MAK 2004-2006 põllumajandusliku keskkonnatoetuse ...

Sõnniku andmine järel- ja otsemõjuna tõstis odra terasaake ja terade proteiinisisaldust märgatavalt(tabel 42). Sõnnikut on odrale eelnevatest kultuuridest antud nisule ja rüpsile vastavalt 30 t/ha ja 50t/ha. Põhurikas tahesõnnik on Eesti mahepõllumajandusettevõtetes valdav sõnnikuliik. Katse onnäidanud, et põhurikas tahesõnnik sügisel sisseküntuna ei lagune järgnevaks aastaks taimetoiteainekättesaamiseks piisavalt ja selle mõju avaldub kultuurtaimele rohkem järelmõjuna ja kandub mitmeaasta peale. Kumulatiivse efektina on sellel maheviljeluses toitainebilansi tasakaalustamises ja kaökonoomilisest seisukohast võttes oluline osa.Tabel 42. Suvioder `Baronesse´ terasaagid ja proteiin sõnnikuga väetamise ja mitteväetamise foonidel(katsefaktorite keskmine)Sõnniku andmine Terasaak (14% niiskus) kg/ha Proteiin k.a %Sõnnik 2005-2007 2240 9,6Mitteandmine 2005-2007 1838 9,1Teistes riikides tehtud tavaviljelusuuringute põhjal kaitseb minimeeritud mullaharimine muldi paremini,soodustades eeskätt mulla orgaanilise aine paremat säilimist, vähendades erosiooni ja CO 2õhkupaiskamist ning häirides vähem mullaelustikku. Seetõttu on selle harimisviisi kohandamisotstarbekuseuurimine põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse seisukohalt ka Eesti mahetaimekasvatusesoluline.Minimeeritud mullaharimisel olid teraviljade terasaagid ja proteiinisisaldus märgatavalt madalamadvõrreldes küntud variantidega (tabel 43).Siin võib olla kaks olulist põhjust. Esiteks, minimeeritud mullaharimisel seovad pooleldi lagunenudpõhk ja juured nende mittetäielikul mullaga segamisel koos mikroorganismidega olulise osa odralekättesaadavast lämmastikust ja teistest toitainetest. Teiseks näitasid taimehaiguste uuringudminimeeritud mullaharimisel suuremat odra haiguste levikut võrreldes künni variantidega.Umbrohtumuses suuri erinevusi polnud ja odra terasaagile oli umbrohtumusel siiani suhteliselt väikemõju.Tabel 43. Suvioder `Baronesse´ terasaagid ja proteiin erineva sügisese mullaharimise foonidel (erineva külviaja jasõnnikuga väetamise ning mitteväetamise keskmisena)Harimisviis Terasaak (14% niiskus) kg/ha Proteiin k.a %Minimeeritud mullaharimine kakskorda 2004-20071642 9,3Ainult küntud 2004-2007 1964 9,6Kooritud kaks korda ja küntud2004-20072074 10,0Kuivõrd palju saab õige agrotehnika ja sõnniku kasutamisega maheteravilja saaki mõjutada, näitabkatse agrotehniliste võtete (faktorite) koosmõjude arvestus. 2005.-2007. aasta suviodra kõrgeimaterasaagiga katsevariandis (keskmiselt 2630 kg/ha), kus sügisel tehti tüükoorimist kaks korda jaseejärel künti, anti tahesõnnikut (2 korda viie aasta jooksul) ja kevadel külvati esimeselmullaharimisvõimalusel, oli terasaak 76,5% kõrgem kui madalaima terasaagiga variandis, kus teostatiminimeeritud mullaharimist, sõnnikut ei antud ja kevadel külvati kaks nädalat hiljem (keskmiselt 1490kg/ha).Katse terasaakide alusel tehtud kattetulu arvestused müüdava söödaodrana näitasid, et kahekordnetüükoorimine lisaks künnile suurendas masinkulusid, mida suurem müüdav terasaak ei pruugi igalaastal kompenseerida. Künnist loobumise ja kevadise kultiveerimise vähenemise tõttu alanesidminimeeritud mullaharimisel märgatavalt masinkulutused, mistõttu kattetulu ei erinenud eritiadrapõhiste harimistega võrreldes.218