MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...
Share Embed Flag
Download ePaper

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ... MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

pmk.agri.ee
12.07.2015 Views

Eestis rakendati MAK 2004-2006 perioodil põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetme raamesjärgmisi tegevusi (tabel 2): Baastegevus - keskkonnasõbralik tootmine; Lisategevused - mahepõllumajanduslik tootmine- kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine Eritegevus - kohalikku ohustatud tõugu loomade kasvatamineBaastegevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjadja mis on lisategevuse eeltingimus.Lisategevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejatele esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjad,kes täidavad keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.Eritegevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjad.PKT taotlemine on vabatahtlik, toetuse taotlemisel võtab taotleja endale PKT nõeuete täitmisekohustuse viieks aastaks, kõik PKT taotlejad peavad täitma üldiseid keskkonnanõudeid.Tabel 2. PKT tegevuste rakendamine perioodil 2004-2006Põllumajanduslikukeskkonnatoetusetegevused2004 2005 2006BaastegevusKeskkonnasõbraliktootmineKeskkonnasõbralik tootmine(uusi taotlusi vastu ei võetud,lisandusid Natura 2000 aladelmajandavad tootjad kellel polnudkehtivat keskkonnatoetusekohustust või kes soovisidsuurendada 2004. aastal võetudkeskkonnasõbraliku tootmisekohustusealust pindala)Keskkonnasõbraliktootmine (uusi taotlusi vastuei võetud)LisategevusedMahepõllumajandusliktootmineMahepõllumajandusliktootmineKiviaia rajamine, taastamineja hooldamineMahepõllumajandusliktootmineEritegevusedKohalikku ohustatudtõugu loomadekasvatamine-eesti tõugu hobuneKohalikku ohustatud tõugulooma kasvatamine- eesti tõugu hobune- eesti maatõugu veis- tori hobuneKohalikku ohustatudtõugu looma kasvatamine- eesti tõugu hobune- eesti maatõugu veis- tori hobune- eesti raskeveohobune- eesti raskeveohobune2.2.2.1. Baastegevus - Keskkonnasõbralik tootmineEesmärgid:Ajakava:tõsta põllumajandustootjate teadlikkust oma ettevõtte keskkonnaväärtustest ja - mõjudest;soodustada keskkonnaplaneerimise kasutamist põllumajanduses;vähendada taimetoitainetest põhjustatud veereostuse riski, säilitada mullaviljakust ningparandada põllumajandusmaastike esteetilist väärtust.Alates 2004. a rakendati tegevust üleriigiliselt, 2005. a aktsepteeriti uusi kohustusi üksnes sellistetaotlejate puhul, kelle põld paikneb Natura 2000 alal ning 2006. a uusi taotlusi vastu ei võetud. Enamik22

PKT taotlenud põllumajandustootjatest võttis 5-aastase keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajanduslikutootmise kohustuse 2004. a kevadel ja nende kohustuseperiood saab läbi 2009. aastal.2009. a kevadest on võimalik neil liituda uue kohustusega MAK 2007-2013 raames, seetõttu kavandatiuue perioodi keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajandusliku tootmise toetusegaalustada just 2009. aastast. 2007. aastal lubati keskkonnasõbraliku tootmise skeemiga liituda põllumajandustootjatelnitraaditundlikul alal. Sel juhul pidi taotleja võtma endale MAK 2007–2013 raamestoetatava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rakendumisest alates keskkonnasõbralikumajandamise toetuse 5-aastase kohustuse (MAK 2004-2006 2007. a seirearuanne, 2008).Osalemistingimused ja nõuded:Taotleja peab koostama kogu ettevõtte keskkonnasõbraliku tootmise plaani, mis koosneb kahestdokumendist:väetusplaanist, mis sisaldab andmeid ettevõttes toodetavate orgaaniliste väetiste, sisseostetavateväetiste ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa.Mineraalväetiste ja sõnnikuga võib aastas kogu haritava maa keskmisena hektari kohta anda170 kg lämmastikku, millest võib mineraalväetistega anda kuni 100 kg. Väetusplaankoostatakse igal kohustuseaastal ja see peab olema toetuse taotleja ettevõttes kontrollikskättesaadav kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul;viljavaheldusplaanist, mille alusel toetuse taotleja peab taimekasvatussaaduste tootmiseljärgima viljavaheldust järgmiselt: 1) maal, kus järgitakse viljavaheldust, peab põllumajandustootjakasvatama liblikõielisi või liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segu; 2) samal põllul eitohi teravilja kasvatada kauem kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki kultuure kauem kuikahel järjestikusel aastal.Lisaks peab toetuse taotleja täitma järgmisi nõudeid:Tulemused:toetuse taotleja peab saatma akrediteeritud laboratooriumile mullaproovid mulla happesuse,orgaanilise aine või huumusesisalduse ning taimede poolt omastatava fosfori ja kaaliumisisalduse määramiseks;põllumajandusloomi (lambad, kitsed, hobused, lehmad, härjad, vähemalt kahe kuu vanusedlehmvasikad ja mullikad) peab suveperioodil karjatama väljas;taotleja peab esimese aasta jooksul pärast taotuse taotlemist osalema vähemalt 6-tunniselkeskkonnasõbraliku tootmise alasel koolitusel ning ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksulvähemalt ühel 6-tunnisel keskkonnasõbraliku tootmise alasel koolitusel.Baastegevuse üheks MAKis prognoositud tulemuseks oli KST toetuse taotlemine 30-35%-le Eestipõllumajandusmaast. Põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse, keskkonnaplaneerimisekasutamise, vee- ja mullahoiu ning põllumajandusmaastike esteetilise väärtuse seisukohalt oluliselebaasmeetmele võeti 2004. aastal võeti vastu 5 795 taotlust 462 700 hektarile (tabel 8, PRIA 2008. aaugusti andmed). Võttes aluseks ÜPT (sh PKT) taotlusaluse pinna 2004. aastal (818 442 ha),moodustas KST taotlemine sellest 56,5%.2005. a aktsepteeriti uusi keskkonnasõbraliku tootmise kohustusi üksnes selliste taotlejate puhul, kellepõld paikneb Natura 2000 alal. Koos kehtivate kohustustega taotleti KST toetust 478 174 hektarile.2006. a uusi taotlusi baastegevusele vastu ei võetud, toetuse jätkamist taotleti 461 200 hektarile.Aastateks 2004-2006 prognoositi KST kohustustega hõlmatavaks üldpinnaks 470 000 ha, millesttegelikult hõlmati 433 433 hektarit (92%) (PRIA 2008. a augusti andmed).KST 2004-2006 perioodi toetussummadeks prognoositi 52 630 000 eurot (823 480 558 krooni).Saavutati ehk toetust määrati 2006. a 53 001 879 eurot (829 299 206 krooni), mis teeb tegelikusaavutustaseme osaks 101% planeeritud tasemest (tabel 6, ptk 2.2.4.).Baasmeetme rakendamise tulemusena eeldati, et suureneb taotlejate keskkonnateadlikkus, tootmisekavandamisel pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnakaitsele ning paraneb kogu põllumajandusettevõtteüldine keskkonnaseisund. KST põllumajandustootjate keskkonnateadlikkuse suurendamiselon oluliseks vahendiks ja probleemide olemuse teadvustamisel koolitused. Uuringud ja tagasisidetootjatelt näitavad, et paljud neist arvestavad tänu koolitustel saadud teadmistele oma majandamiselkeskkonnaaspektidega ning soovivad saada uusi teadmisi, kuidas võimalikult loodussõbralikultmajandada, seega võib väita, et vastavasisulised tegevused oma eesmärgi täitnud.23

Eestis rakendati <strong>MAK</strong> <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong> perioodil põllumajandusliku <strong>keskkonnatoetuse</strong> meetme raamesjärgmisi tegevusi (tabel 2): Baastegevus - keskkonnasõbralik tootmine; Lisategevused - mahepõllumajanduslik tootmine- kiviaedade rajamine, taastamine ja hooldamine Eritegevus - kohalikku ohustatud tõugu loomade kasvatamineBaastegevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjadja mis on lisategevuse eeltingimus.Lisategevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejatele esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjad,kes täidavad keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.Eritegevust võivad taotleda kõik toetuse taotlejale esitatavatele nõuetele vastavad põllumajandustootjad.PKT taotlemine on vabatahtlik, toetuse taotlemisel võtab taotleja endale PKT nõeuete täitmisekohustuse viieks aastaks, kõik PKT taotlejad peavad täitma üldiseid keskkonnanõudeid.Tabel 2. PKT tegevuste rakendamine perioodil <strong>2004</strong>-<strong>2006</strong>Põllumajandusliku<strong>keskkonnatoetuse</strong>tegevused<strong>2004</strong> 2005 <strong>2006</strong>BaastegevusKeskkonnasõbraliktootmineKeskkonnasõbralik tootmine(uusi taotlusi vastu ei võetud,lisandusid Natura 2000 aladelmajandavad tootjad kellel polnudkehtivat <strong>keskkonnatoetuse</strong>kohustust või kes soovisidsuurendada <strong>2004</strong>. aastal võetudkeskkonnasõbraliku tootmisekohustusealust pindala)Keskkonnasõbraliktootmine (uusi taotlusi vastuei võetud)LisategevusedMahepõllumajandusliktootmineMahepõllumajandusliktootmineKiviaia rajamine, taastamineja hooldamineMahepõllumajandusliktootmineEritegevusedKohalikku ohustatudtõugu loomadekasvatamine-eesti tõugu hobuneKohalikku ohustatud tõugulooma kasvatamine- eesti tõugu hobune- eesti maatõugu veis- tori hobuneKohalikku ohustatudtõugu looma kasvatamine- eesti tõugu hobune- eesti maatõugu veis- tori hobune- eesti raskeveohobune- eesti raskeveohobune2.2.2.1. Baastegevus - Keskkonnasõbralik tootmineEesmärgid:Ajakava:tõsta põllumajandustootjate teadlikkust oma ettevõtte keskkonnaväärtustest ja - mõjudest;soodustada keskkonnaplaneerimise kasutamist põllumajanduses;vähendada taimetoitainetest põhjustatud veereostuse riski, säilitada mullaviljakust ningparandada põllumajandusmaastike esteetilist väärtust.Alates <strong>2004</strong>. a rakendati tegevust üleriigiliselt, 2005. a aktsepteeriti uusi kohustusi üksnes sellistetaotlejate puhul, kelle põld paikneb Natura 2000 alal ning <strong>2006</strong>. a uusi taotlusi vastu ei võetud. Enamik22

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!