MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
2.2.4.2. PKT taotlemisandmed maakonnitiPRIA 2008. a augusti andmetel koostatud joonisel 2. on toodud maakondade ning aastate kaupaKST taotlejate arv ning taotletav pind hektarites. Kõige rohkem KST taotlusi esitati perioodil 2004 -2007 Pärnu maakonnas (2004. a 18% ning 2007. a 17% kõigist KST taotlustest). Arvuliselt vähimtaotlejaid oli Järvamaal, kus 2004. a esitati 186 taotlust, mis oli 3,2% kõigist esitatud KST taotlustestning 2007. a 206 taotlust, mis moodustas 3,5% kogu riigis esitatud KST taotlustest. Kuid taotletudKST pinnalt on Järvamaa (2004 – 2007. aastate keskmisena) Pärnumaa (54 860 ha) ja Lääne-Virumaa (50 176 ha) järel kolmandal kohal (48 399 ha).Pindalaliselt oli aastatel 2004 - 2006 kõige enam KST toetust taotletud Pärnumaal (nt 2006. a54 575 ha, mis moodustas 12% kõikides maakondades 2006. a taotletud KST pinnast), kuid 2007.a taotleti KST toetust kõige enam Lääne-Virumaal (60 883 ha, mis moodustas 13% kogu riigis2007. a taotletud KST pinnast). Keskmine taotletav KST pind Pärnumaal 2006. aastal oli 52 ha,keskmine taotletav KST pind Lääne-Virumaal 2007. a 150 ha.Järvamaad iseloomustavad KST suurtootjad (keskmine pind taotleja kohta perioodil 2004 - 2007. a246 hektarit). Võrumaal, Hiiumaal ja Saaremaal võib aga märgata trendi, et taotlejate hulgas onpalju ettevõtteid, kellel on vähe taotlusalust maad (Hiiumaal 2004. - 2007. a keskmisena 19 hataotleja kohta). Täpsemad andmed KST taotlejate ja taotletud pindade kohta maakonniti on lisas 1,tabel 1.11001000900800700600500400300200100HARJUMAAHIIUMAAIDA-VIRUMAAJÕGEVAMAAJÄRVAMAALÄÄNEMAALÄÄNE-VIRUMAAPÕLVAMAAPÄRNUMAARAPLAMAASAAREMAATARTUMAAVALGAMAAVILJANDIMAAVÕRUMAA7000060000500004000030000200001000002004 Taotletud pind (ha)2005 Taotletud pind (ha)2006 Taotletud pind (ha)2007 Taotletud pind (ha)2004 Taotlejate arv2005 Taotlejate arv2006 Taotlejate arv2007 Taotlejate arvJoonis 2. KST taotlemine maakondade ja aastate kaupa 2004-2007 (PRIA 2008. a augusti andmed)Mahepõllumajandusliku tootmise toetust taotlenud tootjate hulgas võib näha KST toetust taotlustesterinevat trendi. Joonisel 3 on näha, et MAHE toetust taotlenud ettevõtted ei erine maakonnititaotletava MAHE pinna suuruselt.MAHE toetuse taotlejate arv on tõusnud rohkem neis maakondades, kus juba 2004. aastal oli paljutaotlejaid. Seega, mahetootmine on jätkuvalt populaarne Hiiumaal, Saaremaal, Võrumaal jaViljandimaal, kus on läbi aastate olnud kõige kõrgem taotlejate arv ja taotletav MAHE maa pind.Täpsemad andmed MAHE taotlejate ja taotletud pindade kohta maakonniti on lisas 1, tabel 2.34
14090008000120100806040200HARJUMAAHIIUMAAIDA-VIRUMAAJÕGEVAMAAJÄRVAMAALÄÄNEMAALÄÄNE-VIRUMAAPÕLVAMAAPÄRNUMAARAPLAMAASAAREMAATARTUMAAVALGAMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAJoonis 3. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemine maakondade ja aastate kaupa (PRIA 2008. aaugusti andmed)2.2.4.3. Põllumajanduslik maakasutus aastatel 2004-2007Eesti Statistikaameti andmeil on aastatel 2004 ja 2007 kasutatavat põllumajandusmaad vähem(vastavalt 753 559 ha ja 825 995 ha), võrreldes PRIA poolt ÜPT (sh PKT) toetusteks taotletudpõllumajandusmaaga (vastavalt 818 442 ha ja 841 467 ha). Erinevus tuleneb tõenäoliseltdefinitsioonide erinevusest, kuna Statistikaamet arvestab kasutatava põllumajandusmaa hulka maa,kus toodetakse põllumajandussaadusi, kuid PRIA ka selle maa, mida hoitakse n-ö heas korras, kuidmille pealt põllumajandussaadusi ei toodeta. Samas kajastatakse PRIA andmetes ainult sellistmaad, millele taotletakse toetusi.Toetustüüpide osatähtsuse analüüsi aluseks on seetõttu võetud PRIA ÜPT (sh PKT) toetuse 2007.a taotluspõhised põllumajandusmaa andmed.Perioodi 2004-2007 jooksul on põllumajandusmaa pindalad aastati mõnevõrra muutunud, kuidläbivalt on KST, MAHE ja ÜPT (v.a PKT) pindalade suhe sarnane ning toetustüüpide osatähtsusÜPT (sh PKT) põllumajandusmaast ühesugune. KST toetuse taotlusalune pind moodustas 2007. aEesti keskmisena 56% ja MAHE toetuse pind 8% kasutatavast põllumajandusmaast. Erinevadtoetustüübid on maakondades erineva populaarsusega (joonis 4).700060005000400030002000100002004 Taotletud pind (ha)2005 Taotletud pind (ha)2006 Taotletud pind (ha)2007 Taotletud pind (ha)2004 Taotlejate arv2005 Taotlejate arv2006 Taotlejate arv2007 Taotlejate arv35
- Page 1 and 2: Põllumajandusuuringute KeskusEESTI
- Page 3 and 4: 4.1.4.2. Hindamiskriteerium VI.1.A-
- Page 5 and 6: 4.4. VALDKOND MAASTIK..............
- Page 7 and 8: LÜHENDID JA MÕISTEDBA - biomassi
- Page 9 and 10: kogutavad andmed), teostatakse ka s
- Page 11 and 12: Finants- ja rakendamisalase info p
- Page 13 and 14: 2006. a uusi taotlusi baastegevusel
- Page 15 and 16: Eritegevus (kohalikku ohustatud tõ
- Page 17 and 18: vähendaks reostus- ja erosioonioht
- Page 19 and 20: 2. KOKKUVÕTE MAK PKT 2004-2006 RAK
- Page 21 and 22: 2.2.2. PKT areng 2004-2006MAK 2004-
- Page 23 and 24: PKT taotlenud põllumajandustootjat
- Page 25 and 26: Tulemused:Alates mahepõllumajandus
- Page 27 and 28: Osalemistingimused ja nõuded:Toetu
- Page 29 and 30: Tabel 4. PKT loodetava keskkonnamõ
- Page 31 and 32: Tabel 6. MAK 2004-2006 põllumajand
- Page 33: Tabel 8. Koondtabel toetuste taotle
- Page 37 and 38: MaakondÜPT (shPKT) (ha)KST (ha)KST
- Page 39 and 40: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 41 and 42: 2.2.4.4. Viljavaheldusplaanis libli
- Page 43 and 44: 30252015105020042005200620072004200
- Page 45 and 46: 40353025%20HARJU MAAHIIUMAAIDA-VIRU
- Page 47 and 48: 3.2. ÜLEVAADE PKT HINDAMISEL KASUT
- Page 49 and 50: VALDKOND VESIINDIKAATOR/UURINGIndik
- Page 51 and 52: VALDKOND BIOLOOGILINE MITMEKESISUS
- Page 53 and 54: VALDKOND SOTSIAALMAJANDUS JA MUU (j
- Page 55 and 56: Hindamisküsimusele VI.2.C sobis va
- Page 57 and 58: Deflatsiooni uuringu tulemusena lei
- Page 59 and 60: Joonis 14. Uuritud valdade paiknemi
- Page 61 and 62: 0 25 50kmTallinnRakvereNarvaKärdla
- Page 63 and 64: 4.1.3. Indikaator: mullaviljakus4.1
- Page 65 and 66: 8,07,06,06,8 6,97,2 6,8 6,96,97,3 6
- Page 67 and 68: 8075706060536856%504030201019645391
- Page 69 and 70: Suhteliselt vähe oli kaaliumivaese
- Page 71 and 72: 60%50%40%EestiTestmaakonnad30%20%10
- Page 73 and 74: 70%60%50%Corg-PKTCorg40%30%20%10%0%
- Page 75 and 76: 4.1.3.2.6.3. KaaliumKaaliumisisaldu
- Page 77 and 78: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 79 and 80: põllukultuuride osatähtsus pisut
- Page 81 and 82: Tuule-erosioon Eestis on oma kahjus
- Page 83 and 84: 4.1.4.4. Riigispetsiifiline hindami
14090008000120100806040200HARJUMAAHIIUMAAIDA-VIRUMAAJÕGEVAMAAJÄRVAMAALÄÄNEMAALÄÄNE-VIRUMAAPÕLVAMAAPÄRNUMAARAPLAMAASAAREMAATARTUMAAVALGAMAAVILJANDIMAAVÕRUMAAJoonis 3. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotlemine maakondade ja aastate kaupa (PRIA 2008. aaugusti andmed)2.2.4.3. Põllumajanduslik maakasutus aastatel <strong>2004</strong>-2007Eesti Statistikaameti andmeil on aastatel <strong>2004</strong> ja 2007 kasutatavat põllumajandusmaad vähem(vastavalt 753 559 ha ja 825 995 ha), võrreldes PRIA poolt ÜPT (sh PKT) toetusteks taotletudpõllumajandusmaaga (vastavalt 818 442 ha ja 841 467 ha). Erinevus tuleneb tõenäoliseltdefinitsioonide erinevusest, kuna Statistikaamet arvestab kasutatava põllumajandusmaa hulka maa,kus toodetakse põllumajandussaadusi, kuid PRIA ka selle maa, mida hoitakse n-ö heas korras, kuidmille pealt põllumajandussaadusi ei toodeta. Samas kajastatakse PRIA andmetes ainult sellistmaad, millele taotletakse toetusi.Toetustüüpide osatähtsuse analüüsi aluseks on seetõttu võetud PRIA ÜPT (sh PKT) toetuse 2007.a taotluspõhised põllumajandusmaa andmed.Perioodi <strong>2004</strong>-2007 jooksul on põllumajandusmaa pindalad aastati mõnevõrra muutunud, kuidläbivalt on KST, MAHE ja ÜPT (v.a PKT) pindalade suhe sarnane ning toetustüüpide osatähtsusÜPT (sh PKT) põllumajandusmaast ühesugune. KST toetuse taotlusalune pind moodustas 2007. aEesti keskmisena 56% ja MAHE toetuse pind 8% kasutatavast põllumajandusmaast. Erinevadtoetustüübid on maakondades erineva populaarsusega (joonis 4).70006000500040003000200010000<strong>2004</strong> Taotletud pind (ha)2005 Taotletud pind (ha)<strong>2006</strong> Taotletud pind (ha)2007 Taotletud pind (ha)<strong>2004</strong> Taotlejate arv2005 Taotlejate arv<strong>2006</strong> Taotlejate arv2007 Taotlejate arv35