MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

5.2.1.5. Mahe- ja tavataimekasvatuse võrdlus teraviljarohkes külvikorrasTeraviljarohkes külvikorras (valge mesikas haljasväetiseks – suvinisu – kaer – oder mesikaallakülviga) tavaviljelusel terasaak ei langenud, vaid kolmandal, sademetelt kõige soodsamalteraviljaaastal isegi tõusis märgatavalt. Maheteravilja terasaak langes kolmandal aastal aga järsult(joonis 111). Märgata oli ka taimehaiguste kasvu maheteraviljas. Umbrohtumus püsis samas kõigilaastatel stabiilsel tasemel ja polnud tänu äestamisele mahevariantides kõrge. See osutab sellele, ettoitainete puudus, teraviljade kahjulik mõju üksteisele ja haigustekitajad takistavad maheviljelusespikemat aega teravilja üksteise järel kasvatada ja see pole keskkonnasõbralik ega majanduslikulttasuv.450040003885kg/ha (14% niiskus)350030002500200015003265238729622324138710005000Tavasuvinisu 2005Mahesuvinisu 2005Tavakaer 2006Mahekaer 2006Tavaoder 2007Maheoder 2007Joonis 111. Terasaagid teraviljarohkes mahe- ja tavaviljeluse külvikorrakatses aastatel 2005-20075.2.2. Vihmausside ja mikroorganismide tegevus teraviljarohkes mahe- jatavakülvikorrakatsesVihmausside elutegevuse muutuste hindamist peetakse teadustegevuses põllumajanduslikuskeskkonnaseires oluliseks indikaatoriks. Väga liikuva elusisendina tekitab vihmauss aga võrreldavateandmete hankimisel sageli tõsiseid probleeme.5.2.2.1. Katsete tulemused vihmausside ja mikroorganismide elutegevuse kohtaKolme katseaasta katsetulemuste 2005-2007 põhjal ei kujunenud välja selgeid erinevusi vihmaussideisendite ja liikide arvukuses keskkonnasõbraliku tootmise nõuetele vastava tava- ja maheviljelusevahel. Katse vihmausside arvukus oli Eesti keskmisest madalam. Kevadel, kultuuride taimekasvualguses oli vihmausside arvukus tunduvalt madalam kui sügisene arvukus. Kahel katseaastalpõhjustas varajane (augusti lõpul) künd sügisel vihmausside arvukuse olulise vähenemise, võrreldesmääramise ajaks kündmata variantidega. See on sarnane teistes riikides tehtud uuringutele. Suurimvihmausside arvukus oli minimeeritud sügisese mullaharimise korral. See näitas, et künd võib mõjudavihmaussidele elutegevusele negatiivselt.Katseaastate uuringud näitasid, et sügisel (oktoobris) määratud mikroorganismide biomass jahingamise aktiivsus on maheviljeluse katsevariantidel märgatavalt suurem kui keskkonnasõbralikutootmise nõuetele vastavatel tavaviljeluse variantidel (joonised 112 ja 113). Mikroorganismideaktiivsus oli varajasel künnil (augusti lõpp-septembri algus) väiksem kui hilisel (oktoobri teine pool)künnil ja minimeeritud harimisega variandis (joonis 114). See peaks osutama mikroorganismideelutegevuse seosele mullas oleva lagunemata orgaanilise aine hulgaga. Hilissügisel sisseküntavakõrretüü ja minimeeritud harimisel pooleldi lagunemata tüü pakuvad mikroorganismidele suuremaidtoitumis- ja elutegevusvõimalusi kui juba varasel künnil enam lagunenud kõrretüü.219