MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

4. HINDAMISKÜSIMUSTEGA SEOTUD ANDMETE ESITLEMINE JAANALÜÜS4.1. VALDKOND LOODUSVARAD. MULD4.1.1. Valdkonna lühiiseloomustusPõllumajanduslikule tootmisele on muld olulisim loodusvara, milleta taimekasvatus pole mõeldav. Seetõttuon väga oluline jälgida mulla seisundit ja sealhulgas selgitada põllumajandusliku tootmise mõju muldadelening negatiivsete tendentside tuvastamist ja selle alusel nende ennetamist. Siinjuures on kirjeldatavadnegatiivsed mõjutused, mis esinevad muldadel sõltumata pedoklimaatlistest tingimustest (nt tallamine,saastumine jne) kui ka neist otseselt sõltuvad muldade degradatsiooni liigid (nt erosioon, kõrbestumine).Eesti põllumajanduses on toimunud viimase 15 aastaga suur muutus, mille üheks tulemiks on vahepealsetelaastatel drastiliselt vähenenud väetamine. Selle tulemusena süveneb tendents, kus toitainete sisaldusmuldades omab negatiivset trendi, mis omakorda ohustab otseselt mullaviljakust. Hetkel võib seda käsitledapeamise probleemina Eesti põllumuldade iseloomustamisel. Sellest lähtudes on ka PKT seire ja hindamisemetoodikas siseriikliku peamise hindamiskriteeriumina kasutatud mullaviljakuse taseme muutust, milleindikaatoriteks on liikuva P- ja K-sisaldused, orgaanilise aine sisaldus ning pH tase. Viimane on olulinenäitaja happelise reaktsiooniga aladel, eeskätt Lõuna-Eestis ning happeliste muldade negatiivse mõjugataimede toitumisele. Üldistest kriteeriumitest käsitleti põhjalikumalt erosiooniga seotud küsimusi. Erosiooniseires kasutati nii eelnevaid uuringuid kui ka originaalset, testaladel põhinevat metoodikat koos GISandmebaaside analüüsiga.PKT hindamise raames mullaseire metoodika väljatöötamisel kasutati erinevate seireprogrammide (riiklikpõllumuldade seire, muldade agrokeemiline seire jne) kogemusi. Viimatimainitud seireprogramm käivitus2002. aastal ja kuna proovivõtmise metoodika on sarnane, siis on käesolevas järelhindamise aruandesvõrdlusandmetena kasutatud just selle programmi käigus kogutud andmeid.PKT hindamise raames viidi PMK koordineerimisel läbi kaks põhilist mullastikuga seotud uuringut:1. Mullaviljakuse uuring, milles hinnatakse mullaviljakuse muutust aruandeperioodil.Mullaviljakuse uuringu tulemusel selgus, et madala P-sisaldusega muldi oli kõikidest mullaproovidest 24%,ulatudes Pärnumaal isegi 56%-ni. Toetustüüpide erinevused maakondade lõikes ei ole ühesuunalised jasõltuvad konkreetsest maakonnast, kuid keskmisena on MAHE tootjate muldadel P-defitsiit keskmisestkõrgem (27%). K-defitsiidiga muldi oli ligikaudu pool kogu proovide arvust ja suurem oli selliste muldadeosatähtsus MAHE tootjate põldudel. Madala orgaanilise aine sisaldusega oli ca 20% valimi proovidest jakõige vähem (14%) oli selliseid muldi MAHE tootjate põldudel. Happelisi muldi oli valimist ca 15% proovidestja peamiselt asuvad need Võrumaal, Pärnumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Kõige enam on happelisedmullad levinud MAHE tootjate põldudel, kus looduslikult happeliste muldade esinemissagedus on suurem jatootjatel muldade lupjamise võimalused piiratud (mahepõllumajandusseadusest tulenevalt on neil keelatudkasutada enamlevinud meliorante ehk klinkritolmu ja tolmpõlevkivituhka). Kuna hindamise metoodika näebette mullaviljakuse muutuse hindamist viie aastase toetusperioodi jooksul, siis fikseeriti 2004-2006 perioodilvaid toetusperioodi mullaviljakuse algne seis2. Mullaerosiooni uuring, milles hinnatakse eraldi nii vee-erosiooni kui ka tuuleerosiooni(deflatsiooni) mõju ja ulatust.Kuna aktuaalseid mullaerosiooni käsitlevaid uuringuid ega seiret ei ole Eestis tehtud, siis antud uuringueesmärgiks oli selgitada maakasutuse muutust erosiooniohtlikel aladel ja lähtuvalt kasutatud metoodikastleida reaalselt mullaerosiooni all kannatavad piirkonnad. Uuring oli ühekordne ning viidi PMKkoordineerimisel läbi aastatel 2005 (vee-erosioon) ja 2006 (tuuleerosioon). Analüüsi aluseks oli maakasutustestvaldades, mis valiti välja potentsiaalselt erosiooniohtlikes piirkondades. Hiljem laiendati testvaldadetulemusi kogu Eestile. Erodeeritud muldade kasutamine põllukultuuride kasvatamiseks Eestis on väike (7184 ha) moodustades ainult 0,75% kogu põllumajanduslikus kasutuses (deklareeritud taotletud pind aprilli2008. a PRIA põllumassiivide registri info kohaselt) olevast maast (ligikaudu 960 000 ha). Probleem onaktuaalsem erodeeritud muldade valdkonnas – Otepää-Karula piirkonnas ja Haanjas, kus põllukultuuridekasvatamiseks kasutatakse kokku 3 320 ha, mis moodustab 7,5% PRIAs registreeritud põllumajanduslikustmaast (44 000 ha) ja 17% erodeeritud muldadel paiknevast põllumajanduslikus kasutuses olevast maast.Enamus põllumajanduslikust maast on juba viidud rohumaade alla ja seega meetmed, mis takistaksiderosiooni, ehk siis põllumaade rohumaade alla viimise toetamise meede ei ole majanduslikult otstarbekas,kuna sihtgrupp on väike. Peale pikaajalise rohumaana kasutamise meetme on erosiooni kahjulikku mõjuvõimalik vähendada ka minimeeritud mullaharimist kasutades.56