MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

6.1.4. Valdkond maastik• Põllumassiivide sisemiste eraldiste keskmise suuruse vähenemine ja koguarvu kasv viitabdiferentseerituse kasvule enamikes maastikuseireruutudes. Kasvanud on ribastruktuuridearv põllumassiivi sees (söödiribad põldude vahel). Maastikuseireuuringute kahe seireringiandmed viitavad sellele, et põllumajandustootjate PKT toetusega ühinemine võib ollapõllumassiivisisese diferentseerituse suurenemise põhjustajaks, kuna toetuse nõuetekohaselt on vajalik rakendada viljavahedust või külvikorda.• Toetada tuleks siiani visuaalselt jälgitava kiviaia aluse taastamist, taastamise lisanõudenapeaks selgemalt sätestama nii kasutatava materjali (paekivi, põllukivi) kui selle materjalisuuruse (ümbermõõt jne). Kasutatava materjali valikul peab jälgima ajaloolist traditsiooni jaregiooni omapära.• Maastikuseireuuringus osalenud talude üldine heakord ei ole vaadeldud perioodil oluliseltmuutunud, seega võib järeldada, et PKT toetused talude üldisele heakorrale olulist mõjuavaldanud ei ole.6.1.5. Valdkond sotsmajandus ja muu (sh läbivad küsimused)Sotsiaalmajandusliku valdkonna uuringute tulemused on lühikese aegrea tõttu esialgsed,põhjalikemaid järeldusi PKT toetuste mõju kohta saab teha alates 2009. aastast.• Kõige suurem muutus sissetulekute struktuuris aastatel 2003-2006 leidis aset 2004. aastalseoses liitumisega Euroopa Liiduga, kui Eesti põllumajandusettevõtetel avanes võimalustaotleda uusi toetusi. Alates 2004. aastast ei ole väga suuri muutusi sissetulekutestruktuuris toimunud.• Majanduslikult väiksemate MAHE ja KST tootjate ettevõtjatulu oli valimi keskmisena ilmaarvestusliku tasustamata tööjõukuluta positiivne. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttesoleks valimi keskmisena KST tootjatel 2003. ja 2006. a ja mahetootjatel 2006. a olnudtulemuseks kahjum. KST ja mahetoetuseta oleks kõigil aastatel olnud valimite keskmisenatulemuseks kahjum.Majanduslikult suuremad MAHE ja KST tootjad olid valimi keskmisena kõigil aastateltootmiskulude (v.a arvestuslik tasustamata tööjõukulu) katmise järel koos toetustegakasumis. Tasustamata tööjõukulusid arvesse võttes oleks valimi keskmisena KST tootjadolnud kõigil aastatel ka ilma KST toetuseta kasumis. MAHE tootjatel oleks 2003. ja 2006. amahetoetuseta olnud tulemuseks kahjum.Nii MAHE kui KST tootjate jaoks on PKT äärmiselt oluline, sellest sõltub arvestatavalmääral nende toimetulek. Enim mõjutatud on nendest toetustest majanduslikult väiksemasuurusega mahetootjad• Mahetoetusel on oluline roll mahetootjate investeerimisvõime paranemisele.• Mahetootmisele viitamine on 2006. aastal võrreldes 2003. aastaga suurenenud. Alates2005. aastast on suurenenud nende tootjate osa, kes kasutavad mahetoodangu müümiselkirjalikku viidet või mahe/ökomärki oma tootel või müügikohas.Suurenenud on mahetoodanguna müüdavate taimekasvatussaaduste viitega müük,loomakasvatussaaduste viitega müügiosa on jäänud stabiilseks, sest puuduvadmahetöötlemise võimalused. Peamine põhjus mahetoodangu tavatoodanguna müümisekson mahetoodangu töötlejate/kokkuostjate puudumine.Enim müüakse mahetooteid otse talust, sellele järgneb müük otse kliendile ning müüktavatööstusele/töötlejale.• Kasvanud on nende tootjate hulk, kes arvestavad oma põllumajandustegevuseskeskkonnakaitselisi aspekte.• Tootjate seas on enim huvi tootmise nõuetele vastavust, keskkonnasõbraliku tootmiseplaneerimist ning keskkonnaseadusandlust käsitletavate koolituste vastu.227