MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Deflatsiooni uuringu tulemusena leiti, et Eestis on üle 3 ha pindalaga põllumajanduslikult kasutatavadliivmuldi 43 091 ha ja turvasmuldi 10 960 ha, mis paiknevad tuulisematel aladel (rannikuga piirnevatesmaakondades ning Võrtsjärve ja Peipsi järve ümbruses). Testvaldade meetodil läbiviidud uuringu tulemustelaiendamisel kogu Eesti territooriumile selgus, et Eestis on haritavat põllumajandusmaad (koos lühiajalisterohumaadega) eelpool mainitud liivmuldadel 18 521 ha ning turvasmuldadel 3 836 ha. Seegatuuleerosiooniohtlikeks aladeks võib lugeda kokku 22 357 ha, kuid nende alade pind võib muutuda seosesmaakasutuse muutusega.4.1.2. Indikaator: mullakadu4.1.2.1. Indikaatori eesmärgid ja metoodikaIndikaatori eesmärgiks on selgitada mullaerosiooniohtlikud alad ja tegeliku mullaerosiooni pind lähtuvaltpõllumajanduslikust maakasutusest.Töö üldised eesmärgid:1. selgitada kõrgema erosiooniohu piirkonnad ning hinnata põllumajandusmaade paiknemist neilaladel;2. analüüsida erosiooniohtu sõltuvalt maakasutusest hinnates haritavate maade osatähtsust vee- võituulekandest enam ohustatud piirkondades;3. anda soovitused erosiooniohtlike alade majandamiseks, et ennetada ja takistada protsessi käigusmuldade degradeerumisest tulenevat kahju.Seireaeg: vee-erosioon 2005 (aruanne 2006)Seiresamm:tuuleerosioon 2006 (aruanne 2007)5 aastatSeirealad: vee-erosioon: Valgjärve vald, Otepää vald, Haanja valdtuuleerosioon:Vee- ja tuuleerosiooni uurimise metoodika on toodud lisas 3.liivadel: Käina vald, Audru vald, Kasepää valdturvastel: Rannu vald, Nissi vald, Koonga vald4.1.2.2. Kogutud informatsiooni esitlemine ja analüüsMullaosakeste või -massi ümberpaigutajaks horisontaalsuunas on vesi, tuul ja inimtegevus ning vastavaltsellele eristatakse vee-, tuule- ja tehnogeenset erosiooni. Kõik need erosioonitüübid esinevad ka Eestis, kuskõige levinumaks on tuuleerosioon (Kask, 1996). Tuuleerosioon leiab aset eelkõige tuultele avatudmaastikeosadel, mille leviala ja tekitatud kahjustused on Eestis küll väiksemad kui vee-erosiooni puhul(Ratas, Int, 1978).Tuuleerosiooni levik varasemate uuringute andmetel on järgmine: analüüsitud rannikualapõllumajanduslikest maadest (315 878 ha) on keskmiselt deflatsiooniohtlikke maid 18% (ehk 56 858 ha) javäga deflatsiooniohtlikke 21% (ehk 66 334 ha) (Ratas, 1977).Erodeeritud muldadena on Maa-ameti Eesti digitaalsel mullastiku kaardil (1: 10 000) välja toodud ainult veeerosioonistkahjustatud mullad. Erodeeritud mullad asuvad peamiselt künklikel, tugevalt liigestatud reljeefigaLõuna- ja Kagu-Eesti aladel, vähemal määral ka Kesk-Eestis Sakala ja Pandivere kõrgustikel. Erodeeritudmullad hõlmavad kogu Eesti maafondist 46 500. hektarit, nendega kaasnevad deluviaalmullad 37 500. ha,mis moodustab vastavalt 1,2 ja 0,9% kogu maafondist. Haritaval maal on erodeeritud muldi 33 600 hektarilehk 3,1%, seega erodeeritud muldadest kasutati haritava maana 72,3% (Kokk, 1995).57