MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

PKT taotlenud põllumajandustootjatest võttis 5-aastase keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajanduslikutootmise kohustuse 2004. a kevadel ja nende kohustuseperiood saab läbi 2009. aastal.2009. a kevadest on võimalik neil liituda uue kohustusega MAK 2007-2013 raames, seetõttu kavandatiuue perioodi keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise toetusegaalustada just 2009. aastast. 2007. aastal lubati keskkonnasõbraliku tootmise skeemiga liituda põllumajandustootjatelnitraaditundlikul alal. Sel juhul pidi taotleja võtma endale MAK 2007–2013 raamestoetatava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rakendumisest alates keskkonnasõbralikumajandamise toetuse 5-aastase kohustuse (MAK 2004-2006 2007. a seirearuanne, 2008).Osalemistingimused ja nõuded:Taotleja peab koostama kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku tootmise plaani, mis koosneb kahestdokumendist:väetusplaanist, mis sisaldab andmeid ettevõttes toodetavate orgaaniliste väetiste, sisseostetavateväetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa.Mineraalväetiste ja sõnnikuga võib aastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda170 kg lämmastikku, millest võib mineraalväetistega anda kuni 100 kg. Väetusplaankoostatakse igal kohustuseaastal ja see peab olema toetuse taotleja ettevõttes kontrollikskättesaadav kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul;viljavaheldusplaanist, mille alusel toetuse taotleja peab taimekasvatussaaduste tootmiseljärgima viljavaheldust järgmiselt: 1) maal, kus järgitakse viljavaheldust, peab põllumajandustootjakasvatama liblikõielisi või liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segu; 2) samal põllul eitohi teravilja kasvatada kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki kultuure kauem kuikahel järjestikusel aastal.Lisaks peab toetuse taotleja täitma järgmisi nõudeid:Tulemused:toetuse taotleja peab saatma akrediteeritud laboratooriumile mullaproovid mulla happesuse,orgaanilise aine või huumusesisalduse ning taimede poolt omastatava fosfori ja kaaliumisisalduse määramiseks;põllumajandusloomi (lambad, kitsed, hobused, lehmad, härjad, vähemalt kahe kuu vanusedlehmvasikad ja mullikad) peab suveperioodil karjatama väljas;taotleja peab esimese aasta jooksul pärast taotuse taotlemist osalema vähemalt 6-tunniselkeskkonnasõbraliku tootmise alasel koolitusel ning ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksulvähemalt ühel 6-tunnisel keskkonnasõbraliku tootmise alasel koolitusel.Baastegevuse üheks MAKis prognoositud tulemuseks oli KST toetuse taotlemine 30-35%-le Eestipõllumajandusmaast. Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse, keskkonnaplaneerimisekasutamise, vee- ja mullahoiu ning põllumajandusmaastike esteetilise väärtuse seisukohalt oluliselebaasmeetmele võeti 2004. aastal võeti vastu 5 795 taotlust 462 700 hektarile (tabel 8, PRIA 2008. aaugusti andmed). Võttes aluseks ÜPT (sh PKT) taotlusaluse pinna 2004. aastal (818 442 ha),moodustas KST taotlemine sellest 56,5%.2005. a aktsepteeriti uusi keskkonnasõbraliku tootmise kohustusi üksnes selliste taotlejate puhul, kellepõld paikneb Natura 2000 alal. Koos kehtivate kohustustega taotleti KST toetust 478 174 hektarile.2006. a uusi taotlusi baastegevusele vastu ei võetud, toetuse jätkamist taotleti 461 200 hektarile.Aastateks 2004-2006 prognoositi KST kohustustega hõlmatavaks üldpinnaks 470 000 ha, millesttegelikult hõlmati 433 433 hektarit (92%) (PRIA 2008. a augusti andmed).KST 2004-2006 perioodi toetussummadeks prognoositi 52 630 000 eurot (823 480 558 krooni).Saavutati ehk toetust määrati 2006. a 53 001 879 eurot (829 299 206 krooni), mis teeb tegelikusaavutustaseme osaks 101% planeeritud tasemest (tabel 6, ptk 2.2.4.).Baasmeetme rakendamise tulemusena eeldati, et suureneb taotlejate keskkonnateadlikkus, tootmisekavandamisel pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnakaitsele ning paraneb kogu põllumajandusettevõtteüldine keskkonnaseisund. KST põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse suurendamiselon oluliseks vahendiks ja probleemide olemuse teadvustamisel koolitused. Uuringud ja tagasisidetootjatelt näitavad, et paljud neist arvestavad tänu koolitustel saadud teadmistele oma majandamiselkeskkonnaaspektidega ning soovivad saada uusi teadmisi, kuidas võimalikult loodussõbralikultmajandada, seega võib väita, et vastavasisulised tegevused oma eesmärgi täitnud.23