MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

6. HINDAMISKÜSIMUSTEST JA PKT SEIREST TULENEVADJÄRELDUSED JA SOOVITUSED6.1. JÄRELDUSEDMAK 2004-2006 meetmed, sealhulgas keskkonnameetmed, olid suunatud riigi majanduslike,sotsiaalsete ja keskkonnaalaste vajaduste rahuldamisele maapiirkonnas ning lõid eeldusedkeskkonnasäästlikemate põllumajandustootmisviiside kasutamiseks ja aitasid kaasa maapiirkondadehea keskkonnaseisundi säilimisele. Kuna periood oli lühikene, erinevad protsessidläbipõimunud, mõnel juhul ka vastuolulised ning pikaajalised, on äärmiselt raske määratakonkreetsete tegevuste üldist või ühest mõju.PKT oli oma iseloomult suunatud võimalikult laiale hulgale põllumajandustootjatele, see tagas kateatud suhteliselt suured muutused kogu põllumajandusmaal, samas oli üldist laadi meetmegaraske saavutada märgatavat mõju bioloogilisele mitmekesisusele.6.1.1. Valdkond loodusvarad. Muld• Mulla vee-erosioonist on maakasutuse struktuuri analüüsist lähtuvalt haaratud ligikaudu7 000 hektarit, mis moodustab kõigest 0,75% kogu põllumajanduslikus kasutuses olevastmaast. Seega ei ole otstarbekas üleriigiliselt sisse viia haritavate maade rohumaade allaviimise meedet.Vee-erosioonist tugevamini mõjutatud piirkonnas (peamiselt Lõuna-Eesti erodeeritudmuldade valdkonnas) on erodeeritud muldade kasutamine haritava maana küllaltkimärkimisväärne, ulatudes 7,5%-ni piirkonna põllumajanduslikus kasutuses olevast maast.Sellistes piirkondades oleks vajalik rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (ntharitavate maade viimine pikaajaliste rohumaade alla, minimeeritud mullaharimisekasutamine, talvise taimkatte olemasolu jne).Mulla tuuleerosiooni ohtu esineb maakasutuse analüüsi andmetel kolm korda suuremalpinnal (ligikaudu 22 000 ha, sellest ca 18 000 ha liivmuldadel ja 4 000 ha turvasmuldadel)võrreldes vee-erosiooniga, kuid tuleb arvestada, et tuuleerosioonist tingitud kahju mullale eiole nii märkimisväärne kui vee-erosioonil. Uuringute vähesuse tõttu tuleb täiendavalthinnata tuuleerosiooni mõju muldadele.• Mullaviljakuse analüüsimisel selgus, et happesuselt kriitilisemad mullad paiknevadpeamiselt Võrumaal, Pärnumaal, Jõgevamaal ja Tartumaal. Üldiselt oli liighappelistemuldade osatähtsus 15% proovidest. Kõige enam oli happelisi muldi MAHE tootjatepõldudel, mille üheks põhjuseks võib pidada madala mullareaktsiooniga turvasmuldadeesinemist, samuti seda, et MAHE tootjatel muldade lupjamise võimalused on piiratud.• Optimaalsest madalama fosforisisaldusega oli 24% proovidest, ulatudes Pärnumaal kuni56%-ni. Toetustüüpide erinevused maakondade lõikes ei ole ühesuunalised ja sõltuvadkonkreetsest maakonnast, kuid keskmisena on MAHE tootjate fosfori defitsiit kõrgeim (27%proovidest) ja ÜPT tootjatel vastav näitaja madalaim (22%).P- ja K-vaeste ning happeliste muldade osatähtsus oli üldjuhul suurem MAHE tüüpi tootjatepõldudel. Selle põhjuseks on MAHE tüüpi tootjate põldude paiknemine vähem viljakatelmuldadel ja madalam väetamise tase.• Corg sisaldus oli kõrgeim MAHE tüüpi tootjate põldudel, mille põhjuseks on suuremorgaaniliste väetiste ja haljasväetiste kasutamine ning suhteliselt suurem madalsoomuldadeosakaal.• Mullaviljakuse ja testmaakondade proovide võrdlemisel selgus, et P vaegus oli väiksemmullaviljakuse proovidel, kuid ülejäänud defitsiidis olevate mullaomaduste osatähtsus oliväiksem testmaakondade proovidel.223