MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

PKT proovides oli võrreldes testmaakondadest kogutud proovidega optimaalsest halvematemuldade osatähtsus väiksem pH ja P puhul, kuid K ja orgaanilise aine vaeste muldadeosatähtsus oli praktiliselt võrdne.PKT proovides olid enamlevinud parasniisked põllumullad kõrgema toitainete sisaldusega.Liigniisked mullad sisaldasid rohkem orgaanilist ainet ning happelisemad mullad olidorgaanilise aine sisalduse poolest vaesemad.• PKT proovides oli optimaalsest madalamate mullaomaduste osatähtsus väiksem ja seegamullad suhteliselt kõrgema viljakusega kui kogu Eestist kogutud mullaviljakuse proovides.Eeskätt on selline tendents tingitud valimite erinevustest – kogu Eesti mullaproovidkajastavad ka näiteks rohumaade andmeid, kuid PKT valimis on peamiselt põllumaadeltpärit proovid. Teine oluline erinevus seisneb selles, et PKT valimis oli vaatluse all 8 peamistpõllumullaliiki, mis on ka suhteliselt kõrgema viljakusega kui ülejäänud mullaliigid.Uuritavate omaduste osas olid tendentsid sarnased – suurim defitsiit on K sisalduses jakõige vähem oli happelisi muldi.• Nii talu kui ka ühiskonna tasandil on oluline inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmine japrobleemide olemuse teadvustamine. Sellele aitavad kaasa muldi käsitlevad koolitused jainfomaterjalid, mis peaksid olema suunatud erinevatele gruppidele - nii tootjatele kui kalaiemale üldsusele.6.1.2. Valdkond loodusvarad. VesiSeire uuringud viidi läbi suhteliselt lühikesel aruandeperioodil (2004-2006), seega on aegrealühiduse ning andmete vähesuse tõttu lõplike järelduste tegemine küsitav, võib täheldadatendentse.• Nitraatide kontsentratsioon nii mullas kui ka dreenivees ja seega ka lämmastiku leostumineoli madalam MAHE tootmises, mis oli tingitud sellest, et seireaastatel mahepõldu eiväetatud.KST ettevõtetes olid uuritud taimetoiteelementide kontsentratsioonid dreenivees MAHEettevõtete näitajatega võrreldes mõnevõrra kõrgemad (nitraatide kontsentratsioon kõikus1,7…98,2 mg/l ning ammooniumiooni kontsentratsioon jäi vahemikku 0,06…2,5 mg/l), mison seletatav lämmastiku kõrgema sisendiga.KST toetustüübiga seirepõldudel oli lämmastiku leostumine uuritud perioodil suurem kuiMAHE toetustüübiga seirepõldudel, ulatudes kahe seireaasta summana 7,0-18,7 kg/ha.• Võrreldes lämmastiku leostumist talvise taimkatteta ja taimkattega põldudel (talvisetaimkatte olemasolul oli lämmastiku leostumine väiksem), võib esialgsetele tulemusteletuginedes järeldada, et talvise taimkatte kasutamise soovitus õigustab ennast.• ÜPT, KST ja MAHE seirepõldude fosfori ja kaaliumi leostumine oli uuringute järgi madalega sõltunud toetuse tüübist.• Lämmastiku bilanss oli kõigi kolme toetustüübiga ettevõtetes ülejäägiga. Kolme aastakeskmisena oli ÜPT ettevõtetes lämmastiku bilanss 26,2 kg/ha, KST ettevõtetes 33,0 kg/ha,mahetoetusega ettevõtetes aga kõige madalam (15,7 kg/ha) ja pideva langustrendiga.Toiteelementide bilanss näitab, kuivõrd efektiivselt toiteelemente põllumajandus ettevõttetasandil on kasutatud (ökonoomsuse aspekt) ning kui suur on toiteelementide ülejääk,millest osa on kadu keskkonda (keskkonna aspekt).• Fosfori bilanss, mis KST ja ÜPT ettevõtetes ulatus vastavalt 1,6 ja 1,5 kg/ha kolme aastakeskmisena, on madal ja viitab pigem mulla fosforivarude vähenemisele ning seega kamullaviljakuse langusele kui selle toiteelemendi leostumisele.MAHE ettevõtetes oli nii fosfori kui kaaliumi bilanss kogu seireperioodil puudujäägigaulatudes fosfori puhul -1…-3,6 ja kaaliumi puhul -3,9…-12,1 kg/ha aastas. Puudujäägigabilanss koos pideva langustrendiga näitab muldade vaesestumist antud toiteelementidest,224