12.07.2015 Views

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KSTosa (%)MAHE(ha)MAHEosa (%)ÜPT (v.aPKT) (ha)ÜPTosa (%)Viljandimaa 77 282 34 391 45 7 026 9 35 865 46Võrumaa 46 907 17 949 38 7 219 15 21 739 46Eesti 841 466 467 712 56 69 910 8 303 845 36<strong>2004</strong>. aastal taotlesid põllumajandustootjad PKTd 503 489 hektarile, ÜPT (v.a PKT) toetust taotletikokku 314 953 hektarile, 2007. aastal taotleti PKT-d 537 622 ha ning ÜPT toetust 303 844 hektarile.PKT taotletud pind muutus perioodi jooksul vähe, kuna KST toetus osutus ülipopulaarseks jubaesimesel taotlusaastal (<strong>2004</strong>) ning eelarvevahendite nappuse tõttu otsustati järgnevatel aastatellisataotlusi mitte vastu võtta (v.a MAHE toetus).Joonisel 5. on esitatud KST, MAHE, PKT kokku ja ÜPT (v.a PKT) toetuse taotlejate maakasutushektarites aastate kaupa. Aastaid võrreldes on märgata suundumust, et mõnevõrra väheneblooduslike ja pikaajaliste rohumaade ning selle arvelt suureneb põllukultuuride pindala. Erandiks onmahetootjad, kelle puhul on suurenenud nii taotletud pikaajaliste rohumaade kui ka põllukultuurideall olev pind.hektarid (ha)550000500000450000400000350000300000250000200000Muu maaPüsikultuuridPõllukultuuridPikaajalinerohumaaLooduslikrohumaa150000100000500000<strong>2004</strong>2005<strong>2006</strong>2007<strong>2004</strong>2005<strong>2006</strong>2007<strong>2004</strong>2005<strong>2006</strong>2007<strong>2004</strong>2005<strong>2006</strong>2007KST MAHE PKT kokku ÜPT (v.a PKT)Joonis 5. KST, MAHE ning ÜPT (v.a PKT) taotluspõhine maakasutus aastatel <strong>2004</strong>-2007 (PRIA 2008. aaugusti andmed)Võrreldes maakasutuse osatähtsust erinevate toetustüüpide puhul (joonis 6), selgus, et perioodil<strong>2004</strong>-2007 oli kõige suurem looduslike ja pikaajaliste rohumaade osatähtsus põllumajandusmaastmahetootjatel (vastavalt 9-17% ja 47-51%) ning kõige väiksem KST toetust taotlenud tootjatel (2-3% ja 18-25%). Põllukultuurid seevastu omavad mahetootjatel kõige väiksemat (44-51%) ning KSTtaotlenud tootjatel kõige suuremat osatähtsust (75-80%). Põllumajanduslikku keskkonnatoetustmittetaotlenud ja vaid ühtset pindalatoetust taotlenud tootjatel moodustas looduslik rohumaa 5-7%,pikaajaline rohumaa 23-24% ja põllukultuurid 67-71% põllumajandusmaast.Perioodil <strong>2004</strong>-2007 oli põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud tootjatel pikaajaliste rohumaadeosatähtsus keskmiselt 4% väiksem ja põllukultuuride osatähtsus põllumajandusmaast 5%suurem kui vaid ühtset pindalatoetust taotlenud tootjatel.37

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!