MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis liblikõieliste kultuuride kasvatamise nõude täitmineBaasmeetme viljavahelduse rakendamise nõude kohaselt peab toetuse taotleja (KST, MAHE)põllumaal kasvatama igal aastal vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimedesegu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina.Antud peatükis on kasvatatavate liblikõieliste kultuuride osakaalu leidmiseks kasutatud järgmistlähenemist: maakondade kaupa on taotlustel esitatud kasvatatavate põllukultuuride alusel kokkuliidetud hektarite arv kus kasvatati liblikõielisi, heintaimi, kaunvilju ja teravilja allakülviga. Seejärel onleitud nende kultuuride all oleva maa osa kogu põllumaast selles maakonnas.PRIA ametnike info põhjal kasutati liblikõieliste kultuuride kasvatamise osakaalu teada saamiseks2004. ja 2005. aastal taotluspõhist kontrolli, mille käigus arvutati liblikõieliste protsentarvutiprogrammi poolt automaatselt. Kuna paljud tootjad ei täitnud aga taotlusi korrektselt, lõpetatitaotluspõhine automaatne kontroll ning alates 2006. aastast kontrollitakse selle nõude täitmist ainultkohapealse kontrolli valimisse sattunud tootjatel. Kohapeal kontrollitakse vähemalt 5% toetusttaotlenud tootjatest. Kontrollitud KST tootjatest oli liblikõielisi kultuure vähem kui nõutud 2004. a5%, 2005. a 9,9%, 2006. a 10% ning 2007. a 6,9%.Kohapealse kontrolli käigus tuvastati, et 2004. a 1%, 2005. a 5,6% ja 2006. a 5% MAHE tootjatestkasvatas vähem kui 15% liblikõielisi kultuure.MAHE, KST ja ÜPT (v.a PKT) tootjate kasvatatavate liblikõieliste osakaal kogu taotletud põllumaast(2004. – 2007. a) maakonniti ja nelja aasta keskmisena maakonniti on näha joonistel 9 - 11 ningvõrdlusena joonisel 12, kus on esitletud kõik toetustüübid.Andmetes võib esineda mõningaid ebatäpsusi, kuna tegemist on taotlemisandmetega - paljudtootjad ei eristanud ebamääraste taotluse täitmise juhiste tõttu liblikõielisi kultuure taotlusel selgeltja seetõttu võivad need olla arvutustest välja jäänud.Mahetootjatel on enamikes maakondades v.a Põlvamaa liblikõieliste osakaal kogu taotletudpõllumaast tunduvalt suurem kui seda nõue (15%) ette näeb (maakondade keskmisena 2004. a25,9%, 2005. a 24,6%, 2006. a 25,3% ning 2007.a 26% taotlusalusest pinnast) (joonis 9).KST tootjate keskmisena on liblikõieliste kasvatamise protsent üldiselt madalam kui mahetootjatel(joonis 10). Maakondade keskmisena kasvatati KST tootjate poolt liblikõielisi kultuure 2004. a13,8%, 2005. a 16,6%, 2006. a 17,1% ning 2007. a 17,2% taotletud põllumaast. Järvamaal,Põlvamaal, Raplamaal ja Viljandimaal on nelja aasta keskmisena liblikõieliste osakaal nõutavast15%-st madalamal. Samas on aastate lõikes märgata kõikides maakondades liblikõieliste osakaalutõusu.ÜPT (v.a PKT) tootjad, kellel liblikõieliste kasvatamise kohustus puudub, on võrdluseks välja toodudjoonisel 11. ÜPT (v.a PKT) tootjad kasvatasid maakondade keskmisena 2004. a 2,7%, 2005. a3,5%, 2006. a 4,3% ning 2007. a 4,1% liblikõielisi kultuure taotletud põllumaast. Joonisel 11. onnäha, et kõige enam kasvatatakse ÜPT (v.a PKT) tootjate hulgas liblikõielisi Saaremaal (ca 10%kogu põllumaast), suhteliselt kõrge osakaaluga on ka Hiiumaa ja Võrumaa (~ 7% liblikõielisi kogupõllumaast). Antud tendentsi võib selgitada antud maakondade mullastiku eripäraga (õhukesed,paepealsed ja rähksed mullad, millel on väike veevaru, kuid samas soodne mullareaktsioonliblikõieliste kasvatamiseks). Võrumaal on ilmselt tegemist väiksemate tootmisüksustega, kuseelistatakse mullaomaduste parendamiseks kasvatada liblikõielisi.Kuna liblikõieliste kasvatamine on üks baasmeetme olulisemaid nõudeid ning sellel on keskkonnaseisukohast oluline tähtsus, siis tuleks kaaluda selle nõude taotluspõhise kontrolli taastamist,loomulikult eeldab see korrektsemalt täidetud taotlusi, mis omakorda sõltuvad taotluse täitmisejuhiste selgusest.41