MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Tulemused:Alates mahepõllumajandusliku tootmise toetuse maksmise alustamisest Eestis alates 2000. a onmahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa pind igal aastal suurenenud keskmiselt 10 000 ha.Samasuguse kasvutempo jätku nähti ette ka aastatel 2004-2006 ning prognoositi, et 2006. aastaks onmahepõllumajanduslikus kasutuses 70 000 ha maad.MAHE toetusele esitati 2004. aastal 793 taotlust kokku 40 788 hektarile, 2005. a 999 taotlust 53 783hektarile ning 2006. a 1054 taotlust 65 830 hektarile (tabel 8, PRIA 2008. a augusti andmed).Aastateks 2004-2006 prognoositi MAHE kohustustega hõlmatavaks üldpinnaks 70 000 ha, millestantud perioodil saavutati 61 568 hektarit (88%) (PRIA aug. 2008 täpsustatud andmed). MAHE 2004-2006 perioodi toetussummadeks prognoositi 16 793 000 eurot (262 753 354 krooni). Saavutati ehktoetust määrati 2006. a 12 922 084 eurot (202 186 683 krooni), mis teeb tegeliku saavutustasemeosakaaluks 77% planeeritud tasemest (ptk 2.2.4. tabel 6).MAHE toetusele seatud eesmärkide kohaselt peaks antud tegevus vähendama mineraalväetiste jataimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid keskkonna- ja terviseriske, suurendama toiduohutust,säilitama mullaviljakust ja bioloogilist mitmekesisust. Lisaks peaks märgatavalt suurenema mahetoodanguhulk ja osatähtsus.MAHE põldudel oli taimede liigirikkus kõrgem kui KST või ÜPT talude põldudel, mis oli oodatavtulemus, sest MAHE taludes ei või kasutada sünteetilisi pestitsiide. Vihmausside ja mulla mikroobikooslusenäitajad olid enamasti kõrgemad MAHE taludes ning madalamad ÜPT taludes – siin avaldubilmselt mõju mineraalväetiste ja sünteetiliste pestitsiidide mittelubamine mahetootmises.Vee valdkonnas taimetoiteelementide kogubilansi uuringus leiti, et MAHE toetusega pilootaladel oli niifosfori kui kaaliumi bilanss kogu perioodil puudujäägiga.Mullaviljakuse uuringul leiti, et MAHE tootjate muldadel on P-defitsiit keskmisest kõrgem võrreldesteiste toetustüüpidega, ka K-defitsiidiga muldade suurem osatähtsus oli MAHE tootjate põldudel.Madala orgaanilise aine sisaldusega oli ca 20% valimi proovidest ja kõige vähem (14%) oli selliseidmuldi MAHE tootjate põldudel. Happelisi muldi oli valimist ca 15% proovidest ja peamiselt asuvadneed Võrumaal, Pärnumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Suhteliselt kõige enam on happelised mulladlevinud MAHE tootjate põldudel, kus looduslikult happeliste muldade esinemissagedus on suurem jatootjatel muldade lupjamise võimalused piiratud.PKT üheks eesmärgiks on aidata keskkonnale tulutoovalt tegutsevatel põllumajandustootjatel saadaka kohast tulu. PKT on oluline paljude tootjate sissetulekutes, eriti oluline on see mahetootjate jaoks,kelle puhul ilmnes uuringutest, et nende põllumajanduslike sissetulekute tase oleks ilma PKTtoetusteta kõikides tootmistüüpides (v.a piimatootmine) kahjumis.Pikemalt on käsitletud PKT keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid käesoleva aruande 4.peatükis ning analüüsi käigus leitud järeldused ning soovitused on toodud 6. peatükis.2.2.2.3. Lisategevus - Kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamineEesmärgid:Aidata kaasa kõrge ajaloolise, kultuurilise ja maastikulise väärtusega traditsiooniliste põllumajandusmaastikeelementide, kiviaedade rajamisele, taastamisele ja hooldamisele, et:Ajakava:säilitada ja suurendada põllumajandusmaastike esteetilist väärtust;luua elupaiku ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust;säilitada maastiku ajaloolist ja kultuurilist väärtust.Tegevust rakendati üleriigiliselt alates 2005. a. Kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise toetuseavaldusi võeti vastu vaid 2005. aastal ning taotluste vastuvõtuperioodil laekunud taotluste aluseltoetuse määramise otsused tehti 2007. aastal. 2006. aastal uusi taotlusi vastu ei võetud.Osalemistingimused ja nõuded:Kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja pidi täitma keskkonnasõbralikutootmise nõudeid. Lisaks pidi taotleja järgima nõudeid:25