MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

oleks neile objektidele lähemal kui 1,5 m mitte kasutada taimekaitsevahendeid, väetisi egamaad harida. Soovituslik rakendada nii KST kui ka MAHE meetme puhul.• Põllumassiivide välimistele osadele (10 m põllumassiivi välimisest servast) on soovitatavkehtestada KST meetme nõudena pestitsiidi kasutamise piirangud, kuna paljud linnudkasutavad suurte põllumassiivide puhul vaid nende servi. Kui põlluservades on soodsadtoitumistingimused, siis on tagatud ka lindude edukas pesitsemine.• Ehkki MAK 2007-2013 on eraldi meede “Loomade heaolu: loomade karjatamise toetus”(meede 2.4), on soovituslik rakendada rohumaal loomade karjatamisperioodilväljaskarjatamist nii MAHE kui ka KST meetme nõudena. Eraldi selle eest toetust maksta eiole otstarbekas. Rohukamara lõhkumine loomade poolt toob pinnasest esile nii putukaid kuika seemneid, mistõttu lindudel on kergem toitu leida. Paljudel juhtudel on lindudelesuuremaks probleemiks toidunappus kui pesitsuskoha olemasolu. Rohumaade karjataminetõstab ka taimede liigirikkust.• Analüüsidest selgus, et kui põllu suurus ületas 5-6 ha, vähenes märgatavalt kimalastearvukus ja liigirikkus. Seega on põllumassiivi sees soovitatav maksimaalne põllu pindala 6ha, lisaks on soovitav rakendada viljavaheldust, ning tuua kindlasti sisse liblikõielised,ristõielised jt tolmeldamist vajavad kultuurid. Sellega suurendatakse kultuuride liigirikkustning liblikõieliste olemasolu soodustab nii tolmeldajate kui ka lindude arvukust.• Kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa elupaikade kaitsmise osas tuleb tähelepanupöörata sellele, et ka väljaspool Natura 2000 alasid asuvad väärtuslikud elupaigad vajavadkaitset. Väljaspool Natura 2000 alasid asuvate poollooduslike koosluste eest saab külltaotleda loodushoiutoetust, kuid seda ainult kaitsealadel. Samas leidub Natura 2000aladest väljaspool selliseid poollooduslikke kooslusi ja väärtuslikke põllumajanduselupaiku,mida tuleks säilitada ja kaitsta.• Põhikaardi kiviaedade kiht on soovituslik modifitseerida Muinsuskaitseameti poolttoetuskõlbulikeks kiviaedadeks ja muudeks (kiviaiad, mis ei ole toetuskõlbulikud), sesthetkel puudub toetuskõlbulike kiviaedade kohta ülevaatlik andmebaas või GIS-kiht.• Kiviaedade rajamise, taastamise ja hooldamise toetust anti MAK 2004-2006 perioodil 5-aastase kohustusena. Toetuse nõudena ei tohtinud kiviaiale lähemal kui 1,5 m kasutadataimekaitsevahendeid, väetisi ega maad harida. MAK 2007-2013 perioodil on need nõudedmuudetud soovituslikuks ning peab tagama kiviaia säilimise 5 aastat. Kuna kiviaiadpakuvad paljudele elusorganismidele häid toitumis-, pesitsus- ja varjumispaiku, onsoovitatav antud nõuded säilitada kohustuslikena mitte soovituslikena.• Ohustatud tõugu loomade kohta on vaja luua ühtne andmebaas, kust leiaks andmeid kaloomade põlvnemise kohta ja mis oleks nt koodiga ligipääsetav asjaga tegelevateleorganisatsioonidele.• Eesti maatõugu veise kasvatamise toetuse suuruse määramisel on soovitav aluseks võttavabariigi keskmine piimatoodang ilma maakarjata (kuna nemad on taotlejad) ning määratatoetuse summaks saamata jäänud tulu piimatoodangu vahest maakarja toodangu javabariigi keskmise vahel.6.2.4. Valdkond maastik• Väga oluline oleks koondada reostus- ja erosioonitundlikud kaardiandmed ning tekitadaühtne sünteesitud GIS põhine kaardiandmestik. Selline koondandmestik võimaldabanalüüsida toetust taotletud alade rohumaade ning püsikultuuride pindala ja läbi sellehinnata lokaalset maakasutuse sobivust keskkonnatingimustega toetusperioodi jooksul.Soovituslikult tuleks toetuste maksmisega soodustada sellist massiivisisest maakasutust(või püsikultuuride rajamist), mis vähendaks reostus- ja erosiooniohtlike piirkondadepõllumaade pindala suurenemist ja soodustaks näiteks püsirohumaade rajamist.230