rohumaadelt aga 1,7 tonnisaagitõusu (Loid, 1985). Tavaliselt arvatakse, et kui vähemalt 70% pinnast on taimedega kaetud, pakubtaimkate piisavalt kaitset erosiooni eest (Elwell, Stocking, 1976), aga kui taimedega kaetud pinna osakaalväheneb, siis suureneb erosioon järsult (Kirkby, Morgan, 1984).Põldkatsete põhjal on selgunud, et sama hulga sademete ja sama mullatüübi korral mõjutab erinev taimkateerosiooni intensiivsust. Erosioon on tugevam vaheltharitavate kultuuride puhul võrreldes rohttaimedegakaetud põllu või metsaga (Kirkby, Morgan, 1984). Vaheltharitavate kultuuride osatähtsus on uuritud valdadesväike ulatudes kuni põllumajanduslikus kasutuses olevast maast. Sealset põllukultuuride kasvupindaanalüüsides selgus, et suurim vaheltharitavate kultuuride osatähtsus on Haanja vallas, ulatudes kuni 10%-ni.Nii Valgjärvel kui ka Haanjas on mustkesa osatähtsus 2%, Otepääl 1%.Valgjärve vallas on PRIA põllumassiive erodeeritud muldadel deklareeritud 2 500 hektaril, millestpõllukultuuride all on 18%. Otepää vallas moodustavad põllukultuurid erodeeritud muldadel deklareeritudpõllumassiividest 21%, mis on suurem kui Valgjärve vallas, kuid Otepääl on lühiajaliste rohumaadeosatähtsus põllukultuuride kasvatamisel tunduvalt olulisem kui Valgjärvel.Otepää ja Valgjärve vald moodustavad ligikaudu 40% Otepää-Karula erodeeritud muldade allvaldkonnast.Põllukultuuride all olevat maad (koos lühiajaliste rohumaadega) erodeeritud muldadel on nendel kaheluuritaval vallal kokku 972 ha (põllukultuuride all ilma lühiajaliste rohumaadeta 393 ha), seega koguvaldkonnas orienteeruvalt 2 430 ha (põllukultuuride all ilma lühiajaliste rohumaadeta 982 ha) (tabel 11).59