MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
Kasutatud uurimistööde aruanded:Aavik, T. 2005. Soontaimede liigirikkus ja koosseis Eesti põllumajandusmaastikel (magistritöö). TartuÜlikool.Aavik, T., Liira, J. 2008. Agrotolerant and high nature-value species - plant biodiversity indicatorgroups in agroecosystems (käsikiri ajakirja esitatud).Albrecht, H. ja Mattheis, A. 1998. The effects of organic and integrated farming on rare arable weedson the Forschungsverbund Agrarökosysteme München (FAM) research station in southern Bavaria.Biological Conservation. 86: 347-356.Aude, E., Tybirk, K. ja Bruus Pedersen, M. 2003. Vegetation diversity of conventional and organichedgerows in Denmark. - Agriculture, Ecosystems & Environment. 99: 135-147.Bouche M.B., 1977. Strategies lombriciennes. In: U.Lohm, T.Persson (Eds.) Soil.Organisms ascomponents of ecosystem. Ecol.Bull. (Stockholm), 25: 122-132.Donald, P.F., Pisano, G., Rayment, M.D., Pain, D.J., 2002. The Common Agricultural Policy, EUenlargement and the conservation of Europe`s farmland birds. Agriculture, Ecosystems andEnvironment. 89: 167–182.Donald, P.F., Sanderson, F.J., Burfield, I.J., van Bommel, F.P.J., 2006. Further evidence ofcontinent-wide impacts of agricultural intensification on European farmland birds, 1990-2000.Agriculture, Ecosystems and Environment. 116: 189–196.Doube B.M., Schmidt O. 1997. Can the abundance or activity of soil macrofauna be used to indicatethe biological health of soils. In: Biological Indicators of soils health (Ed. By Pankhurst C.E., DoubeB.M., Cupta V.V.S.R.). CAB International, Wallingford, p.265-29.Edwards C.A., Bohlen P.J. 1996. Biology and Ecology of Earthworms. Chapman &Hall, London,1996, 426 pp.EEA (European Environment Agency), 2003. Europe’s environment: the third assessment.Environmental assessment report No 10, p. 344.Elts, J. 1997. Studies of the Corncrake in Estonia in 1995. Vogelwelt. 118: 236–238.Elts, J., 2003. Põllumajandus lindude pilgu läbi, 4 lk. (käsikiri)Elwell, H.A, Stocking, M.A, 1976. Vegetal cover to estimate soil erosion hazard in Rhodesia.Geoderma, 15, pp. 61-70.FAO, 2000. Soil and terrain database, soil degradation status and soil vulnerability assessment forcentral and Eastern Europe. FAO land and water digital media series.Fussell, M., Corbet, S. A., 1991. Forage for bumble bees and honey bees in farmland: a case study.– Journal. Apic. Res. 30: 87–97.Fussell, M., Corbet, S. A., 1992. Flower usage by bumble bees: a basis for forage plantmanagement. – Journaol of Application Ecology. 29: 451–465.Heikkinen, R.K., Luoto, M., Virkkala, R., Rainio, K., 2004. Effects of habitat cover, landscapestructure and spatial variables on the abundance of birds in an agricultural-forest mosaic. Journal ofApplied Ecology. 41: 824-835.Herzon, I. 2007. Ode to a Skylark: Agricultural intensification and farmland birds in the Baltic region(Phd thesis). Yliopistopaino. Helsinki.Herzon, I., Aunins, A., Elts, J., Preiks, Z. 2008 Intensity of agricultural land-use and farmland birds inthe Baltic States. Agriculture, Ecosystems and Environment. 125: 93-100.Hole, D.G., Perkins, A.J., Wilson, J.D., Alexander, I.H., Grice, P.V. ja Evans, A.D. 2005. Doesorganic farming benefit biodiversity? Biological Conservation. 122: 113-130.234
IEEP, 2007. Guidance document to the Member States on the application of the HNV impactindicatorIvask, M, Truu, J., Sepp, K. 2001. Effect of agricultural management prctices on soil biota. In: IALEEuropean Conference. Development of European Landscapes. Conference Proceedings, Vol II(Mander, Ü., Printsmann, A., Palang, H., eds.). Publ. Instituti Geographici Un. Tartuensis, 92. Tartu,688-693.Ivask, M., Truu, J. 1997. Mullaelustiku näitajate rakendamine maa kasutusest tulenevate mõjudehindamisel. APS toimetised 4, 9-12.Johansen, C. A., Mayer, D. F., 1990. Pollinator protection: a bee and pesticide handbook. Wicwaspress, Cheshire, Connecticut, USA.Karise, R., Viik, E., Mänd, M. 2007. Impact of alpha-cypremethrin on honey bees foraging on springoilseed rape Brassica napus flowers in field conditions. Pest Management Science. 63: 1085-1089.Kask, R. 1996. Eesti mullad. Tallinn, 239 lk.Kask, R., 1955. Vee-erosioon Eesti NSV-s ja perspektiivid võitluses temaga. Autoreferaatpõllumajanduskandidaadi teaduskraadi taotlemiseks esitatud väitekirjast. Tallinn, 30 lk. (vene k).Kirkby, M.J., Morgan R., P.C., 1984. Erozija potshvy. Moskva, 415 lk.KKM info- ja tehnokeskus, Eesti veekasutuse aasataruanded 2004-2006 kohta, www.keskkonnainfo.eeKokk, R., 1995. Muldade jaotumus ja omadused. Rmt.-s A. Raukas (koost.) Eesti Loodus, Tallinn, lk430-439.Laasimer, 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn, 397 lk.Loid, H., 1985. Kultuurrohumaade osast kuppelalade viljakuse suurendamisel.Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn-Võru, lk. 75-77.Mänd, M., Mänd, R., Williams, I.H. 2002. Bumblebees in the agricultural landscape of Estonia.Agriculture, Ecosystems and Environment. 89: 69-76.Narusk M., Soots N. 2004. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel.Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Toimetis 05-1. Tallinn 2005.Pain, D., Pienkowski, M., 1997. Farming and Birds in Europe. The Common Agricultural Policy andits Implications for Bird Conservation. Academic Press. London. UK. 448 pp.Potts, G.R. 1986. The Partridge: Pesticides, Predation and Conservation. Collins. London.Ratas, R., 1977. Põllumajandusmaastikust ja kaitsepuistutest. Rmt.-s Põllumajandusmaastikuökoloogia küsimusi. Tln.Ratas, R., Int, L. 1978. Muld, ilm ja tuulekanne. Eesti Loodus 4. Tallinn, lk. 330-342.Schnürer J., Rosswall T. 1982. Fluorescein hydrolysis as a measure of total microbial activity in soiland litter. Appl. Env. Microbiol. 43: 1256-1261.Siriwardena., G. M., Baillie, S.R., Crick, H.Q.R., Wilson, J.D., 2000. The importance of variation inthe breeding performance of seed-eating birds in determining their population trends on farmland.Journal of Applied Ecology. 37: 128-148.Stenberg B. 1999. Monitoring Soil Quality of Arable Land: Microbiological Indicators. Acta Agric.Scand., Sect. B., Soil and Plant Sci. 49: 1-24.Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida.Looduseuurija käsiraamatud 1. Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. Teaduste Akadeemia Kirjastus,Tartu-Tallinn, 208 lk.Truu M, Truu J, Ivask, M. 2008. Soil microbiological and biochemical properties for assessing theeffect of agricultural management practices in Estonian cultivated soils. European Journal of SoilBiology. 44: 231-237.235
- Page 183 and 184: Taimekasvatuse suhteliselt väike o
- Page 185 and 186: Kr / ha25002000150010005000-500-100
- Page 187 and 188: 3 0002 5002 000kr / ha1 5001 000500
- Page 189 and 190: 4.5.3. Indikaator: mahetoodanguna m
- Page 191 and 192: 10095 89888077%60402002003200420052
- Page 193 and 194: 4.5.4. Indikaator: keskkonnateadlik
- Page 195 and 196: Hindamisküsimustele vastamineKüsi
- Page 197 and 198: 4.5.6 Hindamisküsimus VI.4.B Mil m
- Page 199 and 200: 4.6. MAK MEETMEID LÄBIVAD HINDAMIS
- Page 201 and 202: Majanduslikult suuremad mahepõllum
- Page 203 and 204: 4.6.2. Läbiv hindamisküsimus 4. M
- Page 205 and 206: mahetoodete osa” analüüs FADN v
- Page 207 and 208: Koolitused on mänginud kindlasti v
- Page 209 and 210: hektarid (ha)450000400000350000Muud
- Page 211 and 212: 4.6.3.4. Hindamiskriteerium 5-4. Ma
- Page 213 and 214: (b) seotud püsikultuuridega (rohum
- Page 215 and 216: 5.2.1. Põllumajandusettevõtete ü
- Page 217 and 218: 5.2.1.3. Teraviljakasvatuse agroteh
- Page 219 and 220: 5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatus
- Page 221 and 222: 0.25Mikroobide biomass (mgC/g0.200.
- Page 223 and 224: 6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIR
- Page 225 and 226: mille jätkumine viib mullaviljakus
- Page 227 and 228: 6.1.4. Valdkond maastik• Põlluma
- Page 229 and 230: ja sellest lähtuvalt tulemuste par
- Page 231 and 232: Kui rohumaade ja püsikultuuride pi
- Page 233: VIITEALLIKAD (KASUTATUD KIRJANDUS)M
- Page 237 and 238: Linnuseire andmete täiendav analü
- Page 239: LISAD (eraldiseisev osa)LISA 1. ADM
IEEP, 2007. Guidance document to the Member States on the application of the HNV impactindicatorIvask, M, Truu, J., Sepp, K. 2001. Effect of agricultural management prctices on soil biota. In: IALEEuropean Conference. Development of European Landscapes. Conference Proceedings, Vol II(Mander, Ü., Printsmann, A., Palang, H., eds.). Publ. Instituti Geographici Un. Tartuensis, 92. Tartu,688-693.Ivask, M., Truu, J. 1997. Mullaelustiku näitajate rakendamine maa kasutusest tulenevate mõjudehindamisel. APS toimetised 4, 9-12.Johansen, C. A., Mayer, D. F., 1990. Pollinator protection: a bee and pesticide handbook. Wicwaspress, Cheshire, Connecticut, USA.Karise, R., Viik, E., Mänd, M. 2007. Impact of alpha-cypremethrin on honey bees foraging on springoilseed rape Brassica napus flowers in field conditions. Pest Management Science. 63: 1085-1089.Kask, R. 1996. Eesti mullad. Tallinn, 239 lk.Kask, R., 1955. Vee-erosioon Eesti NSV-s ja perspektiivid võitluses temaga. Autoreferaatpõllumajanduskandidaadi teaduskraadi taotlemiseks esitatud väitekirjast. Tallinn, 30 lk. (vene k).Kirkby, M.J., Morgan R., P.C., 1984. Erozija potshvy. Moskva, 415 lk.KKM info- ja tehnokeskus, Eesti veekasutuse aasataruanded <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> kohta, www.keskkonnainfo.eeKokk, R., 1995. Muldade jaotumus ja omadused. Rmt.-s A. Raukas (koost.) Eesti Loodus, Tallinn, lk430-439.Laasimer, 1965. Eesti NSV taimkate. Tallinn, 397 lk.Loid, H., 1985. Kultuurrohumaade osast kuppelalade viljakuse suurendamisel.Põllumajandusmaastiku ökoloogia ja ökonoomika. Tallinn-Võru, lk. 75-77.Mänd, M., Mänd, R., Williams, I.H. 2002. Bumblebees in the agricultural landscape of Estonia.Agriculture, Ecosystems and Environment. 89: 69-76.Narusk M., Soots N. <strong>2004</strong>. aasta Eesti veemajanduse ülevaade aruande VEEKASUTUS alusel.Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus. Toimetis 05-1. Tallinn 2005.Pain, D., Pienkowski, M., 1997. Farming and Birds in Europe. The Common Agricultural Policy andits Implications for Bird Conservation. Academic Press. London. UK. 448 pp.Potts, G.R. 1986. The Partridge: Pesticides, Predation and Conservation. Collins. London.Ratas, R., 1977. Põllumajandusmaastikust ja kaitsepuistutest. Rmt.-s Põllumajandusmaastikuökoloogia küsimusi. Tln.Ratas, R., Int, L. 1978. Muld, ilm ja tuulekanne. Eesti Loodus 4. Tallinn, lk. 330-342.Schnürer J., Rosswall T. 1982. Fluorescein hydrolysis as a measure of total microbial activity in soiland litter. Appl. Env. Microbiol. 43: 1256-1261.Siriwardena., G. M., Baillie, S.R., Crick, H.Q.R., Wilson, J.D., 2000. The importance of variation inthe breeding performance of seed-eating birds in determining their population trends on farmland.Journal of Applied Ecology. 37: 128-148.Stenberg B. 1999. Monitoring Soil Quality of Arable Land: Microbiological Indicators. Acta Agric.Scand., Sect. B., Soil and Plant Sci. 49: 1-24.Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida.Looduseuurija käsiraamatud 1. Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. Teaduste Akadeemia Kirjastus,Tartu-Tallinn, 208 lk.Truu M, Truu J, Ivask, M. 2008. Soil microbiological and biochemical properties for assessing theeffect of agricultural management practices in Estonian cultivated soils. European Journal of SoilBiology. 44: 231-237.235