MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

mille jätkumine viib mullaviljakuse langusele. Kui lämmastiku bilanssi mahetootmisegaettevõtetes saab tasakaalustada liblikõieliste kasvatamisega, siis fosfori ja kaaliumi bilansiparandamiseks on vaja suurendada sõnniku kasutamist.• KST toetusega ühinenud tootjad vähendasid perioodil 2004-2006 keemilistetaimekaitsevahenditega pritsitava pinna suurust võrreldes ÜPT tootjatega. Seejuures varemsuhteliselt madal pestitsiidide kasutamise tase on KST ettevõtetes seireperioodilsuurenenud 0,806 kuni 1,095 kg-ni toimeaines töödeldud hektari kohta.• Sõltumata toetustüübist kasutavad taimekasvatusettevõtted summaarselt vähem toimeainethektarile, kuid pritsivad suuremat pindala põllumajandusmaast. Segatootmisettevõttedpritsivad väiksemat pindala, kuid kasutavad rohkem toimeainet hektarile.Suuremaid tootjaid (põllumajandusmaad >100 ha) iseloomustas nii keemilistetaimekaitsevahendite kasutamise kui ka kõikide taimetoiteelementide sisendite kõrgemtase, mis võib olla seotud nende ettevõtete suurema likviidsusega.6.1.3. Valdkond bioloogiline mitmekesisusPKT positiivne mõju tänu sisendite kasutamise vähenemisele ja sellise kultuuride mitmekesisusesoodustamisele, mis on kasulik taimestikule ja loomastikule, ei ilmne enamasti nii lühikese ajajooksul (MAK 2004-2006 periood). Lisaks mängivad olulist rolli ka muud tegurid, millest üksolulisemaid on maastiku struktuur. Seega saab seniste andmete põhjal välja tuua vaid esialgseidtrende. Kindlamate järelduste tarvis on vaja pikemaajalisi andmeridasid.• Kimalaste ja lindude näitajaid analüüsiti koos maastikku iseloomustava Shannonimitmekesisuse indeksiga, mille tulemusena leiti, et Shannoni maastiku mitmekesisuseindeksi suurenedes kasvas kimalaste arvukus ning lindude Shannoni mitmekesisuseindeks. Seega mitmekesisemas maastikus on rohkem kimalasi ning kõrgem lindudemitmekesisus. Taimede näitajate analüüsil koos Shannoni maastiku mitmekesisuseindeksiga leiti, et selle suurenedes kasvas kogu taimeliikide arv (põllu- ja servaruududkokku). Lisaks mõjutas lähiümbruse maastiku struktuur taimestiku liigilist koosseisu.Sellised tulemused näitavad, et bioloogiline mitmekesisus sõltub ümbritsevast maastikustruktuurist.• PMK poolt kogutavate bioloogilise mitmekesisuse andmete põhjal võis välja lugedapiirkondlike erinevuste olemasolu: Kesk-Eestis leiti madalaimad lindude ja kimalastenäitajate väärtused enamasti ÜPT taludes, kõrgeimad aga MAHE või KST taludes; Lõuna-Eestis olid lindude ja kimalaste näitajate väärtused enamasti kõrgeimate väärtustega MAHEtaludes, madalamad KST ja ÜPT taludes; Lääne-Eestis olid KST ja ÜPT taludes antudnäitajate väärtused tihti kõrgemad kui MAHE taludes. MAHE talude näitajate madalamateväärtuste põhjuseks Lääne-Eestis võis olla, et sealseid ÜPT põlde majandataksegisarnaselt MAHE põldudele. Neid piirkonniti erisuunalisi trende võib selliste n-ö “liikuvateobjektide“ nagu linnud ja kimalased puhul seletada maastiku struktuuri erinevustega, millesttulenevalt on piirkonniti erinev ka kompensatsioonialade (üleskündmata alad nagu niidud,metsaservad, -tukad jne) osakaal, mis pakuvad elusorganismidele pesitsus-, toitumis-,peatus- ja varjepaiku. Seega viitavad esialgsed andmed, et kompensatsioonialadeolemasolu või puudumine võib vastavalt kas nõrgendada või tugevdada põllumajandustegevusemõju. Erinevate toetustüüpide nõuetest tulenevad tegevused pääsevadkompensatsioonialade vaesemas piirkonnas rohkem mõjule kui kompensatsioonialaderikkamas piirkonnas.• Esialgsete taimeseire andmete põhjal leiti, et taimede liigirikkus MAHE talude põldudel olikõrgem kui KST ja ÜPT talude põldudel. Põhjuseks on ilmselt maheseadusest tulenevsünteetiliste pestitsiidide kasutamise keeld. Võib arvata, et ilma MAHE toetuseta olekssünteetiliste pestitsiidide kasutamise keelu tõttu paljud tootjad mahepõllumajandusest üldseloobunud, sest see ei tasu end majanduslikult ära. KST taludes oli taimede liigirikkuspõldudel veidi madalam kui ÜPT talude põldudel, mis võib viidata sealsele intensiivsemale225