MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

majandustegevusele. Põlluservade taimede liigirikkuses erinevate toetustüüpidega taludevahel olulist erinevust ei leitud, mille põhjuseks võis olla, et meetmete mõju ei ole veelavaldunud või see on varjutatud maastiku struktuuri erinevuste poolt. Samas ei pruugimärkimisväärseid erinevusi meetmete vahel ilmnedagi, sest PKT meetmetes ei olnud ettenähtud konkreetseid tegevusi, mis võiksid otseselt põlluserva taimestikku positiivseltmõjutada.• Vihmausside ja mulla mikroobikoosluse kohta võib 2006. ja 2007. aasta andmete põhjalöelda, et MAHE põllud on neile kõige sobilikumad ja ÜPT põllud kõige vähemsobilikudelupaigad. KST põllud sarnanesid näitajate poolest rohkem MAHE kui ÜPT põldudele.MAHE põldude suuremat sobilikkust vihmausside elupaigana näitab ka see, et seal olipõllumajandustegevuse suhtes tundlikumate epigeiliste ja aneetsiliste vihmausside osakaalmärgatavalt kõrgem kui KST ja ÜPT taludes. Vihmaussiliigid saab sõltuvalt ökoloogilisenõudluse ja taluvuse järgi põllumajandustegevuse suhtes jagada veel erinevatessetundlikkuse gruppidesse ning selgus, et nii MAHE kui ka KST taludes oli tundlikumatevihmaussiliikide osakaal kõrgem kui ÜPT taludes, kus kõige tundlikumad liigid ei suudaelada. Põllumajandustegevuse suhtes kõige tolerantsemate liikide, sh dominantliigi,osakaal oli kõrgeim ÜPT põldudel. Seega aitasid PKT meetmed kaasa mitmekesisemavihmaussikoosluse ning suurema mikroobikoosluse biomassi esinemisele mullas.• PKT meetmetest avaldas tänu sisendi vähenemisele taime-, vihmaussi- ning mullamikroobikooslusele positiivset mõju mahepõllumajandusliku tootmise lisameede(sünteetiliste taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste kasutamise keelu tõttu).• Seire tulemuste põhjal võib öelda, et nii PKT keskkonnasõbraliku tootmise baasmeede kuika mahepõllumajandusliku tootmise lisameede mõjusid positiivselt kimalastemitmekesisusele, sest nii 2006. kui ka 2007. aastal oli kimalaste Shannoni mitmekesisuseindeks MAHE ja KST taludes märgatavalt kõrgem kui ÜPT taludes. Selle põhjuseks võisolla 15% liblikõieliste ja liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu kasvatamise nõue(nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina) nii MAHE kui ka KST taludes, mispakub kimalastele toiduressurssi. Õistaimede olemasolu tähtsusele viitab näiteks see, etKesk- ja Lääne-Eestis leiti õite tiheduse ja kimalaste arvukuse ning liikide arvu kahe aastaandmete koosanalüüsimisel oluline positiivne seos: mida rohkem õisi, seda rohkemkimalasi ja kimalaseliike. Lõuna-Eesti seirepiirkonnas sellist olulist seost ei leitud, millepõhjuseks võib olla kompensatsioonialade rohkus.• Analüüside tulemusena leiti, et põllu pindala kasvades kimalaste arvukus, kimalaseliikidearv, lindude Shannoni mitmekesisuse indeks ja pesitsevate linnuliikide arv langesid oluliselt.Kimalaste puhul leiti, et nende arvukus ja liikide arv langesid märgatavalt, kui põldudesuurus ületas 5-6 hektarit. Sellised seosed näitavad, et põllu suurusel on mõju bioloogiliselemitmekesisusele, kuid MAK 2004-2006 perioodil PKT meetmetes põllu suurustreguleerivaid nõudeid ei esinenud. Lisaks olid kimalaste arvukus, liigirikkus ja Shannonimitmekesisuse indeks ning lindude Shannoni mitmekesisuse indeks positiivselt seotud kapõllukultuuride mitmekesisusega.PKT meetmed avaldasid arvatavasti läbi viljavahelduse nõude positiivset mõju kavihmaussidele ja mikroobikooslusele, sest MAHE taludes olid nende näitajate väärtusedenamasti kõrgemad ning KST taludes samuti pigem sarnasemad MAHE kui ÜPT taludele.226